Kevadel viis päästeamet läbi uuringu, millest selgus, et lapsevanemad räägivad kodus tule- ja veeohtude ennetamisest lastega vähem kui varem. Murelikuks teeb ka laste vähene ujumisoskus.

Laste ohuteadlikkuse uuringute põhjal on tule- ja veeohtude-alane kodune ennetustöö vähenenud, ometigi on see üks parimaid viise lastele ohtudest hoidumise õpetamiseks. Nii praegune kui ka varasemad uuringud on näidanud, et lapsed, kellega on kodus tule- ja veeohtudest räägitud, tunnevad ohuolukorrad ära sagedamini kui need, kellega nendest teemadest vesteldud ei ole.

„Positiivse tulemusena võib aga välja tuua, et valdav osa lastest on tule- ja veeohtudest kuulnud ka muudest allikatest peale kodu. Enamasti koolis või lasteaias õpetajalt. Päästeamet on aastaid panustanud koostöösse õpetajatega ning õpikutega tegelevate kirjastustega ja kindlasti jätkame seda. Oluline on, et tule- ja veeohutuse teemad saaksid ka edaspidi ja järjepidevalt koolitundide osaks,“ selgitas päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin ning lisas, et senisest enam on vaja ka lapsevanematele rõhutada lastega ohtudest rääkimise olulisust.

Väga oluline on, et lapsevanemad räägiksid kodus lastega erinevatest tuleohtudest, eriti aga elektriohtudest, samuti sellest, kuidas korrektselt lahtise tulega ümber käia. Selleks, et erinevaid tule- ja veeohte puudutavaid teemasid lastega lihtsam rääkida oleks, leiab vastavasisulisi töölehti ja videomaterjale päästeameti kodulehelt.

Ujuda oskavate laste osakaal pole võrreldes 2022. aastaga märkimisväärselt muutunud: ujuda oskab vaid 19% lastest. Eesti- ja muukeelsete laste võrdluses, regioonide võrdluses ning linna- ja maalaste võrdluses oli ujuda oskavate laste osakaal ühtlane.

„Kohustuslik ujumisõpe tuleb läbida 1.-3. klassi jooksul. Kuid lisaks ujumisele tuleb lastega rääkida ka veeohutusest ja õpetada, kuidas veekogusid hinnata, mis on neis ohtlikku ja kuidas neid ohte vältida. Selle teadmise edasiandmiseks koolitame juba aastaid ujumisõpetajaid ning uuest aastast ka liikumisõpetajaid,“ selgitas Usin.

Regioonide võrdluses oli nii tule- kui veeohtude märkamine kõige vähesem Ida-Virumaal. Kodune ennetustöö nii tule- kui veeohtude osas oli kõige levinum Lõuna-Eestis. Samuti oli Lõuna-Eesti piirkonnas keskmiselt kõige vähem veeohtudega kokku puutunud lapsi.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 14/11/2024 08:32:41