Alates selle nädala teisipäevast, 15. oktoobrist on lubatud sõidukitel naastrehve kasutada ja alates 1. detsembrist on talverehvid kohustuslikud. Talvisel perioodil kasutatavad lamellrehvid peavad omama kolme mäetipu ja lumehelbe tähist.

Kui liigeldakse päevasel ajal ja peamiselt linnades või suurtel maanteedel, siis ei tasuks rehvivahetusega ikkagi venitada, märgib transpordiamet. Ilmaprognoosi järgi on oodata temperatuuri langemist alla nulli, mistõttu võib teedele tekkida libedus. Seega on õige aeg hakata mõtlema rehvivahetusele.

„Seepärast soovitame arvestada, kui palju, mis ajal ja millistel teedel sõidetakse. Kui tuleb sõita pikki vahemaid erinevat liiki teedel, sageli varahommikul või hilistel öötundidel, siis ei tasu rehvivahetusega oodata,“ selgitas transpordiameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra. „Libedal teel suverehvidega sõites seame ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu. Ka tasub arvestada, et juba 5-8 kraadist madalamatel temperatuuridel kaotab suverehvide kummisegu oma elastsuse ja seetõttu ka oma haarduvusomadused. Seega rehvivahetus on soovitatav teha juba enne esimeste miinuskraadide tulekut.“

Lamellrehvide valikul on soovitav valida rehve, millel on lisaks kolme mäetipu ja lumehelbe tähisele ka jäähaarduvuse tähis. Jäähaarduvuse piktogrammiga on tähistatud põhjamaisesse kliimasse mõeldud lamellrehvid, mis on läbinud jääl haarduvuskatsed. Kasutatud talverehvide puhul on oluline meeles pidada, et talverehvi mustri jääksügavus peab olema suurem kui kolm millimeetrit.

Naastrehve võib Eestis kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Naastrehvide kasutust reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1.

Jääd esineb oktoobriski
Muutlikud sügisilmad toovad endaga kaasa ettearvamatud teeolud. Kuigi talverehvide kasutamine on kohustuslik alles alates detsembrist, on varasemad aastad näidanud, et ootamatuid teeolusid ja jääd võib esineda juba oktoobrikuus, kutsub ka autofirma Amserv üles aegsasti talverehvidele mõtlema.

„Soovitatav on talverehvid paigaldada siis, kui temperatuur langeb püsivalt alla 7°C. See on hetk, mil suverehvide haarduvus hakkab oluliselt vähenema, eriti niiskel või jäätunud teepinnal,“ selgitas ettevõtte teeninduse ja varuosade lao juhataja Ragnar Pildre.

Varasem talverehvide paigaldamine aitab juhil valmistuda ootamatuteks ilmastikuoludeks, näiteks varajasteks öökülmadeks või esimesteks lumesadudeks. „Kui talverehvid liiga hilja alla panna, võib juht leida end ohtlikes olukordades. Oleme kõik näinud uudiseid rohkete õnnetuste kohta esimese jää või lume korral – enamasti on need põhjustatud justnimelt suverehvide kasutamisest,” jagas Pildre.

Ta lisas, et samuti tuleks arvestada rehvitöökodadesse tekkivate pikade järjekordadega esimeste lumesadude saabumisel, seega on soovitav rehvivahetuse aeg ette broneerida isegi siis, kui kohe vahetama ei soovi minna.

Millised talverehvid valida?
Talverehvide valimisel tuleb alati arvestada Eesti ilmastikuga. „Põhjamaine kliima, kus on palju külma, jäidet ja lumeolusid, nõuab spetsiaalselt meie tingimusteks loodud rehve. Rehvimüüjatelt tasub alati küsida, kas pakutud rehvid on mõeldud just põhjamaisesse kliimasse, sest mitte kõik turul olevad talverehvid ei ole sobivad meie karmide talvede jaoks,” soovitas Pildre.

