„Suurimaks väärtuseks on elada vabas Eestis.” Kagunurga elanike mõtted riigi sünnipäeva eel





Kagunurga maaelanike mõtted riigi sünnipäeva eel ei ole säravad, sest nad tunnetavad, et elu nende ümber muutub aina keerulisemaks ning paraku ei saa nemad selle muutmiseks midagi reaalselt ära teha.
Aarna külas elav Tarmo Tamm on töötanud vallavanemana, linnapeana, riigikogu liikmena, maaeluministrina ning juhtinud pool aastat Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalanduskomisjoni.
Pensionipõlve pidav mees on elanud üle poole elust eelmise riigikorra ajal ja teab väga hästi, mis on vabadus. „Suurimaks väärtuseks on elada vabas Eestis. Omas riigis saab vabalt oma keeles rääkida, vabalt mõtteid väljendada ja tunda rõõmu oma kultuurist. Avanenud on võimalus maailmas ringi rännata ja sealt omandatud kogemuste ja tarkusega tagasi tulla. Suur väärtus on see, et kuulume Euroopa Liitu ja NATOsse,” tõdes ta.
Eesti on täpselt selline riik, nagu ise oleme selle kujundanud või lasknud kujundada. Momendi suuremaks mureks on maksutõusud, sest paljudel inimestel on niigi raske ja paraku seoses maksude tõusuga kasvab raskustesse sattujate arv veelgi.
„Ettevõtete koormamine maksudega tähendab seda, et raske on toime tulla turukonkurentsis ja nad liiguvad sinna, kus on neile parem ettevõtluskeskkond,” sõnas Tamm.
Kõrge elektrihind paneb põntsu nii ettevõtjate kui tavatarbijate rahakotile.
Tuulikute ehitamine merre ja ehitust subsideerida miljarditega on rumal ettevõtmine. „Viimased kolm nädalat on näidanud, et tuulepuudusel on elektri hind meil laes. Läti ei subsideeri tuuleparkide rajamist ja saavad hakkama. Elektri börsihind on aga sama nii Lätis, Leedus kui Eestis. Meie ei suuda oma tootmismahtudega börsihinda alla tuua. Lisaks tuulikutele tuleb arendada juhitavaid võimsusi, põlevkivi efektiivsemalt kasutada ja arendada süsiniku püüdmise võimekust,” arutles Tamm.
Praegu läheb Eestis toodetud pellet Inglismaale elektritootmiseks, aga samas võiksime ise sellest elektrit toota.
Kuna Tammel on pikk kogemus Põlva linna ja valla juhina, on ta seisukohal, et omavalitsuste eesotsas peaksid olema kas majandusliku hariduse või ettevõttes töötamise kogemusega inimesed. „Põlvas toimuv teeb eriti kurvaks: ühel pool tänavat käib kaubamaja lammutus ja ilmselt jääb ka sellel aastal endine maavalitsuse maja tühjaks, teisel pool käib uue vallamaja ehitus ning kultuurikeskuse katusele on rahad eraldatud, et kohvikut ehitada. Mitu töökohta sellele kõigele kulutatava rahaga juurde luuakse? Arutu laenamine on viinud laenukoormuse suureks ja vald peab igal aastal üle poole miljoni maksma laenude intresse. Rohkem tuleks mõelda inimeste peale, aga mitte raha betooni panna,” ei ole ta rahul Põlvas tehtavaga.
Põlva kohana ei kao kuhugi ja on elamiseks ikka parim paik.
Riigi sünnipäeva alustab Tamm lipu heiskamisega koduhoovi lipumasti, päeva jooksul jälgib kõike toimuvat telerist ja õhtuks katab laua, kus on kindlasti kiluvõileivad.
Maapiirkonnad aina tühjenevad
Marika Parv, Kriguli talu perenaine, põllumajanduse konsulent, Eestimaa Talupidajate Liidu nõukogu liige, ütles, et riigi tänavuse sünnipäeva eelsed mõtted ei ole kuigi rõõmsad.
