Ligikaudu aasta eest sai keskkonnaagentuuri blogi tarbeks intervjueeritud Virumaa vete kalu. Kuna sellise lõbusa tüki peale kedagi töölt lahti ei lastud (vähemalt siinkirjutaja teada), siis astume sammukese edasi ja küsitleme seekord käesoleva aasta kalaks valitud angerjat.

Meile intervjuud andma soostunud isend on ligikaudu ühe meetri pikkune hõbedane kala. Juba esmapilgul mõistan, et tegu on õrnema sugupoole esindajaga − isased angerjad naljalt üle poole meetri pikaks ei kasvagi. Kohtume Narva jõe alamjooksul, angerjatega oleme siin trehvanud varemgi, näiteks CleanEst projekti raames kalastikku seirates.

Vanarahvas ütles angerja tekkinud olevat mao sabapoolest. Meile intervjuu andnud isend arvas, et see on tühi lora − nemad tekivad ikka Sargasso meres. „See on siit 300 meetrit allavoolu ja siis 9000 kilomeetrit vasakule,“ seletab kala uimega viibates.

Sissejuhatuseks soovin angerjale palju õnne sellise auväärse tiitli puhul ja küsin, et mis tunne on ja mis tõi võidu?

Juba loomupäraselt kavala näoilmega angerjas tänab ja lausub: „Eks ma aimanud, et nii läheb. Võiduks tuli olla nii kuulus kui ka salapärane. Pakume palju kõneainet, kaugelt enam kui näiteks mingi ümarmudil või siis trulling. Lisaks pole meie kohta kaugeltki kõik teada – kas oled näinud meid kudemas?!“

Muigan − tema vastuses oli tõtt ja upsakust. Tõepoolest, populaarsuse indikaator „Google trends“ sedastab samuti, et angerjas on kaasnominentideks olnud võõrkalaliik ümarmudilast kümneid ja pärismaisest trullingust sadu kordi „kuumem“ otsingusõna. Ja tema salapära on teema omaette, selle kohta saabki ehk kohe rohkem teada.

Lisan veidi õli tulle ja küsin: „Kus end koduselt tunned? Elu algas sul ju tuhandete kilomeetrite kaugusel Atlandi ookeanis asuvas Sargasso meres, seejärel küll hoovustega kandudes ja ise ujudes jõudsid Euroopa rannikuni, kus sind kinni nabiti ja siia toodi. Siin ka pirtsutatakse − angerjat kõik ei söö, osad ütlevad, et oled uss. Kas oled omadele võõras ja võõrastele oma?“

Usskala kohe vastu: „No mis küsimus see nüüd siis on, loomulikult olen ma läbi ja lõhki eestlane ja mitte mingisugune võõras! Minu esivanemad on aastatuhandeid Eestimaa magevete heades kasvutingimustes elanud. Siin elamine on meie pärisõigus. See, et me Narva jõge pidi ise enam sisevetesse ei saa tulla, on kõik inimese süü! Nüüd peabki inimene jalad kõhu alt välja kerima ja seni meid sisevetesse asustama, kuni rändetee on Narva paisul meie jaoks taas lahti tehtud. Siis saame jälle ise tulla!“

Jutt kipub väga tuliseks minema, püüan veidi tuure maha võtta: „Näen, et sul on kaunis hõbedane rüü seljas. Viimati kandsid veel kollakat ja veidi kitsamat kostüümi ...“ Saan ise ka aru, et „veidi kitsamat“ oli nüüd küll liiast, kuid mis sa teed – „lind on läinud lendu“ ...

