Foto: Põlvamaa Arenduskeskus

Räpina Aianduskoolis kohtusid Põlvamaa gümnaasiumite ja aianduskooli noored, et pakkuda ettevõtetele ja asutustele keskkonnasõbralikke lahendusi päriselulistel probleemidel. 

Rohehäkaton toimus koostöös Räpina Aianduskooli, Põlvamaa Arenduskeskuse ja Lõuna-Eesti ettevõtete ning organisatsiooniga, keskendudes noorte loovuse arendamisele, keskkonnateadlikkuse teema arendamisel  ning osalevate ettevõtetele jätkusuutlike lahenduste leidmisel. Päeva modereeris Mayri Tiido, kes on ringmajanduse ekspert, koolitaja ja esineja, kes aitab organisatsioonidel mõista ja rakendada ringmajanduse põhimõtteid.

Rohehäkatoni ettevalmistus algas noortele kodutööga, kus osalejad said tutvuda ettevõtete ja asutustega, analüüsida nende probleeme ning valida meeskonnaga probleem, mida ühiselt lahendama hakata. Ürituse päeval said noored ettevõtjatelt küsida täpsustavaid küsimusi, meeskondades otsiti võimalike lahendusi probleemidele. Päev lõppes meeskondade lahenduste ettekannete ja ettevõtjate tagasisidega.

Rohehäkatonil osalenud ettevõtjad said suurepärase võimaluse teha koostööd noortega ning saada uusi värskeid ideid, kuidas oma tegevustes keskkonnasõbralikke lahendusi rakendada. Sündmusel osalesid Kanepi Gümnaasiumi, Põlva Gümnaasiumi, Räpina Ühisgümnaasiumi ja Räpina Aianduskooli noored.

Ettevõtjate tagasiside noorte ideedele: „Noored töötasid väga hästi meeskonnana. Nende poolt pakutud lahendused olid väga innovaatilised kuid samas lihtsad ja praktilised, mida saab päriselt ellu viia. Meeskonnad tegid põhjalikku uurimistööd, helistasid spetsialistidele ning viisid ruumis viibivate  noorte seas läbi küsitluse, kas nende idee sobib. Julgeti ka tunnistada, et alati ei ole probleemile head lahendust.”

Räpina Ühisgümnaasiumi noorte tagasiside sündmusele: „Mulle meeldis see, kuidas saime panna ennast ettevõtja rolli ning lahendada probleeme ja ülesandeid koos grupiga. Koostöö sujus väga hästi ja leidsime kõik koos probleemile hea lahenduse. Loodetavasti tekib veel selliseid suurepäraseid võimalusi koostööks ettevõtjatega.“

Rohehäkatoni käigus pakuti lahendusi järgmistele probleemidele:

• Räpina Paberivabrik AS: Kuidas leida lahendus eri plastide ja paberikiu tootmisjäägile?  

• Metsakoda OÜ: Kuidas suunata külastajaid prügi sorteerima, et lihtsustada  jäätmete käitlemist ja sellest tekkivat keskkonnamõju?

• Põlvamaa Tsõõrimajandus MTÜ: Milliseid lahendusvõimalusi pakud ülejäävale söömiskõlblikule toidule, kui puudub võimalus kasutada toiduringluskappi?

• Coop Põlva: Kuidas muuta toodete pakend keskkonnasõbralikumaks?

• Meistrite Kool OÜ: Peipsi järve ääres asuv Mehikoorma on looduse ja ajaloo poolest põnev koht, kuid noored ei leia siit piisavalt huvitavat – kuidas saaksime muuta Mehikoorma noortele atraktiivseks?

• Räpina Aianduskool: Millised oleksid sinu võimalikud lahendused, kuidas vihmavett efektiivselt koguda ja kasutada?

• Baun OÜ: Kuidas lahendada korduvkasutavate nõude kogumine, puhastamine ja transport avalikel üritustel, mis toimuvad väljaspool Tallinna/Tartu piirkonda?

„Rohehäkaton oli suurepärane näide sellest, kuidas noored ja ettevõtjad saavad koos töötada, et pakkuda innovaatilisi ja keskkonnasõbralikke lahendusi, mis aitavad muuta Lõuna-Eestit jätkusuutlikumaks ja rohelisemaks piirkonnaks,” sõnas Põlvamaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse suunajuht Kristel Koddala.

Tegevusi viiakse ellu meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” vahenditest.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 07/03/2025 08:38:19