Pildre sõnul võivad kallimad rehvid suurema tõenäosusega paremat kvaliteeti pakkuda, kuid alati ei pea valima varianti, mis maksab kõige rohkem. „Heade omadustega rehve leidub ka keskmises hinnaklassis, mistõttu tasub enne ostuotsust lugeda ka rehviteste – need annavad väärtuslikku teavet erinevate rehvide haardevõime ja vastupidavuse kohta talvistes oludes,” jagas ta kasulikke nippe rehvide valimisel.

Kui aga valida lamell- ja naasterehvide vahel, siis Pildre sõnul tuleb otsus teha elukoha teede ja oma sõitmisharjumuste järgi. „Naastrehve soovitatakse piirkondadesse, kus teehooldust tehakse harvem või kus teeolud on sageli jäised – libedates tingimustes pakuvad naastud paremat haarduvust, kuid nende kasutamine on vähem keskkonnasõbralik,” ütles ta.

Lamellrehvid sobivad hästi kõikidesse talvistesse tingimustesse ning neid võib paigaldada juba oktoobris, isegi kui lumi pole veel saabunud. „Lamellrehvid on keskkonnasõbralikumad, vaiksemad ning neid võib kasutada aastaringselt. Siiski tuleb arvestada, et suviste temperatuuride juures ei ole lamellrehvide haardevõime nii hea kui suverehvidel,” selgitas Amservi teeninduse ja varuosade lao juhataja ja lisab, et turvalisuse huvides on mõistlik kasutada suvel suverehve ja talvel talverehve.

Oluline on kontrollida ka enne talverehvide paigaldamist ka nende mustrisügavust. Talvele vastu minnes võiks minimaalne rehvimustri jääk olla 5 mm. Heas korras talverehvid tagavad parema haarduvuse ja turvalisema sõidu libedatel ja lumistel teede.

Naastrehvide kasutamist ootab piiramine
Autofirma Elke tõdeb, et naastrehvide kasutust hakatakse kliima pehmenedes piirama ka Põhja-Euroopas. Ehkki naastrehvid pakuvad talvel suuremat ohutust, eriti jäistel ja lumistel teedel, on nende mõju asfaltkattele ja inimeste tervisele on märkimisväärne. Teekatte kulumine ja peenosakeste negatiivne mõju tervisele on peamised probleemid, mis on sundinud paljusid riike piirama või keelustama naastrehvide kasutamist.

„Eesti riigimaanteede ja omavalitsuste vähenevad teekorrashoiu eelarved sunnivad ühel hetkel ka meil pidama arutelu, kas naastrehvidele tehnoloogiliselt järele jõudnud lamellrehvid ei võiks olla jätkusuutlikumaks alternatiiviks,“ hindas firma Mustamäe esinduse Toyota varuosade müügiosakonna juht Lauri Paberit.

Naastrehvid põhjustavad teekatte kulumist, eriti ajal mil teed ei ole kaetud lume või jääga. Naastude tugevad metallotsad puutuvad kokku teepinnaga ja kraabivad sellest materjali välja, paisates õhku mikroskoopilisi osakesi ja põhjustades tee pindmist kulumist. „Ligi pool Eesti autopargist liigub hinnanguliselt meie pealinna tänavatel, mis on talviti suuresti hooldatud ja lumevabad. Vaid linnaliikluseks kasutataval autol ei ole seega mõistlik naastrehve kasutada. Lisaks suuremale kütusekulule, teekatte kiiremale purunemisele on naastrehvidel mõju ka tervisele, mis tuleneb nende kulumisel õhku paiskunud tolmuosakestest,“ lisas Paberit.

Naastrehvide kasutamine ei ole lubatud näiteks Poolas, Saksamaal, Slovakkias, Tšehhis ja mitmes teises Euroopa riigis. Osades Euroopa riikides kehtivad aga osalised piirangud, mis on seotud eritingimustega mägistele aladele.

Rootsi uuringuagentuuri Testfakta 2017. aastal läbiviidud uuringus tehti mitmeid katseid rehvide pidurdusvõime ja haarduvuse osas jääl ja lumel. Uuringu tulemused näitasid, et kulunud naastrehvide haarduvus väheneb tunduvalt kiiremini kui lamellrehvidel. Eriti ohtlikuks muutuvad kulunud naastrehvid märjal teel, kus pidurdusteekond võib olla pikem kui uutel või isegi kulunud lamellrehvidel.

