Ajateenijad, foto on illustreeriv. Foto: LLi arhiiv

Sõjaajal on desertöörlus ehk väeosast pagemine olnud isegi surmaga karistatav. Ka rahuajal pole sellega nalja – kahele noorele mehele tõi ilma loata väeosast eemal viibimine hiljuti kaasa kriminaalkorras karistada saamise.

Karistusseadustiku järgi võib omavoliliselt sõjaväeosast lahkumine rohkem kui kolmeks päevaks kaasa tuua kuni üheaastase vangistuse. Sama karistus kehtib ka siis, kui väeosast väljalubatu määratud tähtajaks tagasi ei tule ja samuti üle kolme päeva ära on.

Kui väeossa määratu on eemal üle 30 päeva, siis võib teda süüdimõistmisel oodata isegi kuni kaheaastane vangistus. Kui lahkuda väeosast omavoliliselt teenistusrelvaga või sõjaajal, siis võib desertöör minna kuni viieks aastaks vangi. Väeosa vältimise eest kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumise eesmärgil karistatakse samuti kuni viieaastase vanglakaristusega. Ent kui sõjaväelane jätab kaasvõitlejad maha lahinguolukorras, siis ootab teda kuni kümneaastane vangistus.

Läinud kuul Tartu maakohtu Võru kohtumajas kohtuniku otsust kuulanud noortest meestest üks käis n-ö kolme päeva ja teine 30 päeva paragrahvi alla.

Praegu 20-aastane LL alustas 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonis kaitseväeteenistust 2023. aasta oktoobris. 5. aprillil 2024 lubati ta kolmeks päevaks linnaloale ehk kaitseväe keeli väljaloale. 7. aprilli õhtuks ta süüdistuse kohaselt Kose teele teenistuskohta tagasi ei ilmunud. LLi ülem pikendas tema väljaloal viibimise aega 12. aprilli hommikuni, aga noormees ilmus väeossa tagasi alles 15. aprilli õhtul. Ilma loata oli mees seega teenistusest eemal 79 tundi ehk üle kolme päeva.

Võru kohtumaja kohtunik määras jaanuaris LL-ile kokkuleppemenetluse korras neljakuulise tingimisi vangistuse. Vangistus jääb täitmisele pööramata, kui mees aasta ja kolme kuu jooksul uut tahtlikku kuritegu toime ei pane. Ka tuleb noorel sõjaväest viilinul aasta jooksul tasuda enam kui 1500 eurot menetluskulusid.

Nädalapäevad hiljem samuti Võru kohtuniku Anu Vildi ette ilmunud praegu 23-aastane KDK saatis süüdistuse kohaselt ajateenistuse selle lõpusirgel üldse pikalt.

KDK alustas samuti Kuperjanovi pataljonis kaheksakuulist ajateenistust 2023. aasta oktoobris, reservi pidi ta arvatama 2024. aasta juunis. 18. aprillil 2024 lubati ta väeosast kolmeks päevaks linnaloale.

21. aprilli õhtupoolikuks KDK Kose teele tagasi ei ilmunud. Ega ka hiljem mitte.

„KDK ei ilmunud teenistuskohta ajateenistuse lõpuni ning arvati Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema 14.06.2024 käskkirja alusel 16.06.2024 reservi. Sellega pani KDK toime KarS § 436 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o väeosast väljalubatu poolt tähtajaks teenistusse ilmumata jätmise, kui omavoliline äraolek on kestnud üle kolmekümne päeva,” kirjutati süüdistuses.

Kohus määras noorele mehele kokkuleppemenetluse korras karistuseks kümnekuulise vangistuse tingimisi pooleteiseaastase katseajaga. Kohtukulud olid kokku üle 1300 euro, kuid kohus nõustus jätma need ca 600 euro ulatuses riigi kanda, sest KDK-l pole tööd ega sääste. Mehel endal tuleb aasta jooksul ära maksta üle 700 euro menetluskulusid.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 20/02/2025 09:14:38