Valitsus sai 2025. aasta riigieelarve kaante vahele ja eelarvedebatid jätkuvad nüüd riigikogus. Opositsioonipoliitikud on juba pikka aega nii eelarve kui valitsuse suunas tuld ja tõrva sülitanud. Kui neid uskuda, siis tabab Eestit peagi häving. Õnneks on kahanemiskõverad pöördunud tõusule ja koos vajalike sammude rakendamisega paraneb olukord nii majanduses kui julgeolekus. Üheskoos aitame ühiskonna nõrgematel keerulises seisus toime tulla, kusjuures senisest enam panustab ühiskonna jõukam osa. Saab nõus olla Eesti Panga presidendi Madis Mülleriga, kelle hinnangul on rasked eelarveotsused „hind, mis tuleb maksta korras riigirahanduse eest. Riigirahanduse kordategemisest sõltub Eesti majanduse pikaajaline väljavaade.“

Sotsiaaldemokraadid on seda meelt, et riigil on majanduse elavdamise juures oma roll. Hoolimata keerulistest oludest kajastub see põhimõte varasemast suuremal määral ka uues eelarves. Kvoodimüügi tuludest saadud enam kui 400 miljonit eurot suunatakse majandusse – sealhulgas saab tee-ehitussektor tulu Rail Balticu rajamisest. Valmiv raudteeühendus Euroopaga annab edaspidi hoogu kaubavahetusele ja reisimisele ning tugevdab Eesti julgeolekut.

Kasvavad toetusmahud korterelamute soojustamisele puudutavad järjest suuremat hulka eestimaalasi, kelle elukeskkond muutub kaasaegsemaks, kulutused majadele vähenevad ja omandi väärtus tõuseb. Kortermajade ulatuslik renoveerimine on konservatiivse tiiva poolt kirutud rohepöörde päris sisu. Eelarvesse on kirjutatud ka rohetehnoloogiate toetamise meede merenduses, kus riik sarnaselt filmifondi põhimõttega hüvitab Eestis teostatud tööde eest tellijale 10 protsenti tööde kogumaksumusest. See tähendab, et 25 miljonit eurot hakkab võimendama ligi veerand miljardit, mis turgutab ja tugevdab laevaehitussektori kaudu Eesti majandust. See mõjutab omakorda maksulaekumisi ning toetab tasuvate ja tarkade töökohtade teket.

Taastuvenergia usku sotsiaaldemokraadid soovivad, et energia oleks inimestele taskukohane ja toimekindel. Ka siin toimub meelepäraseid arenguid seoses elektrivõrkude uuendamise, uute tuuleparkide elektriühenduste ning lisanduvate välisühendustega.

Suvel, kui koalitsioonilepingut uuendati, olime need, kes sidusid ettevõtlustoetused regionaalpoliitikaga. Lähiaastatel panustavad riigieelarved 160 miljonit eurot sellesse, et regioonidesse tekiksid uued töökohad ja et inimeste sundvalik ei oleks tasuva töö otsingul jätta oma kodukoht ja kolida perega Tallinna või pealinna lähistele. Vahel tundub mulle, et senine, pehmelt öeldes tagasihoidlik regionaalpoliitika on põhjuseks, miks mõned saadikud riigikogu kõnepuldis „marutavad,“ sest nende hommik algas ummikutes istumisega. Pealinna autostumisele aitavad kaasa pered, keda ajendas väikelinnadest või maalt ära kolima ka see, et kohalik põhikool tehti kuueklassiliseks, piirati kohaliku poe lahtiolekuaegu ning omavalitsus kustutas valgustuse piirkonna ainsal kergliiklusteel. Ettevõtluse edenemise regionaalsed toetused püüavad nendele tendentsidele piiri tõmmata.

Seekordse eelarvediskussiooni lahutamatuks osaks on olnud kärped ja maksutõusud, mis ei tee rõõmu kellelegi. Samas annavad sotsiaaldemokraadid endale selgelt aru, et maksudega tegelemine on möödapääsmatu, kui me tahame oma riiki üleval pidada ja Eesti julgeolekut tagada. Näiteks õnnestus septembri keskel lükata kompromissina osa maksukoormusest keskmiselt Eesti perelt kasumit teenivate ettevõtjate õlgadele. Aitäh ettevõtjatele, kes valitsusega koostööd tegid ja on valmis seda lisakoormat kandma.

Maksude kogumine ei ole eesmärk omaette. Enamik meist ju soovib, et Eesti riik oleks kaitstud, et inimesed saaksid kiiremini arsti vastuvõtule, et kooliharidus ei oleks rikaste luksus ja et pensionärid ei peaks elama vaesuses. Riik peab ka rasketes majandusoludes ning julgeoleku- ja tervisekriisi  tingimustes olema suuteline oma inimesi, ettevõtjaid ja ühiskonda laiemalt toetama.

Valija ei ütle tavaliselt aitäh asjade eest, mille poliitik parlamendis või valitsuses ära hoidis. Siiski saan sotsiaaldemokraadina heameelt tunda selle üle, et riigieelarve eelnõu ega ka riigieelarvestrateegia ei külmuta ega vähenda pensioneid – keskmine pension hoopis kasvab 2025. aastal 814 euroni. Samuti ei tõuse käibemaksumäär maailma absoluutsesse tippu ning laualt kukkusid maha nii ettevõtjate palgafondi- kui ka bilansimaks. Kärpekäärid ei puuduta sisejulgeolekut, õpetajaid ega tervishoidu. Arstiabi kättesaadavuse tagamise ja tervisekassa puudujäägi vähendamise nimel võetakse järgmisel aastal tervisekassa reservidest kasutusele ca 160 miljonit eurot. Ilma selle otsuseta oleks pikenenud ravijärjekorrad ning kasvanud ebavõrdsus arstiabi saamisel. Kõik oleks võinud minna teisiti, kui poliitika ei oleks kompromisside kunst.

 

 

Autor: PRIIT LOMP, riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees
Viimati muudetud: 17/10/2024 08:37:45