Tehisintellekti nägemus Eesti riigieelarvest. Foto: AI

Riigikogu koalitsiooni kuuluv kagueestlasest saadik leiab äsja vastuvõetud riigieelarvet kommenteerides, et optimismiks on tänavu rohkem põhjust. Opositsiooni kuuluv riigikogulane aga hindab, et mida kaugemal pealinnast, seda karmimalt tuleb uus aasta.

Riigikogu võttis läinud nädalal vastu 2025. aasta riigieelarve, mille prioriteetideks on rahandusministeeriumi teatel julgeolek, riigirahandus ja majanduskasv. Samuti kvaliteetse hariduse tagamine kõigile Eesti lastele, tervishoiu teenuste kättesaadavuse parendamine ja küberkaitse tugevdamine.

„Riigieelarve põhiküsimus on alati tema jõukohasus ja siin pole pilt endiselt hea. Oleme ta küll kevadprognoosiga võrreldes 2% SKPst paremasse seisu saanud, aga halb lähtekoht ja julgeolekuolukord tegid eelarve kokku saamise raskeks ning tõsine pingutus on paratamatu ka lähiaastatel,“ tõdes rahandusminister Jürgen Ligi.

2025. aasta riigieelarve tulude maht on 17,7 miljardit eurot ja kulude maht on 18,2 miljardit eurot. Eelarve defitsiit püsib järgmisel aastal nõutava 3% juures.

Taro: reform toob Kagu-Eestile lisamiljoneid
Kui LõunaLeht palus meie regioonist valitud riigikogulastel kommenteerida värske riigieelarve plusse ja miinuseid, märkis koalitsiooni kuuluva Eesti 200 esindaja Igor Taro esiteks, et suurimad võidud on riigikaitse tugevdamine, korras riigirahandus, kulude kärpimine ja positiivne väljavaade majanduskasvu taastumiseks.

„Kagu-Eesti piirkonnale on tähtis ka omavalitsuste rahastamise reform, mis toob lähiaastatel piirkonda läbi omavalitsuste eelarvete täiendavalt mitu miljonit eurot,” lisas ta.

Taro märkis, et rahastusmudeli muutmisega saavutati meie kandi omavalitsuste jaoks soodsam kokkulepe. Probleem oli tema sõnul selles, et varem toetati riigieelarvest omavalitsusi peamiselt vastavalt tööealiste elanike arvule. Meie piirkond on teadupärast kiiresti vananeva elanikkonnaga, kuid see ei tähenda sugugi, et eakatele poleks avalikke teenuseid kohalikul tasandil tarvis.

„Pärast pikki vaidlusi, peamiselt Tallinna lähiümbruse valdade ja Tartu esindajatega, saime koalitsioonis kokku lepitud, et edaspidi arvestatakse valdadele tulude jagamisel iga-aastaselt üha rohkem ka pensioniealiste inimeste osakaaluga. Üheltki teiselt omavalitsuselt midagi ära ei võeta, kuid linnaliste piirkondade rahastamise kasvutempo saab olema aeglasem ning selle arvelt saab parandada maapiirkondade omavalitsuste eelarvete seisu tuntavalt. Tegelikult muudame seda olukorda oluliselt õiglasemaks, kuna varasem süsteeme ei arvestanud pensioniealiste kodanikega,” oli Taro rahulolev.

Ta leidis ka, et muudki riigieelarve üldised suundumused peaksid Kagu-Eestile tooma kasu: eriti suurem panustamine riigikaitsesse. Meie piirkonnas asub tema sõnul Eesti kaitsmise eesliin ja see tähendab, et igasugune täiendav ressurss annab lisatõuke siinsesse arengusse. Kui varem on riigikaitselised investeeringud elavdanud Tapa linna ja selle ümbruse majandust ja teenindussektorit, siis võib Taro sõnul oodata analoogset efekti ka Nursipalu harjutusala laiendusest ning täiendavate liitlasüksuste saabumisest Võrumaale.

