Foto: erakogu

Veebruaris toimus Valgamaal Lüllemäe külas neljas kaheteistkümnest Kagu-Eesti arengule pühendatud kokkusaamisest, mis seekord keskendus taristu ja toimekindlusega seotud küsimustele. Kagu-Eesti taristu olukorra üle arutlesid president Toomas Hendrik Ilves, riigikontrolör Janar Holm, Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm, päästeameti peadirektor Margo Klaos, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ja Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Indrek Pappel.

President Toomas Hendrik Ilves: „Elades Lõuna Eestis, olen kokku puutunud nendesamade probleemidega, millest kõnelesime Kolme Sõsara juures: puudulik energia- ja sidetaristu ehk ebakindlad elektri- ja internetiühendused, kõrgemad laenuintressid jms. Meil pole paraku seda luksust, et lubada oma maal tühjaks joosta. Olgem ausad, kui tahame elada oma 45 000 ruutkilomeetriga riigis, siis on meil on vaja tunnistada, et see läheb maksma. Praeguses julgeolekulises ebastabiilsuses muutub see kõik eriti ohtlikuks. Mis on kallim, kas inimeste püsimine Kagu-Eestis või loovutada tühjaks jäänud piiriäärseid alasid niigi impeeriumi taastamist ihaldavale Venemaale. Paraku ei taha me kumbagi teha. Täiskasvanuks saamine – olgu see inimese või riigi puhul – on leppimine sellega, et kõiki oma soove täita ei saa. Aga me saame otsustada midagi teha.“

Riigikontrolör Janar Holm: „Eesti elektrivõrgu Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamise eel selgitati Eestimaa elanikele põhjalikult, kuidas valmistuda võimalikeks lühiajalisteks või pikemateks elektrikatkestusteks ning kuidas nendega toime tulla. Desünkroniseerimine viidi läbi ühel nädalavahetusel. Samal ajal on Eestis piirkondi, mille elanikud ja ettevõtjad peavad elektrivõrgu nõrkuse tõttu olema valmis pidevalt pikemateks elektrikatkestusteks ja sellist tähelepanu ei saa. Elektrivõrk vajab selle tugevamaks muutmiseks mahukaid investeeringuid. Rahavajadus on sedavõrd suur, et pikkade aastate jooksul tegemata jäänud investeeringuid korraga ära teha ei ole võimalik. Aga vähim, mida teha saab on see, et anda Elektrilevi ja kliimaministeeriumi poolt piirkonna inimestele perspektiiv – mõistlik ajakava, millal nende kodu või ettevõtte jaoks tagatakse kindel elektriühendus.“

Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm: „Elektrilevi soovib pakkuda kvaliteetset võrguteenust kõikjal üle Eesti, nii Sõrve sääres kui Kagu-Eestis Lüllemäel. Samas ei ole see tänase elektrivõrguga keeruliste ilmaolude tõttu igal pool võimalik. Lahendus on olemas, tuleb ehitada teistsugune elektrivõrk. See omakorda eeldab kulukaid investeeringuid, mida praegune võrgutasu ei kata. Kui tahame, et Eesti elu areneks ka tõmbekeskustest kaugemal, peame esimese asjana leidma rahastuse vajalike võrguinvesteeringute tegemiseks. Nii, et me elektritarbijat võrgutasuga liigselt ei koorma. Selle väljakutsega Elektrilevi igapäevaselt tegeleb. Kagu-Eestisse (Põlva-, Valga- ja Võrumaa) investeerib Elektrilevi 2025. aastal 13 miljonit eurot, mis kindlasti tõstab piirkonna võrgu töökindlust ja loob võrku uusi liitumisvõimalusi.“

Päästeameti peadirektor Margo Klaos: „Kagu-Eesti on üks eriline paik meie erilises Eestis. Inimesed elavad siin hajutatumalt, aga see-eest igal pool ning ei ole inimtühjasid piirkondi. Päästeameti kogemustest teame, et ulatuslike tormide ja lumesadude korral on väga suur oht, et murduvad puud toovad kaasa elektrikatkestusi ja puude või lume tõttu võivad suletud olla paljud teed. Anname alati parima, et ise kiirelt kriisides appi tulla, kuid teame, et siin on tugevad kogukonnad, kes ei muutu põhjendamatult abituks ja toetavad üksteist.“

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts: „Ettevõtluse arengu esmane tingimus on ettevõtjate usk ja kindlustunne tuleviku ees, kuid samuti baastaristu olemasolu. Kui soovime, et töökohti tekiks ka kaugematesse Eesti nurkadesse, siis tuleb seda ka tegudes näidata. Sageli peegelduvad poliitikute kõnedest ainsa võluvitsana piirkondlike murede lahendamiseks maksuerandid ja toetused, mis siiski on enamasti ebaefektiivsed ja ei aita palju olukorras, kus tee on läbimatu või elekter katkeb. Probleeme saab lahendada ikka vaid siis, kui lahendus on eesmärk ja ollakse valmis selle nimel ka kastist välja vaatama ning kohalike kogukondadega koos seda tegema.“

Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Indrek Pappel: „Teeb rõõmu, et üha enam leidub noori, kes on valmis end ja oma peret siduma Kagu-Eestiga. See on hea märk kogu riigile, aga selle suurepärase trendi jätkumiseks peame väärtustama kogu vajaliku taristu arendamist ja seda just meie piirialadel.“

Kagu-Eesti kohtumiste sari sai alguse kolme ettevõtja avalikust kirjast, kus kirjeldati regioonis süvenevaid riske ja teatati kavatsusest kutsuda järgneva aasta vältel Kagu-Eestisse kohtumistele kokku 120 inimest, kellel võimalus neid lahendada.

Põim Kama, Triin Rätsep ja Kerti Vissel: „Kagu-Eesti inimesed teevad väärt elukeskkonna nimel palju ise ära, kuid selle kõrval tuleb tagada ka riiklik taristu ja teenused, nagu teedevõrk, elektrivarustus ning mobiililevi ja internet. Täites oma kohustusi ja kohusetunnet nii riigi kui kodukandi ees, vajavad inimesed ja ettevõtted kindlust, et samaväärselt täidab oma ülesandeid ja kohustusi ka riik.“

Järgmine Kagu-Eesti kohtumine toimub 20. märtsil ning on pühendatud juhtimise ja kodanikukogemusega seotud küsimustele.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 06/03/2025 08:50:06