Kaader Võrumaa keskraamatukogu videotervitusest Eesti raamatu aasta puhul. YouTube

Nädal tagasi algas Eesti Raamatu Aasta. LõunaLeht uuris, kuidas läheb kagunurga raamatukogudel: kes loeb rohkem, kes vähem ja millise sisuga raamatuid eelistatakse.

Võrus pensionipõlve pidav Kersti Kelder käib raamatukogus kord kuus, ta võtab koju lugemiseks rohkem kui kaks-kolm raamatut. Huvi raamatute lugemise vastu sai ta kaasa emalt-isalt juba lapsepõlvest ja kodus on tal samuti väike raamatukogu, kust saab alati midagi lugemiseks võtta.

„Mind on lapsest saadik ümbritsenud raamatud ja poja peres loevad samuti kõik. Pojatütar kinkis mulle jõuludeks Margus Laidre „Ars moriendi – ars amatoria”, mille lugemine ei ole lihtne, loen kümme lehekülge päevas,” rääkis lugemissõber.

Kelder tunnistas, et raamatute lugemine on justkui minek teise maailma, kuid raamatud on talle ka vaimse rikkuse allikad, sest neist saab teadmisi eri valdkondadest. Mõistagi ei loe ta kõike ilmuvat, sest nende hulgas on tema jaoks ka üksjagu mõttetuid raamatuid, nagu lapsstaaride tegemistest ilmunu jm.

„Minu lemmikkirjanik on Tõnu Õnnepalu, kellelt viimati ilmus „Õhtupäike väikestel majadel”, milles autor kirjeldab reisi vanadusse, põimides sinna kilde oma elatud aastatest,” rääkis ta. Kirjandusest, muusikast, teatrist, loodusest ja muustki erinevaid lähenemisi andev oli Kelderile raamat „Kirjad”, kus on Õnnepalu kirjavahetus Jaan Kaplinskiga.

Põhjamaade autoritest nimetas Kelder rootslast Vilhelm Mobergi, kes neljas raamatus kirjeldab, kuidas Rootsi talunikud 19. sajandil Ameerikasse sõitsid ja seal uut elu alustasid.

„Mul on selline lugemisharjumus, et kui autori mõni teos meeldib, loen kõik tema kirjutatu läbi, nagu meie Jaan Krossi, Mats Traadi ja inglise kirjaniku William Somerset Maughami teosed,” sõnas Kelder, kes elu raamatuteta ette ei kujuta.

Võru lugejate seas ülekaalus keskealised
Kätlin Konks töötab Võrumaa keskraamatukogus raamatukoguhoidjana 18. aastat. Üks olulisem muutus selle aja jooksul on tema sõnul see, et paljudel lugejatel on raamatukokku tulles soovitud raamatute kohta eelteave olemas.

„Kohustuslik kirjandus õpilastele on muutunud, klassikaliste autorite, nagu Anton Hansen Tammsaare ja William Shakespeare'i raamatute kõrval on õpilastel võimalus lugeda ka tänaste autorite raamatuid, näiteks Sofi Oksaneni „Puhastust”,” rääkis Konks.

Tema sõnul loetakse kõige rohkem nii kodu- kui ka välismaa autorite ilukirjanduslikke teoseid, samuti reisiraamatuid ja kriminaalromaane. „Mullu üllatas lugejate varasemast suurem huvi Loomingu Raamatukogu sarja vastu, loetuimad neist olid Heinrich Eisenschmidti „Mälestusi Krümmeri õppeasutusest Võrus” ja Caroline Pihelgase „Lõikejoon”.” Viimane pajatab Nursipalust.

Konks märkis, et on neidki, kes ütlevad, et praegusel üleüldisel õuduste ajal soovivad nad lugeda kerge sisuga raamatuid, nagu Norra autori Anne B Ragde perekonnasaaga.

Mullu oli keskraamatukogul ligi 6000 lugejat, keda on ligi 400 enam kui 2023. aastal. „Vanuseliselt on kõige enam keskealisi, eakaid ja õpilasi on võrdselt,” täpsustas Konks. Ta tunnistas, et aina enam kasutavad inimesed raamatukogu aja veetmise kohana, kus saavad tuttavatega jutelda, ajalehti ja ajakirju lugeda.

Eesti Raamatu Aasta kohta sõnas Konks, et on hea, kui raamatutest räägitakse ja paberraamatut väärtustatakse. Nii raamatukogudes käivad lugejad kui ka erineva sisuga uurimis-, bakalaureuse- ja teiste tööde kirjutajad vajavad paberil kirjasõna.

Maaraamatukogudel teinegi roll
Taevaskoja Põlva vallas on teada looduskauni paigana, kus käib rohkem puhkajaid, ja sealt mujale läinud külastavad kodupaika, mis kajastub ka kohaliku raamatukogu töös.

Raamatukoguhoidja Ivi Raudsepp teeb seda tööd juba 1985. aastast. Mõistagi on tal pikaaegsete lugejate eelistused teada. „Meie lugejatest on ülekaalus naised, sest külas on samuti naiste ülekaal. Nad eelistavad kergemapoolse sisuga raamatuid, nagu naistekad ja psühholoogilised põnevikud. Mehed, kes meil raamatuid lugesid, on siitilmast lahkunud,” rääkis ta.

Raudsepp tunneb heameelt, et piirkonda kolinud noored pered on leidnud tee raamatukokku, eelkõige emad lastega.