Miinuspoole pealt tõi Eesti 200 esindaja välja avaliku sektori kulude kärpe – mis oli aga hädavajalik. Varasema „finantslodevuse” tagajärjel tekkis kuluralli, mille tagajärjel hakkas riik tema sõnul järjest enam laenusohu vajuma. Kui sellele poleks reageeritud, siis oleks Eesti laenukohustustega seotud intressikulud kasvanud juba mõne aasta ühe protsendini SKT-st ja sealt edasi üha kiirenevas tempos. Nii ei saanud aga jätkata.

„Lähiaastatel vähendame avalikke kulutusi ühe miljardi euro võrra – kogu valitsusperioodi jooksul jõuab kärbe 1,4 miljardi euroni,” tõdes Igor Taro. „Rohkem poleks ühiskond välja kannatanud – soovisime võimalikult vältida oluliste teenuste halvenemist ja mõju sotsiaalselt nõrgematele ühiskonnagruppidele. Sotsiaalkaitse ja toetused vähem kindlustatuile on koos riigikaitsekuludega endiselt kõige enam järgmise aasta eelarves suurenevad kuluread.”

Taro kinnitas, et ilma kärpimiseta eelarve oleks tähendanud kaks korda suuremaid maksutõuse ning nii tuli eelarvega leida võimalikult mõistlik tasakaal kulude vähendamise ja tulude suurendamise vahel.

Frosch loodab Trumpi edu
Ants Frosch valiti riigikokku opositsiooni jäänud EKRE koosseisus. Sealt lahkudes jäi ta fraktsioonituks saadikuks, aitas luua uut erakonda Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid – ning lahkus sel esmaspäeval sealtki. Konservatiiviks ja opositsionääriks on ta jäänud kõigest hoolimata.

„Vastuvõetud 2025. aasta riigieelarvest kagueestlastele „võitude” otsimine oleks naiivne asendustegevus. Kes seda üritab, ajab rahvale kärbseid pähe,” teatas ta. „Kaotajaks on kogu Eesti rahvas, eriti aga äärealade inimesed. Maksutrall, mis kohe vallandub, viib igasuguse lootuse, et tänane Reformierakonna juhitud koalitsioonivalitsus regionaalpoliitiliselt mõtleks. Mida kaugemal Tallinnast, seda karmimalt tuleb uus aasta.”

Frosch avaldas arvamust, et ainuke võimalik leevendus ei sõltu Eesti valitsejatest: nimelt on 20. jaanuaril ametisse asuv USA president Donald Trump lubanud tühistada nafta- ja gaasitööstuse piirangud. „Eeldatav autokütuste hinnalangus maailmaturul ja selle mõju muude toodete ja teenuste hindadele toob ehk pisutki leevendust ka meie kandi rahvale,” sõnas Frosch Trumpile edu soovides.

Riigieelarve plussid ja miinused kagueestlastele

Anti Allas (SDE):
On keerulised ajad ja tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid, siis millegi eriliselt positiivsega hiilata ei ole. Kagu-Eesti jaoks kõige positiivsemaks saab pidada seda, mida väga halba eelarvekõneluste käigus reaalsel laual olnust suutsime ära hoida.

Minu ja ka kõigi teiste sotsiaaldemokraatide jaoks oli selgelt punaseks jooneks pensionide indekseerimise peatamine, mis oleks andnud väga valusa tagasilöögi nii eakate elujärjele kui ka piirkonna ettevõtlusele. Keskmine vanaduspension tõuseb tuleval aastal 774 eurolt 814 euroni. Eakate osakaal Kagu-Eesti rahvastikust on suur ja mõju märgatav. Kui võtta maha sellest 2% kaitsemaks, siis see summa on ikkagi suurusjärgus 12-15 miljonit täiendavat eurot.

Samuti saime laualt maha omavalitsuste tulubaasi 2% kärpe. Kagu-Eesti jaoks oleks see tähendanud see kaks miljonit eurot kärbet. See oleks niigi kehvas seisus olevaid omavalitsuse sundinud mõne olulise teenuse ära jätma.

