Andmepüük kurjategija ja ohvri vaatest. Foto: PPA / LLi arhiiv

Samal ajal kui tarbija muutub aina teadlikumaks ja oskab pettuseid paremini märgata, leiavad petturid muudkui juurde uusi viise, kuidas inimestelt raha välja petta. See tähendab, et ka kõige enesekindlamal ja teadlikumal tarbijal tasub olla valvas ja kahtlase infoga mitte kaasa minna.

Kuigi paljud inimesed on oma e-kirju või sõnumeid lugedes muutunud tähelepanelikumaks, ei saa me rõõmust hõisata. Endiselt on väga palju neid, kes ei ole teadlikud andmepüügi ohtudest ega oska neid ära tunda või teevad inimesed otsuseid kiirustades – mõlemal juhul ollakse küberkurjategijatele lihtsaks sihtmärgiks. Meie tehnoloogia areneb pidevalt ja paraku ei jää petuskeemid kuidagi sellest arengust maha. Petturite eesmärk on alati sama: saada inimestelt nende isiklikke andmeid või raha.

Swedbanki finantskuritegude ennetamise juht Eero Ergma sõnul jõuavad pangani igapäevaselt uudised erinevate skeemide ohvriks langenud inimestest, keda on püütud nii klassikaliste võtetega kui ka täiesti uute nippidega. Panga statistika põhjal on kõige levinumaks petuskeemiks andmepüük, kuid Ergma toob siinkohal välja viis kõige levinumat pettust ja tuletab meelde, kuidas neid ära tunda.

1. Andmepüük
Nagu öeldud, on andmepüük panga statistika kohaselt levinuim petuskeem Eestis. Selleks kasutatakse muuhulgas näiteks sellist platvormi nagu Facebooki Marketplace’i, kus petturite eesmärgiks on kätte saada võimalikult palju isiklikke andmeid, et neid pärast kuritarvitada. Seega tuleb veenduda, et internetis kaupa müüv või osta sooviv inimene või ettevõte on päris. Andmeid püütakse tihti ka Omniva või muu kullerteenuse nime alt. Kahtlase kirja puhul, kus räägitakse paki saamisest või teenustasust, tuleb kindlasti üle kontrollida e-kirja domeen või sõnumis olev link ja mõelda, kas ma olen praegu pakki ootamas ning mitte oma pangaandmeid sisestada. Tõde peitub detailides, sest näiteks Swedbanki kuvatavate kinnitussõnumite tekst on tänaseks niivõrd detailne, et seda lugedes peaks üheselt selge olema, millist toimingut hetkel teostamas ollakse.

2. Helistamispettused
Lisaks klassikalistele helistamispettustele, näiteks kõnedele kõnepangast, on tänapäeval levimas ka AI ehk tehisintellekti tehtud kõned (deepfake’id) ning need võivad olla tavakõnest eristamatud. Kui võõra numbri ja hääle puhul on lihtne pettusest aru saada, siis deepfake'i puhul teesklevad petturid, et helistajaks on näiteks keegi lähedane, olgu selleks laps või sõber, ja palub kiirelt raha. Kusjuures telefoni teel on sisuliselt võimatu eristada, kas see hääl on loodud tehisintellektiga või on teisel pool toru päris inimene. Sel puhul peab kindlasti valvas olema ja veenduma, et lähedane inimene on päriselt helistanud, abiks võib tulla mõni varem kokkulepitud koodsõna. Selliseid helistamispettusi on Eestis veel väga vähe, kuid mujal maailmas on need üha rohkem levima hakanud. Lisaks levivad Eestis ka kõned, kus end politseiametnikuna esitletakse.

3. Investeerimispettused
Need on pettused, kus inimesi kutsutakse läbi võltsitud investeerimiskampaaniate kiirelt rikkaks saama. Siinkohal kehtib kuldne reegel, et kui lubatud kasu on liiga hea, et tõsi olla, siis suure tõenäosusega see nii ka on. Lisaks otsivad petturid üles ka nn vanad kannatanud, kes on juba investeerimispettuse ohvriks langenud. Mõnel puhul on möödunud sellest isegi aastaid. Kannatanutele selgitatakse, et helistaja esindab õigusabiga tegelevat ettevõtet, kes aitab kaotatud raha tagasi tuua (vt altpoolt ka jätkupettuste peatükki – toim). Selleks on vaja tasuda erinevad maksud ning neid, kes selle jutuga kaasa lähevad, petetakse teist korda. Väikeste summadena kannavad kannatanud endalegi märkamatult petturitele sageli suurema summa, kui oli esialgne kahju.

4. Ettemaksupettused
Ettemaksupettuse puhul nõutakse ohvrilt ettemaksu kauba või teenuse eest, mida tegelikult ei eksisteeri. Kõige tavapärasem pettuseviis on internetis olematu kauba müümine, milleks enamasti on telefonid jm elektroonika. Kannatanute seas on ka inimesi, kes on tasunud ettemaksuna suure summa välismaistest automüügiportaalidest leitud sõidukite eest. Peamised pettusele viitavad tunnused on tavahinnast märgatavalt soodsam pakkumine ja kiire tegutsemise nõue. Selle vältimiseks tuleks olla kriitiline selliste pakkumiste suhtes, uurida müüja kohta taustainfot ja kasutada läbipaistva osapoole teenuseid.

