Võru kohtumaja Põlva maja.

„Kõik see viitab sellele, et Põlva maakond on mõttetu kooslus. Varsti jagatakse Tartu ja Võru vahel ära,” keeras põlvakas Olavi vinti peale järjekordsele uudisele, et riik vähendab Põlvas kohalolekut ja kohalikku kohtumaja ootab ees sulgemine. Terve maakonna sulgemine ja ärajagamine oleks kahtlemata vägitükk, sest naabrite juures Võrumaal on tükk tegu isegi 17 küla kolimisega naabervalda. Siiski teeb järjekordse riigiasutuse sulgemine kohalikel meele mõruks.

Põlvas staadioni kõrval Võru tänaval asuvasse avarasse riigiasutuste majja mahtusid kunagi ära Põlva politseiprefektuur koos arestimajaga ja Põlva maakohus. Esimesena ühendati politsei 2004. aastal ühes teistega Lõuna prefektuuriks ja Põlvasse jäi vaid politseijaoskond. Kohus liideti Tartu maakohtuga 2006. aastal. Juba aastaid viiakse ka Põlva maakonna kurikaelad arestimajja hoopis Võrru ja pikema istumise puhul edasi Tartusse.

2016. aastal võeti Põlva kohtumajalt iseseisev staatus ära, asutus viidi juriidiliselt Võru kohtumaja alla ja Võrust juhtimisele. 2017. aastal pani toonane Tartu maakohtu esimees Liivi Loide ette Põlva kohtumaja sulgeda, muu hulgas tõstis ta esile, et väikses kohtumajas ei saa kohtunikud mõnele valdkonnale spetsialiseeruda. Justiitsministeerium toetas ettepanekut, sulgemise poolt oli üksmeelselt ka kohtute haldamise nõukoda. Plaanile aga tõmbas pidurit toonane justiitsminister Urmas Reinsalu. Hiljem antud intervjuus selgitas Reinsalu, et ühiskond ja inimesed peavad tajuma õigusemõistmist ja riiki kohapeal.

Nüüd, seitse aastat hiljem aga on taas tõsiselt õhus Võru kohtumaja Põlva esinduse täielik sulgemine.

„Justiitsministeerium andis kohtutele kärpeülesande, mille sisustamine jäeti kohtute endi otsustada. Sellest tulenevalt kaalusid kohtud kõik variandid läbi. Olukorda põhjalikult analüüsides on Tartu maakohus leidnud, et Võru kohtumaja kahe maja lahti hoidmine ei ole praeguste eelarvevahendite juures enam võimalik,” sõnas sulgemise selgituseks Tartu maakohtu esimees Marek Vahing.

Vahingu sõnul toob Võru kohtumaja Põlva maja sulgemine aastas 85 600 eurot kokkuhoidu. Justiitsministrile esitatud kärpekava kohaselt suletakse Põlva maja järgmisest aastast. Maja sulgemine on ministri otsustada ja hetkeseisuga arutletakse selle üle järgmisel kohtute haldamise nõukoja istungil 6. detsembril.

Kõiki kohtus töötavaid inimesi on kohtu juhi sõnul Põlva maja võimalikust sulgemisest teavitatud. See tähendab ühtlasi seda, et koondatakse neli inimest. Ülejäänud suunatakse kas Võru või Tartu kohtumajja. Põlva majas on ametis kaks kohtunikku ning nemad hakkavad õigust mõistma Võru kohtumajas.

Mida tähendab maja sulgemine Põlva linna ja maakonna kohtualustele, tunnistajatele?

„Paratamatult tähendab see seda, et kohtus käimine võib kohalikul inimesel olla keerulisem kui praegu. Eelarveseisu paranedes oleme valmis sisustama Põlvas kaugistungisaali, loodetavasti koostöös politsei- ja piirivalveametiga. Samuti räägime PPA-ga läbi võimaluse kohtudokumente esitada PPA esinduses,” vastas Marek Vahing.

Riik hoiab kohtupidamist Põlvast ära kolides kokku umbes 7100 eurot kuus. Tänavu on kokkuhoiu nimel ning klientide vähesusele viidates Põlvas juba suletud maksu- ja tolliameti ning viimati sotsiaalkindlustusameti kontorid. Ka kohalikku transpordiameti esindust on soovitud sulgeda, seni on see läbirääkimiste tulemusel siiski alles jäänud.

Vastutus kohtu juhil või justiitsministril?
„Loodan, et vallavanem Rõigasele ja ja riigikogu liikmele Tarole ei tule seekord üllatusena, et Põlvas soovitakse järgmine riigiasutus, kohtumaja, sulgeda. Tuletan meelde, et valitsust juhib nii riigis kui vallas Reformierakond ja justiitsminister on erakonnast Eesti 200,” kommenteeris sotsiaalmeedias veteranpoliitik, omaaegne Põlva linnapea ja vallavanem ning ka riigikogu liige Tarmo Tamm. Keskerakondlane Tamm pidas silmas, et Põlva vallavanem Martti Rõigas kuulub riiki ja valda juhtivasse Reformierakonda, riigikogulane Igor Taro on aga kohtusüsteemi haldava justiits- ja digiministri Liisa Pakosta parteikaaslane Eesti 200-s.

Olgu vahepeal meenutatud, et kohtu esimehe sõnul on maja sulgemine justiitsministri otsustada. Taro kommentaarist selgub aga hoopis teine vaatenurk.

