Põlva päevakeskuses toimus oktoobri teisel nädalal küberturvalisuse koolitus.

Kes aastate lisandudes ei jaksa või ei saa enam palgatööd teha, sellel on oluline otsida teisi tegevusi. Agaramad leiavad need eri paikadest, teistele võimaldavad kooskäimist päevakeskused ja pensionäride seltsid.

Eakate puhul võib vist pidada õnneks, kui nad on loomult aktiivsed ega jää pensionile jäämise järel koduseinte vahele – käivad, kui tervis lubab, vaataja-kuulajana üritustel või astuvad ise esinejana üles.

78-aastane Talvi, kes elab Võru vallas, on just selline. Läinud nädalavahetuse ühel päeval käis ta grupiga botaanikaaias Tartus ja õhtul Ugala teatris. „Kuna elan üksi, pean uutes ja ka nähtud kohtades käimist väga oluliseks, sest see annab energiat ning võimaldab teistega suhelda,” põhjendas ta ning lisas, et päevast päeva kodus istumine soodustab mandumist.

Tal on märkmikkalendris kirjas, millal ja kus ta olema peab. „Esmaspäeviti on lauluring Navil, teisipäeviti ja neljapäeviti tantsuring Võru päevakeskuses, lisaks neljapäeval laulukoori proov Parksepas ning pühapäeviti ansambli Vannamuudu proov Võru vallamaja saalis,” loetles ta.

Kuna Talvi on nii-öelda autoinimene, sõidutab ta teisigi ansambli liikmeid üritustele ja tagasi koju. „Pensionäril on suur asi, kui ta ennast hästi tunneb ega ole sotsiaalsüsteemile koormaks,” sõnas ta.

Viimast mõtet jagab ka pensioniikka jõudnud, kuid töötamist jätkav Marika (nimi muudetud – toim) Põlva vallast. Naine oma meeldivast tööst rääkida ei soovi, sest aktiivse inimesena on ta tunda saanud kaasinimeste õelust. „Ju siis on minu tegemised kedagi puudutanud ja nad on seda ehk isiklikult võtnud,” oletas ta.

Marika lisas, et kuna tema vaim on noor ja töö hingelähedane, jätkab ta töötamist, kuid soovib ennast kadedatest inimestest nii palju kui võimalik säästa. „Suhteliselt noore pensionärina saan ise hakkama, leides töö kõrvalt teisigi hingelähedasi tegemisi,” lisas ta.

Kõik, ka eakamad inimesed siin maamunal ei ole kunagi olnud ega saagi olema võrdselt toimekad, seepärast on tänuväärt, et Eesti valdades-linnades tegutsevad eakama rahva jaoks päevakeskused ja seltsid.

Põlva päevakeskusel läheb 26. tegevusaasta
Põlva päevakeskuse juhataja Delia Bergmann ütles, et kevadel täitus keskusel juba 25. tööaasta.

Juunist juhatajana töötava Bergmanni sõnul on päevakeskus loodud Põlva valla elanikele sotsiaalteenuste osutamiseks. „Lisaks päevakeskuse tegevustele osutame koduteenust enam kui 150 valla elanikule. Meil on oma pesuköök, kus saab duši all käia ja pesu pesta. Päevakeskuse hallata on Põlva valla sotsiaalmajad ning igapäevaste tegevuste eest seal vastutavad tublid majaperenaised. Meie päevakeskus ei ole pelgalt huvi-, vaid on ka kogukonna keskus,” kirjeldas ta.

Juhataja märkis, et neil oli hooaja alguses ideede kogumise päev, kus pandi kirja, mida alanud hooajal soovitakse teha. „Liikmete poolt ettepanekud ja soovid, juhataja poolt tugi teostamisel. Liikmed olid uute tegemiste poolt, kuid soovisid ka vanade tegemiste jätkumist.”

Bergmann sõnas, et tänavu nimetasid nad ringid klubideks, kuna osalejad ei käi kohal pelgalt käsitöö, kunsti või laulu, vaid ka inimeste pärast. Igal klubil on oma liikmeskond ning oma hing. Igas klubis oli ligi 15 liiget, kuid alati on kaasa lööma oodatud uued inimesed.

Tema sõnul toimivad klubid tänu aktiivsetele osalejatele hästi, sest kõik tunnevad seal ennast mõnusalt, parandavad oma vaimu ja tervist.

Päevakeskusel on ligi 80 liiget, nende seas ülekaalus naised. Valdavalt eakatele mõeldud tegevused toimuvad hommikupoolikuti, sest nii saavad ka bussidega liikuvad inimesed osaleda.

