Sulev Iva. Foto: Võru instituut

Selleks, et lastel oleks võrukeelset lugemist ja kuulamist, on Võru instituut aastaid hoolt kandnud. Niisamuti on tuge pakutud võru keele õpetajatele ja ringijuhtidele. Aga kus saab maakeelt õppida inimene, kes on juba koolieast välja kasvanud?

Tuleb välja, et õppida saab päris mitmel pool. Võro instituudi teadur Sulev Iva (omadele tuntud kui Jüvä Sullõv) räägib, et kord aastas pakutakse instituudis võro keele algkursust, kuhu enamasti koguneb mõnus kirju seltskond. On neid, kes on hiljaaegu Võrumaale kolinud või muul põhjusel alles hiljuti endas leidnud huvi kohaliku keele ja kultuuri vastu. Alati on kambas olnud ka neid, kel keel juba suus, aga grammatikat, lugemist ja kirjutamist tahaks juurde õppida. Jüvä Sullõv kinnitab, et ebaõnnestumise kogemust sellelt kursuselt ei saa – kõik saavad julgust juurde nii kõnelemiseks kui kirjutamiseks. Ega head asja päris muidu ei saa, aga kursuse hind on kaunis mõistlik. Kümme kohtumist oktoobrist kuni jõuluni maksab kokku 95 eurot, aga hinna sees on ka paras pakk ainulaadseid õppematerjale.

Õpetaja Sulev lubab, et kodutöid ta ei anna ja hindeid ei pane, aga soovitab kuulata palju jutte Helüaidast ja lugeda võrokeelset kirjandust. Ja kui huvilisi on, siis iga paari aasta tagant kutsub ta kokku ka võro keele jätkukursuse.

Needsamad soovid puudutavad ka neid, kes tahavad võro keelt õppida Tallinna rahvaülikoolis, kus algav kursus on järjekorras teine. Ja huvilisi on omajagu ka pealinnas. On mõned võro juurtega inimesed, aga leidub ka neid, keda keeled lihtsalt huvitavad. Mitmed on innustust saanud võro keele nädalatest, aga miks mitte ka Umast Pidost. Kohtumisi on Tallinna rahval ees ootamas kuus, aga esmase keelekogemuse saavad nemadki. Eks siis edaspidi võib iseseisvalt kuulata-lugeda või lüüa kampa Tallinna võrokeste seltsiga.

Võru ja Tallinna vahele jääb aga Tartu, kus lõuna-eesti keeli ja kultuuri saab õppida peaaegu et vahetpidamata. Ülikoolis on igal kevadsemestril võru keele algkursus ja kõnelemiskursus, sügissemestritel aga jätkukursus. Ja kui täiskasvanud inimesel huvi jätkub, leiab Tartu ülikoolist terve hulga võru, mulgi, tartu ja seto kultuuri käsitlevaid kursuseid, kuhu hea tahtmise korral pääsevad ka inimesed väljastpoolt ülikooli. Pealegi on noored võro juurtega inimesed tõmmanud Tartus käima noortele mõeldud võro keele kohvikud.

Seniste kogemuste põhjal arvab Jüvä Sullõv, et uma keele õppimisega saavad hakkama kõik. Ja pole see kirjutamine ka nii raske midagi. Aja jooksul on kirjaviisi kohendatud nii, et kasutusel on niihästi päris algajatele sobilik hõkkide ja pehmendustega variant kui päris lihtne kirjaviis neile, kes teavad juba ise, kuhu need hõkid käivad ja kuhu mitte.

Kohati on kuulda ka muret, et võro keelt pole mõtet õppida ei lastel ega täiskasvanutel, kuna seda ei saa kusagil kasutada. See jutt ei pea õnneks paika. Võro keelt saab pruukida igal pool, igas keskkonnas ja igasuguste inimestega. See on arusaadav, loogiline ja väljendusrikas keel. Hea tuju keel, nagu paljud ütlevad. Ja parem tuju kulub ikka ära.

 

Autor: KADRI UGUR, Võro instituudi haridusprojektide koordinaator
Viimati muudetud: 10/10/2024 08:43:23