Suvine Põlva. Foto: LLi arhiiv

Mitmed äriühingud ja riigiasutused lõpetavad Põlvas järjepanu füüsilise kohaloleku ning paljude meelest tundub maakonnakeskuse tulevik tume. Muu hulgas tõdetakse, et asutuste sulgemisega tehakse kodanike elu keeruliseks ja haritud rahvas kolib töökoha otsinguil mujale. Nii võib Põlvat oodata sumbumine linnakeseks, kus üha rohkem kehtib mõiste „Tartu magala”.

Tosin aastat tagasi kehtestatud üleriigilises planeeringus rõhutati, et riigi ühtlast arengut tuleb edendada maakonnakeskuste kaudu. Kui maakonnalinna areng toppab või see suisa taandareneb, siis kaotab atraktiivsuse terve piirkond.

Samas harrastab riik ise oma asutuste väljatõmbamist maakonnakeskustest. Põlvas on tänavu suletud maksu- ja tolliameti ning sotsiaalkindlustusameti kontorid. Mõlemast asutusest on öeldud, et kliendid kolivad üha enam internetti. Kel on vaja ametnikuga kokku saada, sel tuleb võtta ette sõit Võrru või Tartusse.

Põlvamaal elab ligi 24 000 inimest ja lairiba internetiühenduse näitajad on ühed riigi väikseimad – 15 protsendil leibkondadest see puudub.

Transpordiameti Põlva kontoris käib ERRi teatel aastas umbes 3000 inimest, neist 2000 saaksid asjad aetud interneti teel. Nii sooviti ka Põlva transpordiameti kontorit hiljuti kinni panna, läbirääkimiste järel jäi see – vähemalt esialgu – siiski tegemata.

Aastaid on mõlgutatud ka Põlva kohtumaja sulgemise mõtteid. Vastav ettepanek on tulnud kohtunikelt endiltki. Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta ütles ERRile, et kui kohtunikud toetavad kärbete tegemist kohtumajade, mitte kohtusüsteemis töötavate inimeste arvelt, siis kirjutab tema sellele alla.

Põlva vallavanem Martti Rõigas kritiseeris ERRis riigi asutuste sulgemise argumenti, et Põlvast pääseb üsna lihtsa vaevaga ja kergesti nii Tartusse kui Võrru. Ta meenutas, et ehkki Põlva on maakonnakeskus, on maakonnas omajagu hajaasustust, kust nii lihtsalt kaugemale ei pääse. Ning Räpinastki ei sõida poole tunniga Tartusse. Mõne inimese jaoks tähendab ametnikuga näost näkku suhtlemise vajadus päevast matka.

Kõigele lisaks pani riik hiljuti kalevi alla Põlva riigimaja (endine maavalitsus) rekonstrueerimise projekti. Omavalitsusjuhid pooldasid riigimaja rajamist linna keskväljaku äärde, riigi viimane nägemus oli aga endise maavalitsuse maja lammutamine ja tänapäevasena ülesehitamine. See plaan on nüüd määramata ajaks edasi lükatud.

Kriitiline märgukiri
Põlvamaa omavalitsuste liitu (POL) juhtiv Rõigas on ajakirjandusele öelnud, et riigiasutuste – siinkohal sotsiaalkindlustusameti – sulgemise vastu ei saa kohalikud suurt muud teha kui riigile märgukirju saata. Septembri viimasel päeval pöördus liit sellisega valitsuse poole.

„Käesoleva aasta jooksul on Põlvamaal soovitud sulgeda kolm erinevat riiklikku teenust pakkuvat teenindusbürood. Kahjuks peame tõdema, et tänaseks on neist kaks, maksu- ja tolliamet ning sotsiaalkindlustusamet, oma bürood „edukalt“ sulgenud,” ironiseeris märgukirjas selle POLi juhatuse esimehena allkirjastanud Rõigas. „Lisaks eelnevale tegi ametkonnasisese otsuse maakondliku teenindusbüroo sulgemiseks ka transpordiamet, saates Põlva büroo töötajatele välja teate teenuse lõpetamisest juulist 2024. Põlvamaa elanike õnneks vaadati transpordiameti otsus ümber, sest tollane valdkonna eest vastutav kliimaminister nõustus, et regionaalpoliitilised kaalukad otsused ei ole pelgalt ühe ametkonna töökorralduslik siseküsimus. Kahjuks peame tõdema, et sotsiaalkaitseminister seda arvamust oma haldusalas ei jaga.”