Parv läks 36 aastat tagasi tööle Varstu kanti, kuhu oma pere rajas. Nüüd kerkib piirkonda uusi kodusid vähe, napib töökohti ja lapsi sünnib vähe. „Peame olema tänulikud eraettevõtjatele, kes midagigi teevad ja iga hinna eest püüavad siin ellu jääda. Veel kümme aastat tagasi oli huvi ja tahtmine maal töötada, näiteks rajasime vaarikapõllu ja tundsime ennast praegusega võrreldes kindlamana. Toona saime müüdud toodangu eest hinda, mis võimaldas ellu jääda olukorras, kui ei investeerinud üle,” rääkis ta.
Parve sõnul on vilja kokkuostuhinnad pigem languses kui tõusus ja need paneb paika maailmaturg. „Maa rendihinnad on juba riigi poolt hästi kõrgeks ja põllumehele vaenulikuks aetud. Tänavu on ka maamaks varasemast tunduvalt kõrgem,” nentis ta.
Köögi- ja puuvilju kohalikule turule kasvatajal napib ostjaid, kuna igasugu vilju tuuakse Eestisse tunduvalt odavamate hindadega ning meie inimeste rahakott paneb eelistused paika. „Maaelanikena on meie perel see eelis, et kasvatame enamiku köögiviljadest ise,” nimetas Parv ühe plussi.
Elektri hinna tõus on pannud arvestama paljud toidutootjad sellega, millal on kasulik ühte või teist tööd teha, eriti börsipaketi puhul. Käibemaksu tõus jätab jälje kõigile: elanikele, ettevõtjatele ja kohalikule omavalitsusele.
Kurb oli lugeda eelmise nädala Postimehest, et aastaga vähenes erasektoris hõivatute arv 8000 võrra, kuid avalikus sektoris kasvas see 10 000 inimese võrra. Tekib tunne, et kontrolle on rohkem kui ettevõtjaid.
„Mäletan, et kümme aastat tagasi olid maalapsed uhked maaelu üle, keegi neist ei häbenenud öelda, et elan talus ja vanemad töötavad oma talus. Nüüd on maale jäänud üksikud tublid talupered ja eakad. Näen, et viletsad ajad on meil ees ning suuremaid plaane on riskantne teha,” rääkis Parv.
Maainimeste alalhoidlikkus ja oskus oma maad hinnata ja sellega heaperemehelikult ümber käia on see, mis veel hoiab maaelu hinges.
Parv lausus, et riigi sünnipäeval on pere koos, sest kõige olulisem on lähedastega koos olemine. „Kindlasti kuulame presidendi kõnet ja seda lootusega paremale homsele,” sõnas ta.
Kunagi oli alevik rahvarikas
Lauri Luigelaht on Võõpsu alevikuvanem ja töötab piirivalves. Ka tema mäletab aega 30 aasta tagant, mil Võõpsu oli rahvarikas.
„Kõigil oli oma aiamaa, kus kasvatati juurvilja, ja igas majas elati alaliselt. Praegu on meil vaid poolsada püsielanikku, neist töötab ligi 20, lapsi on üheksa. Osa töötajatest käib mujale tööle ja mõned on siit üldse ära läinud. Pood pandi ligi kuu aega tagasi kinni, teiste asutuste kontoreid ei ole Võõpsus üle kümne aasta enam,” rääkis ta. Võõpsulased käivad poodi viie kilomeetri kaugusel asuvasse Räpinasse.
Tänapäeval on Võõpsus elu n-ö igas teises majas ning tühjad majad aina lagunevad. Omanikud ei müü neid ilmses lootuses, et äkki lapselapsed lähevad neisse elama. Kui praegu näeb alevikus üksikuid jalutajaid koeraga, siis soojal ajal on Võõpsus piisavalt suvitajaid.
Luigelaht peab riigi sünnipäeva pere ringis oma kodus.
Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 20/02/2025 09:19:12