Uut lisandub samm-sammult
Päevakeskuse eakate füüsilist tervist aitab aktiivsena hoida Helje Põvvat, kes juhendab tänavu kahel päeval nädalas koguni kolme grupi tervisevõimlemist, lisaks juhendab ta seltskonnatantsu huvilisi.

Teisipäeviti toimub Merle Põlluveeri juhendusel käsitööklubi, neljapäevati juhendab Epp Metsaluik kunstiklubi, lauluklubi juhendaja on Ester Liblik.

Meesteklubi on loodud ennekõike maailmavaadete üle diskuteerimiseks. „Kuus korra kutsume kohale mõne valdkonna esindaja, et mehed saaksid temaga poliitika, julgeoleku, turvalisuse, tervishoiu ja muudel endale huvi pakkuvatel teemadel arutleda,” lausus Bergmann ja lisas, et tuleval nädalal kohtutakse Põlvamaa oma mehe Tarmo Tammega.

Alanud hooajast alustas tööd uus klubi – aktiivsusklubi, mille eesmärgiks on pakkuda liikmetele mitmesuguseid huvitavaid tegevusi, näiteks võimalust küpsetada, järgmine kord jälle midagi uut jne. „Kõigil meil on hobid ja omandatud oskused, mida teistele kogukonnas edasi anda,” sõnas juhataja.

Aktiivusklubil on kaks korda kuus vabalaulutund, kuhu oodatakse kõiki muusikanautijaid. „Hillar Surva on muusikaline eestvedaja, laulusõnad kuvatakse seinale ja kõik saavad kaasa laulda,” tutvustas päevakeskuse juht. Igaüks, olenemata vanusest ja soost, võib julgelt aktiivusklubisse midagi põnevat jagama minna.

Päevakeskus aitab korraldada ka väljasõite ja koolitusi. Kuu alguses toimus näiteks küberturvalisuse koolitus. Reisid on viinud keskuse rahvast Paunvere laadale, Ida-Virumaale ja mujalegi.

Bergmanni sõnul on päevakeskuses neid, kes osalevad peaaegu kõigi klubide tegevuses. „Inimene on täpselt nii vana, kui vanana ta ennast tunneb. Meie liikmed on hingelt noored ja aktiivsed.”

Räpina pensionäride seltsi
esinaine on kaheksandat aastat Tiina Ilves. Temaga koos aitavad seltsielu üleval hoida veel neli toimekat juhatuse liiget. Tiina Luup hoiab korras raamatupidamist ja korraldab reise, tema abikaasa Ilmar Luup teeb kõik füüsilist jõudu vajavad tööd ja keerutab pidudel plaate, Hele Lillemäe hoolitseb pidude sujumise eest ning 90-aastane raudvara Maria Tirp oskab ja teeb kõike vajalikku.

„Meie seltsil on aktiivseid liikmeid üle 80. Kuna meiega võivad liituda ka töövõimetuspensionärid, algab liikmete vanus 50. eluaastast. Meilgi on naised ülekaalus,” edastas Ilves.

Sügisest kevadeni kohtutakse kord kuus vana tuletõrjemaja saalis, kus alati on kaetud ka kohvilaud. „Esinejaid on meil käinud seinast seina: lauljatest-tantsijatest ja pillimeestest-naistest külateatrite ja lektoriteni,” tutvustas ta.

Juuni on seltsil reisikuu, tänavu käidi Tallinna loomaaias. Kaugeim reis on viinud aga Lätimaale. Esinaise unistuseks on koos aktiivsete liikmetega üks soojamaareis ette võtta, seni on takistuseks olnud rahanappus.

Juulis käidi Räpina sadamahoones peol, augustis külastati vabaõhuetendust. Ilves ütles, et selts on kõik Kiidjärvel toimunud etendused ära näinud.

„Räpina kandi pensionärid käivad koos mitmel eesmärgil – suhtlemise, uute teadmiste ja oskuste saamise-omandamise ja elamuste pärast, mida nad esinejatelt ja sõitudelt saavad,” kõneles Ilves.
Tema sõnul on seltsi liikmete lemmikesineja lõõtsamees Ants Järv ning lemmiküritusteks reisid ja etendused.

Vallavalitsus on siiani seltsi tegevust toetanud, viimastel aastatel on toetus küll vähenenud.

Kümme aastat seltsi liige olnud Leili Kraak elab Meerapalus, kust Räpinasse on üle 40 kilomeetri.
„Seltsi üritustel käimine on mulle meelelahutuseks ja ma kohtun seal ka sõbrannadega. Üldse on seltsis tore seltskond,” lausus Kraak, tunnistades, et ootab kokkusaamise päeva alati.

Enamiku küsitletute soovitus on: minge kodust välja teistega suhtlema!
 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 17/10/2024 08:40:01