Foto: LLi arhiiv

Ülevaade kinnisvarahindade langusest, kinnisvaraturu mõningatel andmetel tõusnud aktiivsusest, kauplemise ohtudest ja ääremaastumisest. Mõni sõna ka undavate lehepuhurite teemal.

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks langes septembris 6% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2203 €/m². Augustis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2346 €/m².

Kui augustis tehti indeksilinnades kokku 1292 korteriomandi tehingut, siis septembris oli see arv 1243.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et suure languse tingis Tallinna korteriomandite viieprotsendiline kukkumine. „Turg on mullusest aktiivsem ja see on kõige tähtsam, kuid selle eelduseks oligi hindade korrektsioon,“ lausus ta.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2023 on indeks 19 protsenti madalam.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 20 aastase ajaloo.

Tehingu võib nurjata ka paari tuhande eurone hinnavahe
Pindi Kinnisvara maakler Anton Novikov ütles, et ehkki turg on varasemast aktiivsem, kõnnitakse väga õhukesel jääl, sest isegi väike hinnavahe võib osutuda tehingu toimumisel või ära jäämisel kaalukeeleks.

„Eriti magalarajoonides on pakkumiste arv suur ja konkurents väga tihe. Ostjatel on aega küllaga ning hindu kaubeldakse usinalt alla. Kui soovitud hinnataset kätte ei saada, minnakse naabermajja ja alustatakse seal kauplemisega – keegi annab ikka hinnas järele,“ selgitas Novikov.

„Antud juhul ei räägi me kümnetest tuhandest eurodest, vaid mul endal on kamaluga näiteid, kus põikpäine varaomanik on kindla ostja minema saatnud, kuna ta lihtsalt ei usu, et näiteks 95 000 eurolt 93 000 euro peale hinna mitte alandamine võib päriselt tähendada ostja ära kadumist. Hiljem on aga seda ostjat väga raske uuesti samale objektile tagasi meelitada, sest ta on juba teise vara endale nn sihikule võtnud ja meeldivaks mõelnud,“ lisas Novikov.

Esimene ohumärk, mis hoiatab piirkonna ääremaastumisest
Peep Sooman nendib, et kuigi rahvastiku liikumine suurlinnadesse on ülemaailmne trend, ei jää siiski kõik piirkonnad tühjaks. Oma raha väiksemate asumite kinnisvarasse paigutamisel soovitab ta aga jälgida ühte konkreetset valdkonda, mis ennustab piirkonna elujõulisust väga selgelt ette.

„Maapiirkondadest ja väikelinnadest kolitakse ära erinevatel põhjustel, kuid päeva lõpuks taandub asi sellele, kas piirkonnas on tööd ning kui hästi on kättesaadavad avalikud teenused eesotsas laste haridusega. Ometigi on need kõik pelgalt tagajärjed,“ kinnitas ta.

„Esimene ohumärk seisneb hoopis selles, kui hästi on lahendatud transpordiühendus väikepiirkonna ja suuremate linnade vahel. Kui kohalik omavalitsus või riik hakkab ühistranspordigraafikuid hõrendama, tasub sellest piirkonnast rahapaigutus eemale suunata, kui tegemist pole just suvekodu ostmise või emotsionaalselt olulise investeeringuga,“ sõnas Sooman.

„Kui mõned monoasulad välja arvata, mis sõltusid ühest suurest, kuid tänaseks tegevuse lõpetanud tööandjast, siis enamike väikekohtade tühjaks valgumise taga on hoopis kohalik omavalitsus ja/või riigi tsentraalvalitsus,“ möönis Sooman.

„Palju saavad kohalikud kogukonnad ise ära teha, et piirkonna eluvaim säiliks, aga kui buss enam ei peatu, kaob peagi ka kõik muu ning õilmitsevast ja idüllilisest väikelinnast saab järgmine hüljatud ning lagunev, üha suureneva vaba elamufondiga ääremaa. Kui pole head ühendust, siis jäävad ka parimad kavatsused ja kohalikud ressursid ikkagi kasutamata, sest liikumisvabadus on igasuguse majandusliku ja sotsiaalse elujõulisuse alus,“ ütles ta.

„Sama efekt on ka vastupidine – kui näete, et mõne piirkonna transpordiühendus paraneb, teid ehitatakse laiemaks ja bussipeatusi tuleb juurde, siis järelikult liigub raha selle piirkonna suunas ning see hakkab oma väärtust kasvatama,“ lisas Sooman.

Kinnisvaratehingute arv oli stabiilne, tehingute koguväärtus kasvas
Maa-ameti andmetel toimus 2024. aasta kolmandas kvartalis 10 293 ostu-müügitehingut kogusummas 1,176 miljardit eurot. Tehingute arv langes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1%, kuid koguväärtus kasvas 4%. Võrreldes eelnenud kvartaliga on tehingute arv jäänud samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus on kasvanud 7%. Kinnisvara hinnaindeks kasvas eelmise kvartaliga võrreldes 3%.