Positiivseks saab pidada, et suutsime ära hoida veel suurema käibemaksu tõusu (+4%, lõpuks jäi +2%), kuna see asendati ettevõtete klassikalise tulumaksuga.

Märgatavat positiivset mõju Kagu-Eesti omavalitsustele ja sealt pakutavatele teenustele pakub minu initsiatiivil sündinud Robin Hood programm, millega jaotatakse maksutulu rikkamatelt Eesti omavalitsustelt vaesematele. Kagu-Eesti omavalitsused võidavad sellest ja tulu võrreldes varasemaga kasvab 1,2 miljonit eurot. See summa 2026. a taas suureneb jne.

Kuna 2025 suurenevad investeeringud julgeolekusse, siis sellest pudeneb ka rohkem Kagu-Eestisse.

1,9 miljardit investeeringuid ja investeeringutoetusi majanduse elavdamiseks, sh regionaalsed ettevõtlustoetused toovad rohkem vahendeid ka meie piirkonnale.

Kuna tegime ümber KredEXi korterelamute rekonstrueerimistoetus jagamise põhimõtte, siis ka sellest jõuab võrreldes varasemaga rohkem Kagu-Eestisse.

Kõige negatiivsemaks Kagu-Eestile pean täiendavat käibemaksu tõusu, kuna siinsed sissetulekud on väiksemad ja seega selle maksu mõju elatusjärjele proportsionaalselt kõige suurem. Selle leevendamiseks tuleb uuel aastal eriliselt päevakorda võtta toiduainete käibemaksu vähendamine.

Kuna Kagu-Eestis on ka keskmisest kõrgem puuetega inimeste protsent kogu elanikkonnast, siis oma väikse positiivse mõju toob raske- ja sügava puudetoetuse tõus.

Mait Klaassen (RE):
Usun, et Kagu- Eesti regioonile annab parima tulemuse siiski nn Robin Hoodi printsiibi rakendamine, kus eelkõige rikkamatelt, nn kuldse ringi omavalitsustelt jagatakse osa toetusmeedet ringi kehvemal järjel olevatele omavalitsustele, kus meie piirkonna KOV-id võidavad. Teiseks on selle kärpe-eelarve juures positiivne, et ei kärbita õpetajate politseinike, päästjate ja kaitsejõudude palkasid ja siin on muidugi ka meie regioonile positiivne mõju. Samuti annab positiivse mõju kindlasti ka kaitseinvesteeringute lisandumine.

Kurb on muidugi see, et pole võimalik majandust meile soovitavas tempos tõusule pöörata, kuid siin on põhjuseks pigem meie sihtturgude nõrk positsioon. Täna võib öelda aga, et kõik märgid näitavad majanduse tõusule pöördumist. Nüüd sõltub paljuski kohalikest omavalitsustest, kui palju ja millistest programmidest suudetakse raha koju tuua, et arendada kohalikku ettevõtlust.

Siit ka minu soovitus kõigile järgmisel aastal kohalike omavalitsuste valimistel osalejatele: võtmeküsimus on kohaliku ettevõtluse elavdamine, sest kui on töökohti, siis on ka inimesi, püsivad koolid ja raamatukogud ning on võimalik arendada kultuuri.

Andrus Seeme (RE):
Meie piirkonnale võib olla suuremaks kaotuseks kärbete valguses osade riigiasutuste otsused klienditeeninduste sulgemiseks. Kindlasti peame kõik oluliseks julgeolekut, kuigi maksu tõus ei rõõmusta ja mõjutab meid kõiki. Kolmeosalisest julgeolekumaksust mõjutab meid järgmisel aastal 2% käibe maksustamine alates 1. juulist.

Pole palju räägitud, aga usun, et põllumajandussektorile on suureks abiks eriotstarbelise diiselkütusele juba kokku lepitud aktsiisimäära tõusu ärajätmine, mis on meil Eestis ELi poolt lubatud madalaim määr.

Kindlasti on oluline ja positiivne, et vanaduspensione ei kärbita ega külmutata. Pensionite tõus jätkub indekseerimisega.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 26/12/2024 22:25:08