POLi juht kritiseeris, et eriti kurblooliseks teeb teenindusbüroode sulgemise asjaolu, et Põlvamaa kohalikke omavalitsusi ega maakonda esindavat POLi sellest ei teavitata. Pinnapealne info jõuab nendeni kas ametite kohapealsete töötajate käest või saab otsust lugeda juba ametkonna pressiesindaja koostatud büroo sulgemise teatest. Büroode sulgemise argumendid ja retoorika on valdavalt üks: välja tuuakse üle-eestiline e-teenuste kasutamise kasv. Kuid sellele ei järgne Rõigase teatel üle-eestilist büroode sulgemist, vaid ette võetakse järjekordselt üks maakond, kus lahenduseks pakutakse e-teenuseid.

„Paraku on Põlvamaa puhul tegemist vananeva rahvastikuga maakonnaga, kus eakate ja abivajajate hulk proportsionaalselt mitte ei vähene, vaid suureneb. Seega ka digipädevate, arvutit hästi valdavate inimeste hulk mitte ei suurene, vaid kahaneb. Kohapealse teenuse kaotamisega kannatab eelkõige kõige haavatavam sihtgrupp, kelleks on eakad ja liikumisraskusega inimesed. See toob kaasa tõsiseid tagajärgi neile, kes sõltuvad nende teenuste kergest ja taskukohasest kättesaadavusest,” teatas POLi juht.

Rõigas ütles otsesõnu, et sotsiaalkindlustusameti kontori sulgemine investeeringute puudumise põhjendusega on üleolev ja isegi solvav argument ühiskonna ühe kõige nõrgema sihtrühma aadressil.

„Eakad ja liikumisraskustega inimesed on tõeliselt haavatavad ning nende vajaduste arvestamine peab olema läbivalt riiklike otsuste keskmes. Seetõttu soovime, et Põlva büroo jätkaks tööd vähemalt ühel täistööpäeval nädalas, et tagada kohalike elanike ligipääs vajalikele teenustele ning toetada nende heaolu,” kirjutas ta.

Eraldi pühendas POL kriitikat riigimajatemaatikale.

„Paraku on Põlva riigimaja küsimus aastaid lahenduseta ja tuleb tunnistada, et Põlva maakonnas on riiklikud arengud toimumas seatud eesmärkidele vastupidises suunas ning trendi jätkudes oleme „maakond ilma riigita“,” teatas POLi juht valitsusele.

Põlvamaa omavalitsuste liit esitas lõpetuseks valitsusele kolm kriitilist küsimust, millest esimene kõlas kaunis retooriliselt: „Kas riiklike teenuste kättesaadavus maakondlikul tasandil on üldse ametis oleva Vabariigi Valitsuse prioriteediks või maakondlik üksus ei oma regionaalpoliitiliselt enam muud tähendust kui piirjooned kaardil?”

Martti Rõigas ütles LõunaLehele, et POL pole oma märgukirjale valitsuselt vastust veel saanud. Ta viitas aga äsja ERRi eetris olnud (ja veebis ilmunud) Madis Hindre põhjalikule loole „Asutuste lahkumine Põlvast: mõtteviis riigi kohalolust on muutunud”, milles mõnede riigiasutuste juhtide vastused olid kaunis kõnekalt tõlgendatavad.

„Me küsisime, et kas regionaalpoliitika on n-ö ametiasutuste põhised otsused, mitte Vabariigi Valitsuse tasemel koordineeritud poliitika. Tänases Eestis saime vastuseks suures osas „jah”, mis on kurb. Ühist vaadet nagu ei eksisteeri,” sõnas Põlva vallavanem ja POLi juht.

Inimgeograaf: Põlvasse rajoonikeskuse rajamine oli viga
Tartu ülikooli regionaalplaneerimise dotsent ja Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa on Lõuna-Eesti Postimehele öelnud, et riigiametite sulgemine Põlva arengut suurt ei mõjuta. Kliente napib nagunii ning Võrru ja Tartusse – mille eeslinnaks end üha enam sätitakse – on kiire pääseda.

Raagmaa sõnul viitab geograafia, et nõukogude ajal Põlvasse rajoonikeskuse rajamine ja sellega Eesti vabariigi ajal jätkamine oli viga ning see on nõrgendanud mõlemat olemasolevat keskust ehk Tartut ja Võru.

Inimgeograaf vastas LõunaLehe päringule Põlva (võimaliku tumeda) tuleviku kohta, et tal pole varem väljaöeldule suurt midagi lisada. „Kui linnas olulised teenused nagu kool ja haigla hästi toimivad, siis Tartule nii lähedal on see jätkuvalt hea elamise koht,” sõnas ta.