„Pöördusin justiitsministri poole selle küsimusega, kelle sõnul on kohtumaja jätkamise otsus kohtunike endi käes. Ehk siis Tartu maakohus otsustab, kuidas oma tööd otstarbekalt korraldada. Kindlasti saab ka nendega suhelda ja samas on keeruline hakata asutustele ette heitma seda, et nad kärpeplaane ellu viivad. Kui muidu ollakse väga aktiivselt avaliku sektori kärpimise poolt, siis niimoodi see välja näebki – tõmmatakse teenuseid koomale, suletakse esindusi ja lastakse inimesi lahti,” tõdes Igor Taro.

„Tekib küsimus, milleks on ministrid meile vajalikud, kui ükski minister ei vastuta millegi eest ja midagi ei tea, mis tema valdkonnas toimub?” küsis kodanik Tarolt.

„Eesti riik pole Venemaa, kus üks mees kõiki asju ukaasiga lahendab. Kui kohtutel on enesekorraldusõigus, siis pole ministril kohane sekkuda,” vastas riigikogulane. „Mis ei tähenda, et me ei või küsida küsimusi ka maakohtu juhtkonnalt – miks just selline otsus ja millist kokkuhoidu see Põlva kohtumaja sulgemine lõpuks kaasa toob. Kohtunikke ju koondada ei saa ning maja/ruumid jäävad riigi bilanssi edasi ja tõenäoliselt ka kulud jäävad.”

Vallavanem: ühtset nägemust regionaalpoliitikast ei ole
„Kohtuteenus kui selline – ma arvan, et 99% inimestel läheb elu nii mööda, et neil kohtusse asja ei ole. Kohaliku kohtumaja sulgemise puhul on põhiküsimus kohalikes inimestes, kes seal töötavad, kohapealsetes töökohtades. Nagu iga sulgemisega: töökohad, kus töötavad spetsialistid, kaovad osaliselt ära. Ma ei usu, et neid võetakse kõiki kuhugi Tartusse kaasa, ikka personali läheb ära ka,” hindas Põlva vallavanem ja Põlvamaa omavalitsuste liidu esimees Martti Rõigas kohtumaja sulgemise mõju maakonnakeskusele.

Aga kohtumaja sulgemine pole ainult Põlva linna või valla küsimus. Nii püüab maakonna omavalitsuste liit omalt poolt kohtule ja ministeeriumile märku anda, et kohtumaja sulgemine on järjekordne samm riigi kaugenemisel rahvast.

„Tegemist on ikkagi Põlva maakonda teenindava kohtumajaga. Et küsimus pole Põlva vald versus [riik]. Nagu ka riigimaja puhul: riigimaja on meil maakonna küsimus. Selles mõttes omavalitsusliidu poolt läheb pöördumine. Aga justiitsminister on juba varem [kohtu teemal] välja öelnud – kui oli see riigimaja seisma panemise artikkel –, siis justiitsminister Pakosta ütles kohe välja, et temal on sisuliselt ükskõik, see on kohtute käes ...” nentis Rõigas.

Põlva vallavanem leiab, et siinkohal ei peaks vaatama otsa Tartu maakohtu juhtkonnale – probleem on laiem.

„Väga huvitav on see, et regionaalpoliitilised otsused ongi valitsus allapoole delegeerinud ja siin allasutusi süüdistada on natuke jama – selles suhtes, et neil on raha käest ära võetud, nad ongi sundseisus, peavad mingeid otsuseid tegema. Ja kui minister ütleb, et tal on ükskõik, ise otsustavad, kuidas nad oma kokkuhoiu ära teevad, siis ongi allasutused pandud väga raskesse seisu. See vastutuskoht peaks ikka olema valitsusel,” leiab Põlva vallavanem. „Aga valitsuselt mingit ühtset seisukohta ei tule, igaüks ajab oma juttu. Mis varem välja ongi tulnud, et ei olegi neil ju mingit ühtset nägemust regionaalpoliitikast. Nii on, et iga amet või asutus teeb nii, kuidas heaks arvab, peaasi, et oma kärpekavaga välja tuleb, ühtset vaadet ei ole. See ongi kõige kurvem selle regionaalpoliitika juures.”

Saadik: eks see natuke müstiline ole
„Eelkõige tähendab see natuke sellist kuvandi murenemist. Selles mõttes see on väga halb, kui sul on maakonnakeskus, mille nimi tuleb alati huultele, kui keegi räägib millegi sulgemisest,” vastas riigikogu põlvakast liige Igor Taro LõunaLehe küsimusele, mida tema meelest kohtumaja sulgemine tähendab.

„Teiseks tähendab see ka mõnede töökohtade äraliikumist maakonnakeskusest. Kohtunikke mu teada ei koondata, nad saavad võimaluse minna tööle Võrru või Tartusse, aga osa muud personali ilmselt koondatakse. Kohtun reede õhtul maakohtu esimehega, et saada natuke sotti sellest, mis seal täpselt toimub ja miks,” jätkas ta.

„Eks see natuke müstiline ole ... niipalju ma tean, et see on ikka kärbetega seotud, kohtule on antud mingisugune ülesanne kokkuhoiuks. Aga tegelikkuses on niimoodi, et need ruumid ei kao kuskile, on riigimajas, jäävad riigi bilanssi edasi, ei ole niimoodi, et riik need ruumid saab kuidagi maha raputada. Mingi kulu seal igal juhul jääb,” tõdes Taro. „Jah, mõnevõrra kummaline see on.”

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 25/11/2024 08:29:50