Puhkuste hooajal on aga tema sõnul hoopis teine töörütm, sest puhkajad soovivad lugeda tõsise sisuga raamatuid. Kuna igasse väikesse raamatukokku ei ole võimalik ega vajalikki kõike ilmuvat tellida, toob ta soovijatele raamatud Põlva keskkogust või naaberkogudest. „On puhkajaid, kes enne Taevaskotta tulekut saadavad oma soovid meili teel,” täpsustas ta.

Raamatukogu on Taevaskojas Raudsepa sõnul ainus koht, kus külaelanikel on võimalus kokku saada.

Räpinas algas lugemisteemaline küsitlus
Räpina valla keskraamatukogu direktor Jane Arusoo ütles, et keskraamatukogu allub Räpina vallavalitsusele, valla seitse haruraamatukogu omakorda valla keskraamatukogule. Uute raamatute ostmiseks saavad nad enam raha vallavalitsusest, vähem riigilt. Põlva keskraamatukogust on alati vajalikku nõu saadud.

„Raamatuaasta avasime jaanuari eelviimasel päeval valla elaniku Kalle Mälbergi memuaaride „Kallegooria” esitlusega,” sõnas Arusoo. Järgmine üritus on 21. märtsil, see on luulepäev.

Räpina keskraamatukogul on lugejaid ligi 840. Räpinlaste lugemise, eelkõige õpilaste lugemise vähene aktiivsus teeb Arusoo kurvaks: „Paraku tuleb tõdeda, et lapsed loevad järjest vähem, suurema osa lugemus piirdub kohustusliku kirjandusega, vähesed loevad rohkem.”

Täiskasvanute lugemuse kohta märkis Arusoo, et ühed eelistavad väärtkirjandust, teised, sealhulgas pingelisema töö tegijad, kergemat, nagu kriminaal- ja armastusromaane. „Eelistatakse tänapäeva Eestis kirjutavate kirjanike teoseid, mille hulgas on populaarsemaid Urmas Vadi raamat „Kuu teine pool”,” tõdes ta.

Arusoo loodab, et kõik raamatukogud jäävad alles, seda enam, et nad on ka külaelanikele olulised kokkusaamise kohad: „Juba praegu tegutseb nii Lintes kui ka Leevakul raamatukogu-külakeskus.”

Valla keskraamatukogu alustas 3. veebruarist uuringut, kus küsitakse lugejatelt, mis neid huvitab, mida saaks raamatukogus veel paremini teha jne. Küsitakse nendegi arvamust, kes raamatukogus ei käi.

Rõuges viiakse lugemist koju
Rõuge valla raamatukogu direktor Eve Grünberg sõnas, et neil on keskraamatukogu ja kaheksa haruraamatukogu. „Krabi kanti, kus on eakad lugejad ülekaalus, viib Viitina raamatukoguhoidja Aive Leppik raamatud neile kord kuus koju,” selgitas ta. Ja kui mõni kaugemal elav lugeja ei jõua ise raamatukokku, viib raamatud sotsiaaltöötaja, kes teda nagunii külastab.

Grünberg ütles, et neil on lugejatest ülekaalus eakamad, kes eelistavad rohkem ajaviitekirjandust: „Eakamad soovivad enam lahedamat lugemist, näiteks Viitina piirkonna inimesed loevad muhedaid krimiraamatuid, sest neis on vähem tapmisi ja verd. Üksikud loevad ka ajaloolise sisuga raamatuid.”

Need rõugelased, kes käivad tööle Võrru või peavad muudel põhjustel tihti linna sõitma, hangivad omale lugemise Võrust.

Rõuge haruraamatukogude katuse all toimub ka teisi tegevusi: Viitinal ja Nursis saavad inimesed pesu pesta. „Maaelanikele on haruraamatukogud olulised, neist on kujunenud või kujunemas külakeskused, nagu meil Luutsniku,” sõnas Grünberg.

Rõuges toimus raamatuaasta esimene üritus jaanuari keskel vallas elava kirjaniku Toivo Tootseni raamatu „Eesti ajal edenenu” esitlusega.

Põlvas sisutühjade raamatute osa väike
Põlva keskraamatukogu direktori Kati Maidla sõnul on raamatukogudes iga aasta raamatuaasta, kuid lugejatele erineb Eesti Raamatu Aasta varasematest sellega, et palju räägitakse raamatutest ja kirjandusest. „Vahva on seegi, et teema-aasta patroon on vabariigi president Alar Karis,” lisas ta.

Raamatute tellimise kohta märkis Maidla, osa raha tuleb riigilt, osa omavalitsuselt. „Riik kärpis raamaturaha toetust 5%, mille omavalitsus katab, mis tähendab, et Põlva vallas on sama raha raamatute ostmiseks nagu eelmistelgi aastatel,” rääkis raamatukogu juht.

Maidla sõnas, et raamatuid tellitakse lugejate nõudlust ja raamatukoguhoidja teadmisi-kogemusi arvestades ning arvestama peab sedagi, et ilukirjanduse kõrval on ka teadmiskirjandus. „Rahanappuse plussiks on see, et mitteloetavate ja sisutühjade raamatute osa tellimustes on vähene,” märkis ta.

Põlva raamatukogus kohtuvad kord kuus raamatuklubi liikmed, kes räägivad, millised raamatud neid viimasel ajal kõnetasid ja mida soovitavad teistelegi. „Minu viimane lugemiselamus oli Betti Alveri viimase auhinna võitnud Gregor Kulla „Peenar”. Autor on Põlva juurtega noor inimene. Mind huvitab ja ma hoolin väga, mida mõtlevad ning kuidas tunnevad praeguse aja noored meie ühiskonnas,” edastas Maidla, tema sõnul on Kulla raamatu tekst otsekohene.

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 10/02/2025 08:28:26