Aastases võrdluses langes hoonestamata maa tehingute kogusumma 21%, samal ajal kui hoonestatud maa tehingute väärtus kasvas 14%. Eluruumina müüdud korterite tehingute väärtus suurenes aastaga 6% ja kvartaliga 10%. Eluruumina müüdud korteriomandid moodustasid kolmandas kvartalis 54% kõigist tehingutest, hoonestatud maa 31% ja hoonestamata maa 12%.

Tehingute aktiivsus on maakondade lõikes suurim Harju maakonnas, kus toimus 4363 tehingut. Aastaga kasvas seal tehingute arv 3% ja tehinguhindade summa 4%. Väikseim tehingute arv registreeriti Hiiu maakonnas, kus toimus 97 tehingut. Rahalist kapitali kaasati enim samuti Harju maakonnas ehk 758 miljonit eurot.

Korteriomandite turul toimus kokku 6062 tehingut, millest 5495 olid eluruumide müügid. Eluruumina müüdud korterite tehingute arv kasvas võrreldes eelmise aastaga 2% ja võrreldes eelnenud kvartaliga 9%. Uute korterite osakaal eluruumide tehingutes moodustas 10%, kokku tehti uute korteritega 563 tehingut, Harju maakonnas toimus neist 419 tehingut.

2024. aasta kolmandas kvartalis oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 4209 €/m², mis on samal tasemel eelmise aasta ja kvartaliga. Järelturu korterite keskmine hind oli Tallinnas 2586 €/m², mis tähendab aastaga 2% tõusu. Eestis (v.a Tallinn) maksis 2024. aasta kolmanda kvartali andmetele tuginedes uue korteri ruutmeeter keskmiselt 3081 eurot, aastataguse ajaga võrdluses on kasv olnud 5%.

Kinnisvara hinnaindeks tõusis 2024. aasta kolmandas kvartalis 3% võrreldes eelmise kvartaliga.

Kinnisvaratehingud Kagu-Eestis

Maa-ameti andmetel toimus Põlvamaal septembris 60 kinnisvara ostu-müügitehingut, omanikku vahetas kokku 248 hektarit kinnisvara väärtusega 3,8 miljonit eurot. Korteri ruutmeeter Põlva linnas maksis Pindi Kinnisvara andmetel keskmiselt 681 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes on hind 18% langenud.

Valgamaal tehti 69 tehingut, omanikku vahetas 102 hektarit, mille eest maksti kokku kaks miljonit eurot. Valgas maksti korteri ruutmeetri eest keskmiselt 354 eurot. Viimase aastaga on tehingu keskmine hind 14% langenud.

Võrumaal oli kinnisvara ostu-müügitehinguid septembris 138, müüdi ja osteti 768 hektarit koguväärtusega 8,5 miljonit eurot. Võrus maksis korteri ruutumeeter septembris keskmiselt 946 eurot. Viimase aastaga on korterite hind umbes 6% tõusnud.

Haldur selgitab: „Lärmakad lehepuhurid on inimeste endi valik“
Öökülmad toovad maapinnale taas tohutu koguse puulehti, mida hakkab terve plejaad majahoidjaid mürisevate lehepuhuritega kokku kuhjama, ajades kümned tuhanded inimesed hullumise äärele.

Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht Ronald Tõnisson ütles, et puhurite operaatoritel peavad olema raudsed närvid. „Neid sõimatakse, vahel ka ähvardatakse,“ sõnas ta. „Osadele ei meeldi varahommikune mürin, aga kui puhur pannakse tööle näiteks päeval, siis häirib see hoopis seenioreid ja koduste lastega peresid. Olukorda, et kõik rahul oleks, põhimõtteliselt ei eksisteeri,“ rääkis Tõnisson.

„Korrutame igal aastal nagu papagoid – korrashoiufirmad ise üldse lehepuhureid ei eelistaks. Nendega töötamine on füüsiliselt raske ning suur müra on kahjulik eelkõige mitte ümbritsevate majade elanikele, vaid masinatega töötavatele inimestele, sest neil on ju puhur piltlikult öeldes kogu aeg kõrva ääres,“ selgitas Tõnisson.

„Kuna aga puhuriga lehtede kokku korjamine on tellijale kordades odavam ja kiirem, kui rehade ja muude riistadega töötamine, siis tegelikult on selle valiku teinud majaelanikud ise, kes teenuse enda akna alla tellinud on. Teine suurtellija on loomulikult kohalik omavalitsus,“ lisas ta.

 

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 24/10/2024 09:02:44