5. Õngitsuskirjad päranduse, loteriivõidu ja armastuse kohta
Kui tundmatu kauge sugulane mõnes võõrriigis on surnud ning tema päranduse kättesaamiseks tuleb saata oma andmeid või ettemaks teha, on selgelt tegemist pettusega. Erinevate juriidiliste kulude hüvitamist nõudvad inimesed ei ole ausad pärandihaldurid. Tasub meeles pidada, et kui sina pole teenust tellinud ega kasutanud, ei pea sa selle eest ka maksma. Lisaks on levinud teavitused tundmatu loteriivõidu kohta, mis on samuti petuskeem. Kui sa ei mäleta loteriis osalemist, siis ei tohiks kindlasti saadetavatel linkidel klikkida ega sinna oma andmeid sisestada. Muuhulgas peab olema ettevaatlik ka veebis võõraste inimestega suhtlemisel, sest kunagi ei tea, kes see inimene teisel pool ekraani tegelikult olla võib.

Enamik inimesi usub, et tunneb mainitud petuskeemid ära ega lange nende ohvriks. Samas aga pöördub panga poole pidevalt inimesi, kes teoreetiliselt oskaksidki selle ära tunda, kuid pingeolukorras on nende tähelepanu hajunud ja nad on siiski ohvriks langenud. See põhjustab neis inimestes omakorda piinlikkust, et just nemad vaatamata tavapärasele teadlikule käitumisele pettuse osaks langesid. Oluline on aga mõista, et petturid lähevadki ajas osavamaks ning igaüks meist võib nende võrku langeda. Kõige olulisem on seega olla jätkuvalt tähelepanelik ja kursis võimalike petuskeemide võimalustega, et nende ohvriks langemist vältida.

Kelmid tüssavad ohvreid jätkupettuste kaudu
Kui üldjuhul on levinud praktika, et internetikelmid ja telefonipetturid proovivad ohvrilt isiklikke andmeid või raha kätte saada ning kaovad kümne tuule poole, siis Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul on viimasel ajal üha sagedamini ette tulemas jätkupettuseid, mille puhul püüab sama kelm ohvrit mitu korda järjest petta.

„Kui kelmile on enda raha või isikuandmeid jagatud, siis on suur tõenäosus, et see sama kelm või grupeering võtab mõne aja möödudes, näiteks paari kuu pärast, ohvriga taas ühendust. Sel korral esitletakse end läbi uue identiteedi ning proovitakse jätta muljet, et just tema abil on võimalik kaotatud tagasi saada. Näiteks kui kelm on ohvrilt pettuse kaudu juba 5000 eurot saanud, võib ta seekord kannatanu juurde tagasi tulla justkui advokaadina, kes oma legendi järgi on aidanud ka teistel sama skeemi ohvritel kaotatud raha tagasi saada. Kaotatud raha tagasisaamiseks peab ohver talle esialgu loomulikult veel raha kandma, näiteks 1000 eurot,“ tõi Kiik näite.

Pettuste tõkestamise spetsialist selgitas, et jätkupettustele on eriti haavatavad eakamad inimesed. „Tuleb ette juhtumeid kus mesijuttu ajav kelm on ohvri sedavõrd sügavale skeemi haaranud, et nad ei usalda enam ka oma lähedasi, rääkimata pangatöötajatest,“ ütles Kiik. Ta lisas, et tavaliselt puutuvad inimesed kokku eelkõige vene keelt rääkivate telefonipetturitega, kuid tasub meeles pidada, et tänapäevast tehnikat ja tõlkeprogramme kasutades võidakse ohvrile läheneda ka teistes keeltes.

Selleks, et jätkupettuse ohvriks langemist vältida, tuleb eksperdi sõnul esmalt teadvustada, et jätkupettused eksisteerivad. Eriti tähelepanelikud peaksid olema inimesed siis, kui nad on juba korra pettuse ohvriks langenud, sel juhul on suur tõenäosus, et pettur võib taas ühendust võtta.

„Tuleb olla ettevaatlik ja ei tohi usaldada võhivõõraid, kes tunnevad huvi sinu raha või isiklike andmete vastu. Ebatavalised olukorrad peaksid äratama tähelepanu ja suunama inimest ettevaatlikkusele. Petturid rõhutavad sageli tunnetele – nende eesmärk on tekitada ohvris ärevust ja segadust ning hirmu najal üritatakse inimest kohe tegutsema panna. Tuleb kriitilist meelt hoida pakkumiste suhtes, mis on liiga head, et tõsi olla,“ ütles Kiik.

Politsei- ja piirivalveametile teadaolevalt on septembri lõpu seisuga toime pandud ligi 740 erinevat pettust ning nende tõttu on kokku kaotatud 5,36 miljonit eurot. Septembris registreeriti ligi 130 erinevat pettust ja kaotatud rahasumma ulatus enam kokku kui 1,4 miljoni euroni, mis on käimasoleva aasta must rekord – seda nii juhtumite arvu kui kahjusumma vaatest.
 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 31/10/2024 08:20:47