Üks eakas Põlva kodanik ja LõunaLehe lugeja on mitmel korral pöördunud toimetuse poole vastukajaga ja mõtetega lehes ilmunu kohta ning iga kord avaldanud muret ka Põlva tuleviku pärast. „Kas Põlvast saab jälle kirikuküla nagu vanasti?” on ta küsinud.

Meenutagem, et 1940. aastal elas Põlvas umbes 400 inimest. Pärast aleviks ja rajoonikeskuseks saamist tõusis rahvaarv kiiresti: 1970. aastaks 3300 ja 1980. aastaks 5000 peale. Aastal 1995 elas Põlvas ligi 7200 inimest. Sealt alates on aga Põlva elanike arv järjest vähenenud ning on nüüd taas 1980. aasta tasemel.

Abivallavanem näeb Põlva sumbumise märke
Võtame Põlva viimase aja „arengud” kokku. Sotsiaalkindlustusamet sulges uksed, pangakontoreid enam pole, riiklike reformidega seoses on löögi all ka kohalik hoiu-laenuühistu, transpordiametit ja kohtumaja on soovitud sulgeda, kaubamaja tehakse maatasa (sealjuures lõpetab tegevuse ka omaaegse Tervise poe ruumides olnud mööblipood), laskespordikeskuse rajamine on samuti teadmata ajaks pausil ja riigimajale tõmmati äsja pidurit. Mis Põlvast niimoodi saab, kui asutused pankadest sotsiaalkindlustuseni järjest kinni pannakse?

„Mis siis saab ... eks siis mingil hetkel tegelikult saab maakonnakeskusest üks tavapärane väikekoht,” vastas Põlva abivallavanem ja omaaegne linna ümbritsenud Põlva valla vanem Arne Tilk. „Riigiasutus on üks asi, aga riigiasutuses töötavad inimesed on üks osa sellest. Enamasti on nad haritud ning erudeeritud inimesed ja nad kõik lähevad siit ära – lähevad otsima paremaid maid. Ma arvan, et see on selline sumbumise märk. Keeruline on kõiki neid asju prognoosida, aga kui me vaatame kõiki arenguid täna maailmas tervikuna, siis jah, inimesed lähevad lihtsama ja odavama elu peale. Küsimus on, kas see on rahvusele, kultuurile ja riigile jätkumise perspektiivis hea lahendus.”

Mis puutub odavamasse ellu, siis leidis Tilk (kes on kommunaalmajanduse abivallavanem), et selles pole iseenesest midagi paha või häbiväärset, kui Põlva linn ongi tulevikus üha enam n-ö Tartu magala ehk Tartus töötavad inimesed veedavad osa aega Põlvas, kus kinnisvarahinnad mõistlikumad. Ta tõi aga välja Põlva linna rolli maakonnakeskusena. Kui linn pole enam tõmbekeskus ja rahvaarv nii seal kui ümbruskonnas väheneb, siis muutub üha keerukamaks kasvõi soojamajanduse, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tagamine – selles on ju väga oluline kriteerium nn inimekvivalent. Kui tarbijaid on vähe ja neile tuleb rajada pikad trassid, siis lähevad investeeringumahud väga suureks. Sama lugu on ka näiteks teedevõrgustikuga.

Lõpetuseks pärisime abivallavanem Tilgalt, mis praegu Põlva linnas ja vallas hästi on?

„Ütleksin selle küsimuse peale, et kõik on hästi. Kas klaas on pooltäis või pooltühi? Võib ka niimoodi küsida, et kas üldse Põlva vald kunagi päris valmis on. Ükski asi pole kunagi päris valmis meie ümber. Elu läheb omasoodu edasi, tulevad uued ideed ja mõtted, aga ma arvan, et täna Põlva vallas on enamik asju hästi,” filosofeeris Tilk. „Eks on mingid kitsaskohad ja probleemid, aga ma isegi iga päev käin tööl selleks, et neid probleeme minimeerida või üldse kaotada. See on elu osa.”

„Inimestel on soojad kodud, meil on olemas joogivesi ja kanalisatsioon, meil on teed enam-vähem korras, meil on lastel lasteaiad ja koolid, meil on haigla olemas,” jätkas ta konkreetsemalt. „Kui vaatame kasvõi sellel aastal algatatud investeeringuid Põlva linnas ja vallas tervikuna, siis see on ikka päris suur summa, pole kunagi nii palju investeeritud. Nende hulgas Lina tänava koolimaja, vallamaja, turg, kultuurikeskus, Põlva Vee tehtavad investeeringud, teedeehitused ja -parandused jne.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 10/10/2024 09:07:39