Koer Sämmi.

Tänavu kevadel isevalmistatud relvaga koera tapnud Valgamaa mees sai kohtult karistuseks 1000-eurose rahatrahvi – seda aga ei pea ta maksma, kui ta aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kriminaalkuritegu toime ei pane. Looma hukkamise eest väidetavalt 15 eurot ja pudeli viina küsinud mees aga peab kinni maksma üle 2000 euro kohtukulusid.

Aasta kõige loomavaenulikuma teo kandidaate on tänavu kolm, neist kaks Valgamaalt. Kõige loomasõbralikuma ja kõige loomavaenulikuma teo hääletus pandi käima mõni nädal tagasi ja tulemused kuulutatakse välja novembris.

Ühe kõige loomavaenulikuma teo kirjeldus kõlab Eesti Loomakaitse Seltsi teatel nii:

„Koer Sämmi jõhker tapmine Hargla külas šokeeris Eesti loomakaitseorganisatsioone ja avalikkust. Sämmi, kes oli vaid aastane, tapeti perenaise palvel mehe poolt, kes valis koera surmamiseks kõige kiirema, ent äärmiselt julma meetodi. Koera peksti esmalt rehaga ja seejärel lasti talle kaks korda pähe. Eesti Loomakaitse Selts ja Eestimaa Loomakaitse Liit tegutsesid pärast juhtunut, kogudes tõendeid ja salvestusi telefonikõnedest, ning esitasid avalduse politseisse lootuses, et teo toimepanijaid karistatakse.”

Pikemalt kirjeldas loomakaitseliit kurba lugu tänavu 18. märtsil. Maie-nimeline Valgamaa naisterahvas oli jäänud jänni oma aastase koera Sämmi kasvatamisega. Koerapoiss kippus aeg-ajalt jooksu panema ning uitas Hargla vahel ringi. See ei meeldinud naise maja lähedal elavatele inimestele, kes kaebasid naise ja koera peale mitmeid kordi. Koer hüppas üles ja ei kuulanud sõna, vahel kippus mänguhoos ka naksama. Maiel sai mõõt täis ning ta proovis Facebooki kaudu Sämmile uut kodu leida. Keegi ei tahtnud Sämmile kodu pakkuda. Naine ei osanud enam meeleheitest teha muud kui rääkida oma tuttavatele, et tal on vaja „abi koerast lahti saamisega”.

Maie tutvusringkonda kuulusid ka Alar ja Albiina Ähijärvelt. Maie väitis hiljem, et Alar olla pakkunud koerale kodu ja tahtnud teda valvuriks. Mees väitis, et naine tahtis koerast lahti saada ja oli nõus igasuguse meetodiga, sealhulgas tapmisega. Ühe väite kohaselt pidi Alar saama koeramure lahendamise eest 15 eurot viinaraha.

Maie läinud poodi 50-eurost väiksemaks vahetama, tema naastes oli koer juba Alari ja tolle sugulase autos – küll aga tagaistmel imelikult küürus asendis. Hiljem saanud naine aru, et tagaistmel oli must kilekott, mille sees Sämmi surnukeha. Maie olla leidnud õuest ka verejälgi ning Alari naine Albiina olla rääkinud, et koer oli pekstud enne tapmist rehaga veriseks ning siis lastud stardipüstolist kaks korda pähe. Sämmi laip olla viidud tapja kodu lähedale metsa ja maha maetud.

Alar loomakaitsjatega suheldes oma tegu tegelikult ei salanud. Tapmise meetodi kohta ütles ta, et tegi nii, nagu kunagi veneaegne veterinaar olla õpetanud – kiire ajusurm.

Lühidalt: mehed läksid võõra maja lukustatud uksest tuppa, koer aimas halba ja hakkas vastu. Seepeale taoti koer rehaga vaeseomaks ja kihutati sealsamas kaks kuuli stardipüstolist pähe. Koer topiti musta prügikotti, lohistati autosse ja võeti Maielt 15 eurot viina ostmiseks. Koer viidi autoga teadmata suunas minema ja väidetavalt maeti Ähijärvel kuskile metsa äärde tapja kodu juurde.

„Sämmit see kõik tagasi ei too, kuid paneme roosad prillid pähe ja loodame, et politsei siiski menetleb seda kui kriminaalset kuritegevust täie tõsidusega ning Sämmi tapjaid karistatakse nii rangelt, kui seadus seda võimaldab,” avaldasid loomakaitsjad märtsis lootust.

3. oktoobril kuulutas Tartu maakohus kokkuleppemenetluse korras otsuse Alari kriminaalasjas. Teda süüdistati tulirelva ebaseaduslikus käitlemises – koera tapmises aga mitte.

„... tema omandas seni tuvastamata ajal ja kohas käsitsi valmistatud 5,6 mm tulirelva, mille omamiseks, hoidmiseks ja kasutamiseks puudus tal nõutav luba. Alar hoidis kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast kuni 26.03.2024. a. oma elukohas [---] kinnistul nimetatud käsitsi valmistatud tulirelva ning kasutas seda 16.03.2024. a. koera tapmiseks [---] talus,” märgiti süüdistuses.

Alar mõisteti tulirelvaks kohendatud stardipüstoli ebaseaduslikus käsitsemises süüdi ja talle määrati rahaline karistus saja päevamäära ehk 1000 euro ulatuses, seda aga tingimisi. Trahvi ei pöörata täitmisele, kui Alar üheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Alaril tuleb tasuda – majanduslikku olukorda arvestades ühe aasta jooksul – kokku 2055 eurot ja 72 senti kohtukulusid. Kohtu sundraha on 1230 eurot, riigi õigusabi läks maksma 153 eurot ja 72 senti ning kohtuekspertiis 672 eurot. Tema relva määras kohus hävitamisele.

Loomakaitseliidu teine Valgamaaga seotud kandidaat aasta kõige loomavaenulikumale teole on Valga vallavalitsuse suvel teatavaks saanud plaan sulgeda kohalik koduta loomade varjupaik. Kolmas kandidaat on kalambuurikirjutaja Keiti Vilmsi koerahülgamine.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 04/11/2024 08:57:08