Foto: erakogu

Läinud nädalal toimus Valgamaal Lüllemäe külas kolmas kaheteistkümnest Kagu-Eesti arengule pühendatud kokkusaamisest, mis seekord keskendus majanduskeskkonnaga seotud küsimustele. Kagu-Eesti ettevõtluse ja konkurentsiolukorra üle arutlesid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, riigikogu majanduskomisjoni esimees Jaak Aab, maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi ja ettevõtlusorganisatsioonide juhid.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo: „Konkurentsivõime parandamiseks peavad riiklikud meetmed ja toetused olema vähema bürokraatiaga, paremini sihitud ja vastama turunõudlustele. Näiteks meede, et inimesed saaksid KredExi käendusega mõistlikel tingimustel kodulaenu. Samamoodi on vaja teha tööd selle nimel, et Kagu-Eesti inimeste elektriühendused oleksid stabiilsed ja ilmakindlamad. See on väga oluline nii elanikele kui ka seal toimetavatele ettevõtetele.“

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Jaak Aab: „Olen alati öelnud, et maapiirkonna ettevõtjad on meie aja kangelased. Õnneks neid ettevõtlikke inimesi meil nii Kagu-Eestis kui ka mujal maapiirkonnas leidub. Riik peaks aga rohkem pingutama, et luua neile paremad tingimused – elektrivarustus, laenude kättesaadavus eluaseme soetamiseks ja investeeringuteks, aga ka mobiilside ja internet. Tunnustan Lüllemäe ettevõtlikke naisi, kes nendel aruteludel toovad Kagu-Eesti rõõmud ja mured otsustajate ette!“

Maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi: „Kagu-Eestis on rohkelt ettevõtlikke inimesi, kellest paljud tegutsevad mikro- või väikeettevõtjatena. MTA töötab igapäevaselt, et arendada välja lahendusi, mis aitavad aruandlusega võimalikult lihtsalt ja mugavalt tegeleda, olgu selleks ettevõtluskonto kasutamine, täisautomaatne käibemaksu deklareerimine vmt. Oluline, et bürokraatia ei rööviks aega ning ettevõtjad saaksid keskenduda oma põhitegevusele.“

Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter: „Lüllemäe inimeste tegutsemine näitab, et elu Kagu-Eestis on võimalik. Samas on Eesti elu üha enam kontsentreerumas tõmbekeskuste Tallinna ja Tartu ümber. Eesti keskmise palga jaotumine on +40% Tallinna kasuks ja -40% Kagu-Eesti kahjuks. Seega ei ole mõistlik paljudes lahendustes Eestit keskmiste näitajatega juhtida. Maksupoliitilised signaalid võiksid olla heaks stiimuliks kapitali liikumisel tõmbekeskustest väljapoole. Nagu vestlusringis selgus, ei ole selleks vaja maksuerisusi. Maksuamet on võimeline vastavalt poliitilistele otsustele teostama sihtgruppidele maksutagastusi. Soovin sitkust Kagu Eesti inimestele ja soovitan kindlasti külastada Kolme Sõsara restorani!“

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni president Ille Nakurt-Murumaa: „Hästi läbimõeldud ja suunatud regionaalpoliitika on meie riigi ja rahva julgeoleku ning iseolemise jaoks võtmeteema. Tore, et Kagu-Eestis on noori ja tegusaid inimesi, kes võtavad ette ja pingutavad selle nimel, et ka teised nende kodukandis saaksid edukalt ette võtta. Oli hea oma mõtteid välja öelda ning teiste omi kuulda. Usun, et mõttetalgud on väärt sisendiks ning elu Eestis (sealhulgas Kagu-Eestis) liigub paaristõugetega suurema tasakaalu suunas.“

EPKK nõukogu aseesimees Mirjam Pikkmets: „Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda rõhutas kohtumisel, et maapiirkondade ettevõtlus on elukeskkonna ja regionaalse tasakaalu säilitamisel hädavajalik. Riik peab mõistma maapiirkondade ettevõtluse tähtsust ning seadma prioriteediks meetmed, mis toetavad nende konkurentsivõimet – alates infrastruktuuri tagamisest, sealhulgas töökindel elekter, kiire internet ja muud kommunikatsioonid, kuni maksusoodustuste ja bürokraatia vähendamiseni. Toidujulgeoleku tagamiseks on äärmiselt oluline, et oleks tugevaid ettevõtteid, kes suudavad elu ja majandustegevuse säilitada ka väljaspool tõmbekeskusi.“

Kagu-Eesti kohtumiste sari sai alguse kolme ettevõtja avalikust kirjast, kus kirjeldati regioonis süvenevaid riske ja teatati kavatsusest kutsuda järgneva aasta vältel Kagu-Eestisse kohtumistele kokku 120 inimest, kellel võimalus neid lahendada.

Põim Kama, Triin Rätsep ja Kerti Vissel: „Kagu-Eesti inimesed on ettevõtlikud ja töökad ning võiksid tingimuste paranedes veelgi suuremat väärtust pakkuda. Paraku piiravad ettevõtete konkurentsivõimet neist mittesõltuvad tegurid, nagu piiratud ligipääs kapitalile, üha suurenev bürokraatiamaht ning puudulik taristu. Et keskkond muutuks, peab esmalt muutuma suhtumine. Ettevõtjatel on vaja selgust, milline on riigi plaan Kagu-Eestis.”

Järgmine Kagu-Eesti kohtumine toimub 20. veebruaril ning on pühendatud taristu ja toimekindlusega seotud küsimustele.

 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 30/01/2025 09:04:41