Angerjas: „Mida, paks olen või?! Katsu sa ise ujuda kogu see maa Sargasso mereni söömata, kukuksid juba poolel teel Taani väinadeni kokku! Varusid on vaja! Ujumisega samal ajal on ju vaja ka marjaterad kudemiseks ette valmistada, see on tõsine energiaröövel. Ja hõbedane olen jah seepärast, et mind sinistes merevetes rännates kiskjad nõnda kergesti ei märkaks. Enne pikale rännakule asumist toitusin siseveekogudes ja olin kollast tooni.“

Kuraasikal kalal on õigus – teadlased on laborites leidnud kinnitust, et angerjas võib ujuda tänu rasvavarudele ja muljetavaldavale säästlikkusele erakordselt pika maa tempokalt, lausa pool kehapikkust sekundis. Tema energiatarvidus on koguni neli kuni kuus korda madalam kui kaladel, kellel pole angerjalaadset kehakuju. See võimaldab sügisel merre laskuval angerjal kevadiseks kudeajaks sihtkohta jõuda. Mõõtmised kinnitavad, et näiteks Narva jõest lahkunud angerjas võib Taani väinadeni jõuda 68 päevaga, see teeb keskmiselt 19 km ööpäevas, kui päris otse ujuda. Aga otse ta ei uju, enne minekut võib ta teha peatuseid või pikema pausi, korraks isegi kodujõkke kiigata ning lõplikult pikale rännakule asununa perioodiliselt kummalisi üles-alla liikumisi teha. Milleks seda kõike vaja on, selle üle teadlased vaidlevad, kuid arvatavasti eks ikka selleks, et end huvitavamaks teha.

Katsun seekord veidi klassikalisema küsimusega läheneda: „Su elu on kindlasti väga kiire, kuidas leiad tasakaalu?“

Angerjas noogutab: „Tegemist on tõesti palju: meediakajastused, osalemine teadusprojektides jne, kuid tõeliselt tähtsaid asju igapäevaelus on siiski vähe, need võib uimede peal kokku lugeda.“

Intervjueerija märkus: kuna angerjatel on paarilised rinnauimed (kõhuuimed puuduvad) ja paaritud uimed on kokku kasvanud (selja-, saba- ja pärakuuim), siis peaks järelikult tõeliselt tähtsaid probleeme tema elus olema justkui vaid kolm.

Kala jätkab: „Olen selline üksikeluline ööloom, alles õhtul lähen korralikult „käima“ (teeb mulle naljatledes silma. Silmad kusjuures on angerjatel hõbestudes ja merre laskudes oluliselt suurenenud – eks ikka selleks, et kuderändel paremini ja kaugemale näha). „Öösiti on toitumisperioodil põhiline ülesanne kõht täis saada. Mulle maitsevad erinevad põhjaloomad, ära ei ütle ka väiksematest kaladest. Aga herneid ma ausalt söömas ei käi, see on alusetu vanarahva laim! No ja hommikul poen päevaks kuhugi peitu, kas mudasse, kivide vahele või … kuhu iganes, olen selles suhtes loominguline.“

Mulle meenub jutu kinnituseks kohe ühe kaluri lugu, kes kord abilistega noodatõmbe ajal kunagi läbi jää vajunud ATV kaldale tiris, mispeale selle masina torustikest hea mitu angerjat preemiaks välja volksas.

Uuringi ta käest: „Kas tunned ennast õnnelikuna? Kellegi toidulauale sa ei ole ju sattunud ...“

Angerjas sätib pea mõtlikult sabale ja vastab: „Mul on ikka tõsiselt vedanud. Mõelda vaid, kui me noored olime ja meid ümber asustamiseks kinni püüti, siis palju suurem oli tõenäosus, et satume röövpüüdjate kätte. Siis oleks meid viidud Aasiasse, seal üles kasvatatud ja nahka pistetud. Enamus ümberasustatud angerjast läheb seda teed (märkus: on hinnatud, et Euroopast smugeldatakse välja ca 100 tonni klaasangerjat aastas), kudema nad sealt enam tagasi ei pääse. Õnneks läks teisiti ja röövpüüdjad jäid meie puhul pika ninaga – sattusime hoopis selle mõnesaja kilo hulka, kes toodi Eestisse. Siinmail on olukord hoopis teine, sest võimalus suureks kasvada, merre laskuda ja kudema minna on täiesti olemas, olen ju ise selle elav tõestus!“.

