Isamaa volikogu: vajame rahvastikupoliitikas rahvuslikku kokkulepet, valitsus loobugu ideoloogilisest energiapoliitikast





Vajame rahvuslikku kokkulepet rahvastikupoliitikas
Eesti on demograafilises kriisis. Statistikaameti esialgsetel andmetel sündis Eestis 2024. aastal 9646 last. Veel 2021. aastal nägi ilmavalgust 13 272 last. Sündimuse langus on järsk ja tõsine, võttes arvesse, et noorte naiste arv Eestis pole vähenenud.
Me pole selles mures üksi. Ka Soome statistikud teatasid äsja ajalooliselt väikesest sündimusest ning laste arv on languses enamikus maailma riikides. Paljudes riikides juba otsitakse tõsiselt lahendusi. Eestis on valitsus aktiivse käsitluse asemel kahetsusväärselt valinud vastupidise suuna, süvendades perede ebakindlust ja teadmatust tuleviku osas.
Kutsume valitsust üles minimaalse sammuna loobuma kavandatavatest tegevustest, mis habrastavad perede kindlustunnet. Lühikese aja jooksul on valitsusliit paraku vähendanud peretoetusi, kaotanud laste tulumaksuvabastuse, koduse vanema ravikindlustuse ning piiranud vanemahüvitist. Järgmise sammuna kavandatakse ebamäärase kavatsusena laste- ja peretoetuste süsteemi ümberkorraldamist. Tervikuna tekitavad need sammud rahvastikuekspertide kinnitusel täiendavat ebakindlust ja mõjuvad sündimusele negatiivselt.
Isamaa peab Eesti riigi kõige olulisemaks ülesandeks meie põhiseaduse preambulis sätestatut, et riik „peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“. Me kutsume üles kõiki ühiskonnagruppe – poliitikuid, arvamusliidreid, rahvastikuteadlasi, ajakirjanikke, heauskseid Eesti inimesi – arutlema ja koostööle, et leida tänasele üha süvenevale kriisile lahendusi ning pakkuda turvatunnet pere loomisel ja laste kasvatamisel.
Eesti on Mandri-Euroopa üks väiksema rahvaarvuga rahvusriike. Meie väikest rahvaarvu arvestades tabab sündimuskriis meie riiki ja rahvust naabritega võrreldes teravamalt. See eeldab meilt tugevamat probleemi tajumist, koostööd ning oskust rahvastikupoliitikat tulemuslikult kujundada. Eesti riik ei saa kesta ilma Eesti rahvata. Vajame rahvuslikku kokkulepet, et peatada sündimuslangus ning kindlustada Eesti järelkasv ja tulevik.
Valitsus loobugu ideoloogilisest energiapoliitikast
Eesti tänane valitsus on valinud energiapoliitika kujundamisel väära lähtekoha. See külvab tulevikku vaadates teadmatust ja ebakindlust ning piirab majanduse arenguväljavaateid.
Kliimaministri välja töötatud energiamajanduse arengukava projekti peaeesmärgiks on seatud taastuvenergia tootmine kogu tarbimise mahus aastaks 2030 ning energiapoliitilised valikud on langetatud sellest johtuvalt.
Selline energiapoliitiline käsitlus on ekspertide hinnangul ebarealistlik, tekitab probleeme varustuskindluses ning loob prognoosimatu hinnakujunduse koos hiiglaslike dotatsioonidega energiatarbijate arvelt.
Isamaa kutsub üles valitsust loobuma ideoloogilisest energiapoliitikast.
Aasta tagasi esitas Isamaa ettepaneku valitsusele luua viivitusteta energiapoliitiline tegevuskava, lähtudes eeldustest, et:
1) Eesti on võimeline tootma elektrienergiat tarbimise mahus, sealhulgas tagama varustuskindluse juhitava võimsusega,
2) ühiskonnal, ettevõtjatel ja investoritel on selgus energiapoliitilise tuleviku osas,
3) langetatud valikute korral on tuvastatav nende kogumaksumus tootmisest tarbimiseni,
4) tegevused on allutatud konkurentsvõimelise elektrienergia hinna eesmärgi saavutamisele.
Kordame seda ettepanekut ning kutsume valitsust korrigeerima oma energiapoliitika peaeesmärki, seades peaeesmärgiks varustuskindluse ning konkurentsivõimelise hinna.
Eesti inimeste ja majanduse heaolu pikaaegne baastingimus on soodne, stabiilne ning pikalt ette prognoositav energiahind. Selle eesmärgi saavutamise üheks komponendiks on ka selge ülevaate loomine nii planeeritavatest tootmisvõimekustest, võrguinvesteeringutest kui ka tarbimismahtudest. Selle ülevaate koostamisel on vaja lähtuda ekspertide hinnangutest, mitte ideoloogiliselt laetud arvutuskäikudest. Nii väldime maksumaksja raha tarbetut kulutamist ja ühiskonnale üle jõu käivat doteerimist.
Kutsume valitsust üles mitte võtma juhuelektrivõimekuste rajamisel energiatarbijatele miljarditesse ulatuvaid kohustusi ning loobuma initsiatiividest, mis täiendavate tasudena tõstavad elektrienergia hinda.
Hetkel on vajalik valitsusel tagada täies mahus põlevkivienergia tootmisvõimsus ning avada Euroopa liidu tasemel läbirääkimised emissioonikaubanduse süsteemi muutmiseks, arvestades Poola kui Euroopa liidu eesistujariigi peaministri üleskutset reformida heitkogustega kauplemise süsteemi.
Isamaa hinnangul on valitsus seadunud oma energiapoliitikas väära lähtekoha ning ülesanded. Kutsume üles võtma eesmärgiks konkurentsivõimelise elektrihinna ja varustuskindluse ning viivitamata alustama täiendavate juhitavate võimsuste rajamist.
Autor: ISAMAA VOLIKOGU
Viimati muudetud: 30/01/2025 09:03:46