Mu teada pole vähemalt lõuna-eestis mitte ühtegi kohaliku omavalitsuse juhtivat asutust, mis on laiali poetatud kuhugi kolhoosikeskuse majja linna naaberkülas, kultuurimaja toakestesse ja parteimaja nurka katkiste tšellode lao kõrvale. ses mõttes küll ühel KOVil ikka võiks ja peaks oma vallamaja olema.

kohalik volikogu ja vallavõim seebiks. kogu võim rahvale. eelarve jagada vallarahva vahel ära. punkt.

Tekib mitu küsimust. Kas need on ülivajalikud investeeringud rahva heaks, kui valla laenukoormus aina suureneb, aga iga aasta jääb vallaelanike järjest vähemaks? Kes hakkavad tulevikus laenu tagasi maksma? Kas varsti võib oodata hädavajalike teenuste arvelt kärpimist? Põlva on muutumas kohaks, kus laenukoormust arvestades võiks eeldada, et nagu midagi tehakse, aga kohalikel elanikel pole sellest piisavalt palju kasu. Kui tahad teenuseid ja tooteid tarbida, siis pead käima ikkagi kas Võru või Tartu vahet.

põlva vallavalitsus on valla suurim tööandja ja skp tootja oma kuue raamatpidajaga. raha on neil nagu ratsahobese s..a. kui laenu ei võetaks alustaksid raamatupidajad kohe striki ja võibolla isegi revolutsiooni kui nendele raha, millega mängida, ette ei antaks.

Tehtaks siis midagi päriselt vajalikku, et uusi maksumaksjaid juurde tuleks, aga ei. Suvel tulevad Wakepargi huvilised ja Taevapargi külastajad korra läbi ja sõidavad minema. See ei too vallale niipalju raha juurde, nagu annab mõni suurem kohalik ettevõte, kus inimesed tööd saavd, kinnisvara üürivad või ostavad, poes käivad ja teenuseid tarbivad ja kohaliku elu toimimiseks makse maksavad.

Kas õltsi ka jagati?