Aeg läheb sellise huvitava loomaga vesteldes kiiresti. Püüan teema kokku võtta ja küsin: „Kas on midagi, mida tahaksid veel lisada või mida me pole käsitlenud?“

Angerjas: „Mis mõttes „käsitlenud“? Näed sa mul mõnda kätt või? Selline antropotsentriline väljend on uimeliste seltskonnas täiesti kohatu! Üldiselt soovitangi teil, inimestel, oma ninaotsast kaugemale vaadata. Mõelda rohkem, mida teie tegevus kõik kaasa toob, nii tulevastele põlvedele kui ka teistele liikidele! Selle juures oleks abiks rohkem teadust ja vähem „tekisikutamist“!“

Tänan angerjat viisakalt ja küsin talt, et kas tohin talle oma numbri anda. Nimelt märgistame võimalusel kalu, et neist ja nende rännetest rohkem teada saada. Saakski just teadust teha, nagu ta soovitas.

Aga selle küsimuse peale lööb uhke kala pea kõrgilt kuklasse ja sulpsab tagasi Narva jõe vete voogudesse.

No pole hullu, mõtlen, meres on veel palju kalu ...

***
Kes on angerjas?

Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala. IUCN-i punases nimestikus liigitatud kriitilises seisundis liigiks.

Angerjas elab Euroopa ja Põhja-Aafrika jõgedes ja mageveejärvedes Lääne- ja Põhja-Euroopas kõikjal, Musta mere vesikonnas paiguti. Ta elab ka Kanaari, Assoori ja Fääri ja Briti saartel ning Islandil, Läänemeres selle väikese soolsuse tõttu ka meres. Teda kohtab isegi Valge mere vesikonnas, näiteks Petšora jões.

Tavaliselt on angerjas 0,5-1,5 m pikk, harva kuni 2 meetrit, kaalub kuni 4-6 kg. Isased on emastest märgatavalt väiksemad. Soomused on väikesed ja vähemärgatavad, tavaliselt hõbedase läiketa. Värvus on muutlik, sõltudes kala vanusest ja veekogu iseloomust. Kõige sagedamini on angerja selg tumeroheline või pruun, küljed kollased ja kõht kollakas või valge. Angerja nahk on limane ja libe ning sellepärast on elusat angerjat väga raske käes hoida.

Angerjal on kirjeldatud kahte vormi, kitsa- ja laiapealine. Kitsapealist angerjat hinnatakse rohkem, sest ta on rasvasem: tema rasvasisaldus on kuni 27,5%, laiapealisel 12-19%. Kuid tänapäeval arvatakse pigem, et need vormid sõltuvad sellest, millises keskkonnas angerjas on üles kasvanud. Seal, kus on palju väikesi saakloomi, kasvab angerjas kitsapealiseks, terava koonu ja väikeste lõugadega vormiks. Kui pisisaakloomi on vähe, siis saab angerjast laiapealine röövvorm ning talle kasvab tömbi koonu ja suurte lõugadega pea, mis võimaldab haarata kuni 15 cm pikkusi kalu ja vähke.

Angerjas eelistab elada mudase põhjaga veekogus. Toiduks otsib ta selle põhjast väikeseid loomakesi: veeputukaid ja nende vastseid, tigusid, usse, koorikloomi ja kalamaime. Suured angerjad söövad rohkem kalu, eriti väikese tööndusliku tähtsusega kalu, näiteks ahvenaid, kiisku ja särgi.

Angerjas on ööloom. Päeval redutab ta tavaliselt mudas, tungides sellesse kuni 80 cm, aga mõnedel andmetel isegi kuni 1,5 m sügavusele. Toitu otsima läheb ta öösel, eriti kui taevas on pilves ja kuu ei paista. Ka püünistesse ja põhjaõngede otsa satuvad angerjad sagedamini öösel, kuigi landiga on neid püütud ka päeval.

