Pottsepp Rain Varik ahju süütamas. Foto: erakogu

Möödunud kuust alustasid ahiküttega majade ja korterite elanikud kütmist. Kes varakult korstnapühkija küttekoldeid tahmast puhastama kutsus või tegi seda ise, võib muretumalt kütta. Teised peavad veel ootama.

Osa majaomanikest puhastab küttekolded ja korstna ise, vaid korra viie aasta jooksul kutsuvad nad kutsetunnistusega korstnapühkija. „Abikaasa pühib igal aastal ise korstna ja küttekollete lõõrid, korstnapühkija kutsume igal viiendal aastal,” rääkis Anneli Luisk, Mäepalo talu perenaine Rõuge vallast.

Tänavu alustasid nad kütmist eelmise kuu viimasel nädalal. Kuna perel on oma mets, ei ole neil küttepuude ostmisega muret. „Kütame segapuudega ja küttepuud on kõik kirvega lõhutud, sest neis puudes on lõhkuja energia ja selliselt lõhutud puud annavad parema soojuse,” on perenaine veendunud.

Tartlanna Triin Rebane teeb korstnapühkijatööd juba kümme aastat. Ta ütles, et imestajaid on jagunud, kuid keegi ei ole tema kui naise sobivusse sellesse ametisse küll kahtlusega suhtunud.

„Septembri viimasest nädalast on väga tihedad tööpäevad olnud. Kõige rohkem kutseid saan Põlvamaalt, üksikuid ka Võrumaalt ning loomulikult Tartu linnast ja -maalt. Virumaal, kus on mu lapsepõlvekodu, on ümbruses kindlad majapidamised, mille omanike elamistes käin tööd tegemas,” rääkis ta.

Kaugele Tartust, näiteks Võrumaale Oravale, sõidab ta siis, kui saab lähestikku mitu tellimust, sest nii säästab aega ja raha.

Küsimusele, millised eksimused panevad kõige enam pead vangutama, meenus Rebasele kohe kaks asja: siibri logisemise takistamiseks on pandud avasse kas paberi- või puutükike ja pliidi raua ja selle ääre vahele tekkinud avasse on asetatud puupulk ning osa inimesi topib ahju pilgeni puid täis.

Rebane soovitas aeg-ajalt kasutada looduslikku korstnapühkijat ehk siis kütta haavapuudega.

Kuna praegu on korstnapühkijatel kiired ajad, soovitas ta juba varakult aja kinni panna: „Jaanipäeval võiks juba sellele mõelda.”

Kagunurga korstnapühkijatel on väga kiired töönädalad. Ilmselt sellepärast ei soovinud paar neist ajalehejuttu rääkida, kolmas ei vastanud telefonile ja neljas ütles, et on parajasti katuseharjal.

Üle 30 aasta pottsepana töötanud ja viimastel aastatel ka neid koolitav Rain Varik ütles, et arukas on enne kütteperioodi algust lasta kõik eluruumides olevad küttekolded korstnapühkijal üle vaadata, sest inimesed ise ei pruugi pisikesi puudusi tähele panna. Näiteks mõnes kohas pragunenud segu, mille tagajärjel on kivid müüritisest lahti. „Korsten vajab samuti puhastamist, sinna võib suvekuudel olla prahti kogunud või isegi linnupesa tehtud,” ütles Varik.

Eramutes harrastuspottseppade laotud kütteseadmete peamiste puudustena nimetas ta ahju ja puidust seina liiga nappi vahet. „Kui ahi on ehitatud kahe põlevast materjalist seina vahele ehk üks osa ahjust on esimeses, teine osa teises toas, peab ahju ja seina vahel olema vähemalt 10 sentimeetrit vaba ruumi, mis tuleb spetsiaalse kivivillaga täita.”

Viimalõõride juures on oluline, et nende pealmine osa oleks kaetud kahekordselt kas siis krohvi või plaatidega, sest kahekordne kate välistab õnnetuse ka siis, kui segu kusagilt pudeneb. Varik tunnistas, et on näinud nii valesti ehitatud küttekoldeid, et parandamise asemel on need tulnud lammutada.

Ahiküttega majades elavad inimesed teavad, et kütta tuleb kuivade puudega, kuna need annavad rohkem sooja ning korsten ei pigistu. „Lepapuu kuivab suve jooksul ära, samuti metsakuiv kuusk, aga kask ja haab vajavad kuivamiseks rohkem aega,” rääkis Varik, kes oma kodus kasutab kütmiseks lepahalge.

Pottsepa sõnul ei lõhu kasehalud ahju siis, kui neid panna vähem. Ta tõi näiteks, et kümme halgu leppa annab sama sooja kui kaheksa halgu kaske, sest viimase kütteväärtus on suurem.

Variku sõnul on kütteperioodil soovitatav ahju iga päev kütta, sest pidevalt töörežiimil olev ahi laguneb märksa vähem kui üle päeva köetav, sest ei tekita temperatuuri kõikumisi. Eriti külmade ilmade korral tuleb ülekütmisest hoiduda, sest selle tagajärjel on palju õnnetusi tekkinud.

Viimasel ajal kõneldakse, et kasulikum on tuli ahjus pealtpoolt süüdata. Varik märkis, et halgude ülalt süütamine saastab vähem keskkonda, sest eralduv heitmete kogus on väiksem. „Selline viis aitab ka puude kogust säästa, sest allapoole jäävate halgude puugaas põletatakse täielikult ära, altpoolt süütamisel lendab ülemiste halgude energia põlemise algfaasis korstnasse.”

Pottsepp sõnas, et siibri sulgemise aeg sõltub küttekolde tüübist: „Restkolletega ahjude ja pliitide siibri võib täielikult sulgeda alles tund pärast kolde ukse ja tuhaluugi kinnipanemist, sest kuigi koldes ei ole enam süsi, hõõguvad söed tuhakastis edasi, tekitades vingugaasi.” Gaasitihedate ustega küttekollete puhul võib ukse sütefaasis sulgeda, siibri aga tunni möödudes.
 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 10/10/2024 08:48:48