Küla Setomaal, mille rahvaarv väheneb järgmise 25 aastaga arvatavalt poole võrra. Foto: LLi arhiiv

Ükskõik milline tulevikustsenaarium ka ei rakenduks – teadlaste hinnangul kaotab Setomaa vald 2050. aastaks poole oma rahvastikust. Midagi roosilist ei paista ka teiste Kagu-Eesti omavalitsuste tulevikus, parimal juhul võib siinkandis ainult Võru valla rahvaarv pisut kasvada.

Rahvastikuprognoosid näitavad, et aastaks 2050 kasvab elanike arv Tallinna ja Tartu lähiregioonides, samas kaugemates piirkondades elanike arv väheneb. Värskelt tutvustatud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050” uuringud rõhutavad ulatusliku koostöö vajadust tasakaalustatud regionaalse Eesti nimel, teatas regionaal- ja põllumajandusministeerium.

Tartu ülikooli rändeuuringute teaduri Kadi Kalmu sõnul näitavad Eesti linnade ja valdade rahvastikuprognoosi tulemused aastani 2050, et jätkub Tallinna regiooni kasv. Elanike arv suureneb seejuures lähivaldades ulatuslikumalt kui Tallinnas.

„Kui senised rahvastiku arengutrendid jätkuvad, kasvab lisaks pealinna regioonile ka Tartu ja Pärnu lähiümbruse elanike arv. Samal ajal väheneb rahvaarv enamikus teistes Eesti piirkondades. Need suundumused on seotud nii elanike vanuselise koosseisu kui ka rändega erinevates Eesti piirkondades,“ rääkis Kalm. „Tallinna regioonis ja teiste suuremate linnade lähistel kasvab elanike arv sündide ja uute elanike saabumise tõttu, samas mujal Eestis kahaneb rahvastiku arv suremuse ja elanike lahkumise pärast.“

Vananemise mõju on intensiivsem kaugemates paikades
Rahvastiku vananemine toimub igal pool Eestis, aga see on intensiivsema ja kiirema mõjuga kaugemates piirkondades. Kalmu sõnul on 2050. aastaks üle 40% elanikkonnast vanemad kui 65 aastat, eriti äärealadel. Samas on Tallinna piirkonnas trend sünnitada vähem lapsi ja kui on suund sinna rändamisele, siis avaldub selle mõju ka laste arvule.

Toimepiirkondade alusuuring analüüsis keskusi, mis on vähemalt 5000 inimese ja piisava teenustega olulised toimepiirkonnad. Uuringus vaadeldi nii kodu-töö pendelrännet kui ka teenuskeskusi ehk kohti, kuhu inimesed lähevad teenuseid tarbima, alates poodidest juuksuri, meelelahutuse, tuletõrje ja valitsusasutusteni. Iga piirkond, kus neid huvipunkte on rohkem ja pakutavad teenused mitmekesisemad, toimib gravitatsioonilise keskusena.

Tartu ülikooli inimgeograafi Anto Aasa sõnul on Eesti asustussüsteem oma toimepiirkondadega kujunenud välja väga pika aja jooksul ja Tallinna mõjuala on hakanud viimastel kümnenditel märkimisväärse kiirusega kasvama.

„Lisaks on samal ajal paljud väiksemad toimepiirkonnad oma staatuse kaotanud, sest vähenenud on nii rahvaarv kui ka asula tähtsus tõmbekeskusena. Praeguseks on Tallinna toimepiirkond oma ligi 700 000 elanikuga rahvaarvult sada korda suurem kui näiteks Türi toimepiirkond,“ märkis Aasa.

Tuleviku vaates on oluline ka noorte liikumine ning seda käsitles 18−35-aastaste noorte ruumieelistuste uuring.

Noorte uuringu juhi Ann Ideoni (Hendrikson DGE) sõnul selgus, et noored eelistavad tiheda linnakeskkonna asemel elupaigana pigem eeslinnalisi piirkondi, väikelinnu ja ka hajaasustust. Ideon rõhutas, et noorte valikud sõltuvad nende varasematest kokkupuudetest ja kogemustest. Nii tahavad näiteks Tallinna noored elada pigem Tallinnas.

„Maanoored peavad juba varakult liikuma ja kogevad oma õpiteekondade tõttu mitut erinevat piirkonda,“ ütles Ideon.

„Linnanoortel puudub samaväärne surve liikuda, neil ei pruugi olla kogemust maakeskkonnaga ja seetõttu ei oska nad seal ka kohaneda. See on ka meie kõigi vastutus seda kontakti tekitada. Maakodu, maavanemad ja suvitamine on selleks üks võimalus, nende kogemustega noored on potentsiaalsed linnast maale suundujad,“ lisas ta.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050” projektijuhi Anna Semjonova sõnul on asustuste arengu suunamine üks viise saavutada tasakaalustatud regionaalne areng.