Aplusest hoolimata kasvab angerjas aeglaselt. Väga soodsates tingimustes on täheldatud juurdekasvu pool kilo aastas. Angerjas toitub ainult soojal ajal, aprillist kuni novembrini. Talve veedab ta sügaval mudas talveunes.

Angerjad elavad sageli väga madalates veekogudes, sealhulgas sellistes, mis kipuvad põua ajal ära kuivama. Osa kalu hukkub sellises olukorras, osa elab põua üle mutta kaevununa. Kuid angerjas suudab end päästa sellisel viisil, mis enamikule kaladele on võimatu: mööda kuiva maad roomates. Niiskes õhus, ilma veeta suudab angerjas temperatuuril +24 °C elada kuni poolteist päeva. Teise veekogu leiab angerjas üles haistmise järgi ja liigub öösiti, sest siis on jahedam. Mööda maad roomates väldib angerjas kuiva pinnast, eriti liiva, ja eelistab niisket rohtu.

Angerjas rändab kudema Sargasso merre. Sellele järeldusele jõudis 20. sajandi alguses Taani bioloog Johannes Schmidt, kes leidis Sargasso merest väikesed (alla 1 cm) angerja vastsed ehk leptotsefaalid (leptocephalus). Nendest väiksemaid angerjaid kusagilt mujalt leitud ei ole. Samas puuduvad kirjalikud andmed selle kohta, et Sargasso merest oleks leitud täiskasvanuid angerjaid või nende marjaterasid, seega on meil küllaltki vähe infot angerja kudemisharjumuste kohta. Sargasso meres paiknevast angerja kudemispiirkonnast annab tunnistust ka see, et kui minna sellest piirkonnast kaugemale, kasvab vastsete pikkus ja vanus.

Rändangerjana võtab angerjas ette 5000-7500 km rände Euroopa rannikult tagasi Sargasso merre, et minna sinna kudema. Üldised detailid selle rände kohta on endiselt teadmata, kuna puuduvad tehnoloogilised võimalused jälgida nii pikka kalade rännet. Osalist rännet on siiski suudetud jälgida, kasutades satelliiti. Selle abil on leitud, et sarnaselt mitme muu kalaliigiga (nt räim, kilu jne) võtab ka angerjas ette ööpäevase vertikaalse rände. See tähendab, et päeval liigub angerjas veekogu sügavamatesse kihtidesse (200-1000 m) ja öösel jälle ülemisse kihti. Enamasti võtavad kalad ette vertikaalseid rändeid, et päeval sügavamates kihtides hoiduda kiskjate eest ning öösel ülemistesse kihtidesse jällegi toituma minna. Angerjas võib tõesti laskuda sügavamatesse kihtidesse, et hoiduda röövloomade eest, kuid kuna ta oma rände ajal ei toitu, siis see ei saa olla põhjus, miks ta jälle ülemistesse kihtidesse läheb.

Jõudes Sargasso merre, saavutavad rändangerjad suguküpsuse ja sigivad. Pärast sigimist täiskasvanud angerjad surevad.

Maailma angerjavarud on kiiresti vähenenud. 2000. aastatel on maailma angerjavarud vaid 1-5% 1980. aastate eelsetest angerjavarudest. Varude vähenemise põhjuseid võib olla mitu, kuid tavaliselt on tegu mitme teguri koosmõjuga (nt sobivate elupaikade vähenemine, takistused rändel (hüdroelektrijaamad, tammid), muutused ookeani oludes, ülepüük, veekogude saastatus, parasiidid jne.

Allikas: Wikimedia Commons

 

Autor: EINAR KÄRGENBERG, keskkonnaagentuuri peaspetsialist
Viimati muudetud: 20/02/2025 08:03:13