Raamatute autor mängis vahelduseks kohaletulnutele mitu lõõtspillilugu. Foto: Mari-Anne Leht

Läinud reedel avati Võrumaa keskraamatukogus näitus „Eesti raamatu aasta 2025”, pärast seda tutvustas Võrumaal elav kirjanik Ilmar Vananurm oma kahte Petserimaa-ainelist raamatut.

Tuleval aastal möödub viis sajandit esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. Selle sündmuse tähistamisega tegi Eesti Kirjanduse Selts, mille liikmed on raamatuaasta ürituste korraldajad, algust ka Võrus, pannes reedel üles väikese rändnäituse Võrumaa keskraamatukogus.

Seltsi projektijuhi Triin Ploom-Niitra sõnul on rändnäituse eesmärk suurendada inimeste teadlikkust lähenevast raamatuaastast ning meenutada kõigile, et meil on 500 aastat omakeelset kirjandust ja kirjakeele ajalugu. „Kõik saame uhkust tunda eesti kirjakeele ja kirjanduse üle,” lisas ta.

Näitus annab ülevaate eestikeelse raamatu loost, aasta tähendusest ja tutvustab varasemaid raamatuaasta tähistamisi. Seltsi tegevjuht Marja Unt sõnas, et rändnäitus on esimene saabuva raamatuaasta üritustest. Unt meenutas, et raamatuaastat on Eestis juba kolm korda tähistatud ning saabuv on neljas.

Ta täpsustas, et varem peeti esimeseks eestikeelseks trükisõnaks 1535. aastal trükitud Wanradt-Koelli katekismust, kuid läinud sajandi teisel poolel, täpsemalt 1958. aastal selgus ajaloodokumentidest, et 1525. aastal arestiti Lübecki rae otsusega vaat, milles oli teiste seas ka eesti- ja lätikeelseid trükiseid.

Esimene suurem raamatuaasta tähistamine toimus Eestis 1935. aastal ja siis loeti esimeseks eesti keelt sisaldanud raamatuks katekismus, mille ilmumisest oli möödunud 400 aastat. Teisel raamatuaastal 1975/76 tähistati eestikeelse raamatu 450. sünnipäeva.

„Kui käesoleva sajandi alguses möödus 475 aastat esimesest eesti keelt sisaldanud trükisest, tähistati seda juba üle maailma,” märkis Unt.

Võrumaa keskraamatukogu direktor Inga Kuljus on Eesti Kirjanduse Seltsi liige ning raamatukogul ja seltsil on aastatepikkune koostöö. „Kui sealt küsiti, kas oleme näitusest huvitatud, vastasime loomulikult jaatavalt,” märkis ta.

Kuljus lisas, et tuleva aasta 30. jaanuaril avatakse Eesti raamatu aasta Võrus Nullteatri etendusega „Henrik Visnapuu viimased päevad New Yorgis”. Samal kuul möödub 135 aastat luuletaja sünnist.

Direktori sõnul on Võrumaa keskraamatukogul raamatuaastal plaanis korraldada mitu näitust, näiteks kevadel Eesti Kirjandusmuuseumi fotograafi näitus „Pooltund kirjanikuga”, jätkuvad kohtumised kirjanikega jne.

Reedel avatud näitus oli üleval esmalt Tartus, tuleva aasta jaanuari keskpaigani on see Võrus.

Näituse avamise järel said kohaletulnud teada, millest on oma Petserimaa-ainelises kahes raamatus kirjutanud Hilana külas Setomaa vallas elav kirjanik Ilmar Vananurm. Ülemöödunud aastal ilmus „Petserimaa taevahelgid” ja äsja „Petserimaa taevahelinad”.

Petserimaast armastusega
„Olen petserimaalane ja usun, et ükskord saab see okupeeritud ala tagasi Eesti alla. Võti okupatsiooni lõpetamiseks on Tallinnas. Kui ukrainlased ka käed püsti tõstaks, ei saaks nemad samuti midagi,” rääkis Vananurm ja lisas, et kahjuks ei ole Eesti seda ala tagasi nõudnudki. Kui ei nõua, siis ju ei anta.

Ta on varem läbi käinud pea kõik Petserimaa külad, mis tänapäeval kontrolljoone taha jäävad.

Autori sõnul on „Petserimaa taevahelgid” ühelt poolt armastusromaan Podkora küla mehe Mihkli ja Trõnne küla neiu Olga vahel. Mõlemad külad jäävad teisele poole kontrolljoont. Suurest armastusest sünnib neil poeg Siim, kuid kahjuks hukkub Mihkel Irboska lähedal tuttava abistamisel punaste kuuli läbi paar kuud enne relvade vaikimist Vabadussõja rindel.

Armastuslugu ohvriterohke Vabadussõja taustal ongi romaani eesmärk. Autor meenutas: „Ajaloodoktor Aldo Kals andis mulle romaani kirjutamise mõtte ning selle ilmumise järel kirjutas ta 2022. aasta 7. juuli LõunaLehes, et „Petserimaa taevahelgid” on Ilmar Vananurme kogu senise loomingu, eriti eelmisel aastal lavastatud „Petserimaa igatsuse” järel uus hinnaline lüli kodumaakonna ajalugu kajastavas ketis.”

Tänavu ilmunud „Petserimaa taevahelinad” annab ülevaate Petseri ning Petserimaa külade eluolust 1920. aastast 1939. aasta detsembrini. Uues romaanis on juttu Petserimaa arengust. Samaaegselt majandusliku arengu kujutamisega kulgeb siin kahe noore paari armastuslugu.

„1921. aasta sügisel hakkasid kunagise Pihkva kubermangu, nüüd Petseri maakonna inimesed perekonnanimesid võtma. Tollest ajast pärinevad kenad liitnimed nagu Lilleveer, Külaviir, Külanurm, Heletäht ja ka Vananurm,” rääkis raamatu autor.

Kajastamist leiab ka suur tulekahju Petseris 24. mail 1939. aastal, kui päevaga jäi peavarjuta pea 1500 inimest ja üheksa sai surma.

„Kaheosalise romaani esimeses osas on juttu kuulsast rahvalaulikust Hilana Taarkast, kes improviseeris esinedes. Teda koos väikese seltskonna laulikutega kutsuti esinema koguni Helsingisse 1921. aasta jaanipäeval,” sõnas Vananurm.

Autor märkis, et kahele Petseri-ainelisele raamatule tuleb millalgi ka kolmas osa. „Käsil on autobiograafiline raamat, milles kirjutan oma nooruseajast, eriti õpingutest Vilniuse ülikoolis,” tutvustas ta.

Vananurm on lõpetanud vene filoloogia eriala Vilniuse ülikoolis, seejärel stažeeris ta seal kaks aastat, täiendades ennast leedu keeles ning alustas tõlkimisega. Ta on leedu keelest tõlkinud 11 teost, kuu aega tagasi lõpetas oma sõbra, hea lastekirjaniku Vytautas Račickase raamatu „Poisike otsib isa” tõlkimise. Autoriteoseid on tal ilmunud 13.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 05/12/2024 15:23:06