„Ühtlasemalt arenenud piirkonnad on kogu Eesti huvides, seda nii majanduslikest, sotsiaalsetest kui ka julgeoleku aspektidest. Samamoodi seisneb asustuse suunamise edu võti probleemi teadvustamise kõrval ka erinevate valdkondade otsustel, ruumilisest planeerimisest siin üksi ei piisa,“ ütles Semjonova. „Vaja on koostööd riigiasutuste, omavalitsuste ja ettevõtete vahel, sest kõigil neil on oluline roll muutuste loomisel.“

Neli arengustsenaariumi
Praegu on üleriigilises planeeringus käsil neli arengustsenaariumi, millisena võiks Eesti edasi areneda, kui oleks võimalik asustuste arengut suunata:

1) pealinnastuv Eesti ehk praeguste trendide jätkumine ilma sekkumiseta;
2) regioonikeskuste Eesti, mis tugineb suurematele linnadele;
3) väikekeskuste Eesti, kus hajutatult üle Eesti on väiksed elu tuumikkohad;
4) sisserände-Eesti ehk pikemas perspektiivis kasvav Eesti, mis aga rahvastiku olukorrast lähtuvalt toimib sisserändajate toel.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050. Planeering koondab riigi ruumilise arengu vajadused, seab paika pikaajalise ruumilise visiooni ja selle saavutamiseks vajalikud eesmärgid. Selline strateegiline ruumilise arengu plaan aitab kiiresti muutuvates oludes silmas pidada suurt pilti ja otsuste mõjusid, teatas regionaal- ja põllumajandusministeerium. Praegu on planeeringus käsil uuringute etapp, mis jõuab tulevikus tegevuskava ning valitsuses kinnitamiseni.

Uuringu üleriigilisi tulemusi analüüsinud Õhtuleht märkis, et koguni 22 linna või valda kaotab kõigi nelja prognoosi järgi järgneva veerand sajandi jooksul vähemalt iga viienda elaniku. Seejuures väheneb vähemalt poole võrra laste ja noorte arv üheksas ning tööealiste elanike arv kuues omavalitsuses. Seevastu 15 kohalikus omavalitsuses kasvab pensioniealiste elanike arv vähemalt poole võrra.

Kagu-Eesti jääb üha tühjemaks
N-ö võitjaks osutuvad erinevate stsenaariumite kohaselt mitmed Harju-, Tartu- ja Pärnumaa omavalitsused. Enam kui 10% rahvast kaotavad kõigi prognooside kohaselt 25 aasta jooksul pea kõik Kagu-Eesti omavalitsused. Vaid Võru vald võib väikekeskuste Eesti realiseerumise korral võita veidi üle kahe protsendi rahvast juurde. Naabritest ehk pisut leebem tulevik võib oodata Valga ja Otepää valda Valgamaal – siiski võib sealgi rahvastik kuni kolmandiku võrra kahaneda.

Kõige mustem prognoos on meie kandis Setomaa valla kohta (Lüganusel, Ruhnul ja Vormsil siiski hullemgi). Sisserände suurenemise korral väheneb valla rahvaarv 2050. aastaks 48 protsendi võrra, teiste stsenaariumite (nii sekkumise kui mittesekkumise korral) 49 protsendi võrra. Praegu elab Setomaal 3100 inimese ringis, tulevikus aga vaid 1600. Ehk pea iga teine majapidamine saab Setomaa vallas tulevikus olema tühi.

Kagu-Eesti omavalitsuste rahvastikuprognoos erinevate arengustsenaariumite korral aastaks 2050

 

Omavalitsus	Suureneva sisserände toel kasvav Eesti, sh väikelinnades, alevikes ja hajaasustuses (%)	Pealinnastuv Eesti, praegune trend jätkub ilma sekkumata (%)	Regioonikeskuste Eesti, võimendatakse suurlinnu (Tallinn, Tartu, Pärnu) (%)	Väikekeskuste Eesti, fookus maakonnakeskuste majanduse ja elukeskkonna arengul (%)
Võru vald	−13,8	−15,0	−19,2	+2,4
Valga vald	−24,8	−30,1	−33,4	−9,3
Otepää vald	−28,4	−30,2	−37,1	−9,2
Kanepi vald	−15,0	−16,6	−20,5	−16,6
Võru linn	−36,3	−36,8	−40,1	−17,9
Tõrva vald	−36,7	−37,7	−44,1	−19,1
Antsla vald	−37,2	−38,8	−44,6	−20,4
Põlva vald	−41,0	−42,2	−44,8	−24,7
Räpina vald	−44,5	−45,8	−51,3	−29,6
Rõuge vald	−41,0	−45,8	−48,5	−45,8
Setomaa vald	−48,2	−49,9	−49,9	−49,9

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 02/12/2024 08:36:27