Soome Tehniliste Uuringute Keskus VTT leidis, et kui naastrehvi muster kulub alla 4 millimeetri, siis pidurdusvõime väheneb ja kulunud lamellrehv võib sellistes tingimustes olla parem valik.
Kuigi lamellrehvid on üldiselt pehmemad ja paremini kohanduvad erinevatele teetingimustele, sõltub nende efektiivsus peamiselt kummisegu koostisest ja mustri disainist. „Tänapäevased lamellrehvid suudavad sageli paremini hakkama saada märgadel ja lörtsistel teedel, kus naastrehvidega võib hoopis hätta jääda. Isegi kulunud lamellrehvide kummisegu säilitab oma elastsuse ja haarduvuse ka madalate temperatuuride juures,“ selgitas Paberit.

Naastrehvidega lisandub autosõidule müra, mis võib tekitada teatavat psühholoogilist turvatunnet, ent just uute naastrehvide puhul tuleb teada, et need vajavad n-ö sissesõitmist, tõi Paberit välja. „Kui uusi naastrehve ei ole korralikult sisse sõidetud, võib see mõjutada naastude paiknemist rehvi pinnas ning seeläbi vähendada nende tõhusust ja pikaealisust. Naastrehvid vajavad esimesed 500-1000 kilomeetrit ettevaatlikku ja tasakaalukat sõitu, et naastud saaksid rehvi kummisegusse korralikult kinnituda,“ toonitab Paberit.

Kui uusi naastrehve ei sõideta rahulikult sisse, võivad naastud ja kummisegu hakata ebaühtlaselt kuluma. See põhjustab naastude erinevat kõrgust rehvipinnast, mis omakorda mõjutab rehvi haardumist ja pidurdusvõimet. Tulemuseks võib olla halvenenud juhitavus ja pikem pidurdusteekond, eriti talvistes tingimustes.

Lamellrehvide või universaalrehvidega sõitmisel ei ole ka liiklusseadusest tulenevaid keelde või piiranguid, mis sunniksid neid vahetama. „Siiski pole lamellrehvidega suvisel perioodil mõistlik sõita. Meie kliimasse mõeldud lamellrehvid on suvekuumas liiga pehmed, ent lamellrehvidelt suverehvidele minnes säilib autoomanikul valikuvabadus, millal rehve vahetada – seaduse järgi võib lamellrehvidega sõita aastaringselt,“ lisas Paberit.

Kokkuvõttes ütles autofirma esindaja, et mõlemal rehvitüübil on oma eelised: „Ohutuks sõiduks on peamine, et juht valib ohutu sõidustiili vastavalt oma kogemusele, teeoludele ja oma rehvitüübile.“

Millele pöörata tähelepanu auto sügisesel seisukorra hindamisel?
* Sügise saabudes peaks iga autojuht vaatama üle nii tulede, autoakende kui ka kojameeste seisukorra.
* Hea nähtavuse tagamiseks tuleb regulaarselt puhastada kojamehi.
* Vajalik on puhastada ka tuuleklaasi seestpoolt, et see ei hakkaks sillerdama madalalt paistva päikese käes.
* Samuti peavad olema õigesti reguleeritud auto tuled. Kõige lihtsam viis tulede kontrollimiseks on suunata valgusvihk siledale pinnale, nagu hoone sein või uks. Kui laternate valgusvihu kõrgus on ühesugune, siis on tuled korras. Juhul kui need näitavad erinevalt, tuleb lasta tuled korda teha.
* Autos peab käeulatuses olema ohutusvest, et juht saaks seda halva nähtavuse korral ning pimedal ajal hädapeatudes autost välja astudes kanda.
* Mõistlik on autos hoida mõnda helkurit, et hädapeatuse korral oleksid ka kaassõitjad autost väljudes märgatavad.

Pimedal ja märjal ajal liigeldes tuleb hoida ohutut pikivahet ning vältida ohtlikke manöövreid.

Allikas: transpordiamet

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 17/10/2024 08:45:28