Energiajoogid on küllaltki uus jookide liik, mis on Eesti turule tulnud viimastel aastakümnetel.
Need ei ole tavalised karastusjoogid.

Neid eristab teistest jookidest just see, et neis sisaldub suurtes annustes kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni, suhkruasendajaid ja muid toimeaineid ning taimseid ekstrakte.

Kofeiini sisaldus energiajookides on kordades suurem kui mõnes limonaadis või tassis kohvis, mis võib seetõttu tarbijas tekitada kofeiini üledoosi ning sellest tulenevaid tervisehäireid.

Kofeiini taluvus on väga individuaalne ning näiteks sellest tulenevalt taluvad energiajooke paremini inimesed, kes joovad ka kohvi rohkem kui ühe tassi päevas.

Üks suur tass kodus tehtud kohvi sisaldab kuni 100 mg kofeiini, kohvikutes tehtu kuni 150 mg. Energiajookides aga varieerub kofeiini sisaldus kuni 500 milligrammini pudeli/purgi kohta.

On leitud, et mõistlik kofeiinikogus ei tohiks ületada 100 mg päevas ehk 2,5 mg kehakaalu kg kohta päevas.

Energiajookide mõju tervisele on vähe uuritud. Siiski on muuhulgas leitud, et sage ja suurtes kogustes energiajoogi tarbimine on tekitanud hingamiselundkonna häireid, südame rütmihäireid, südamepuudulikkust, vererõhu järsku tõusu jne.

Ohud lastele!
On leitud, et kofeiini sisadavad energiajoogid põhjustavad lastel spetsiifilisi terviseseisundeid, sealhulgas tähelepanuhäireid, hüperaktiivsust, söömishäireid, diabeeti ja kardiaalseid häireid, samuti luude hõrenemist.

Eriti ohtlikuks tuleb pidada energiajookide tarvitamist sportimise käigus sooritusvõime tõstmiseks ning vedelikuvajaduse kompenseerimiseks. Fakt on see, et energiajoogid toimivad viimase ootuse suhtes otse vastupidiselt. Energiajookides sisalduv kofeiin on olemuselt diureetikum, suurendades seeläbi veelgi organismi vedelikupuudust.

Kofeiini südame rütmihäireid potenseeriva toime ning vedelikupuuduse koostoimel võib tekkida eluohtlik terviseseisund.

Tauriini suuremad kogused võivad tekitada käitumishäireid.

Kaubanduses müüdavad energiajoogid on erineva koostisega ja toimeainete sisaldusega, mistõttu võib jookide mõju olla erinev.

Samuti on kaubanduses pakutavate jookide purkide info puudulik, mille tõttu ei ole võimalik täpselt määratleda purgis sisalduvate organismile ohtlike ainete kogust.

Energiajookide kerge kättesaadavus ning nende liigne tarbimine laste ja noorte hulgas on kujunenud ülemaailmseks probleemiks.

2011. aastal avaldati ajakirjas Pediatric uurimus, kus kirjeldati energiajookide mõju laste, noorukite ning noorte täiskasvanute tervisele. Uuringu andmetel tarvitavad 30-50% noorukitest ja noortest täiskasvanutest energiajooke ning nende suurt kofeiinisisaldust on seostatud erinevate tervisehäirete (nt krambid, diabeet, südameprobleemid), meeleolu muutuste ning käitumishäirete ilmnemisega.

2007. aastal registreeriti USA-s 5448 kofeiini üledoosi juhtumit, nendest 46% esines see alla 19-aastastel.

Praeguseks hetkeks on alustatud paljudes maades läbirääkimisi energiajookide müügi ning reklaami piiramiseks.

Kofeiin
Stimulant ehk aine, mis stimuleerib südant ja kesknärvisüsteemi ning tõstab vererõhku. Kofeiini sisaldub koola-tüüpi jookides, tees, kohvis, šokolaadijookides ja teistes sarnastes toodetes.

Enamik tarbitavatest energiajookidest sisaldab kofeiini 240-320 mg liitri joogi kohta. Kofeiini sisaldus võib olla tees 245-430 mg/l, kohvis 210-34 0mg/l, šokolaadijoogis 5,5-41 mg/l ja šokolaadis 110-710 mg/kg.

Kui 10-aastane 30 kg kaaluv laps tarbib päevas üks kuni kaks purki ehk kuni 500 milliliitrit energiajooki, mille kofeiinisisaldus on 32 0mg/l, saab ta ühe kilo kehamassi kohta 5,3 mg kofeiini.

Et lapsed ja noored tavaliselt ei joo palju teed ega kohvi, siis sellises koguses energiajoogi tarbimine suurendab oluliselt päevas tarbitava kofeiini kogust, mis omakorda võib kaasa tuua käitumisprobleeme, üleärrituvust, närvilisust, rahutust ja unehäireid.

Mõned uuringud näitavad ka suurenenud südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, eriti kui kofeiini või kofeiini ja tauriini sisaldavaid jooke tarbitakse kohe peale intensiivset treeningut.

Tauriin
Tauriin on aminohape ehk looduslik aine, mida meie organism ise toodab.

Tauriini leidub meie igapäevaese toidus, eriti palju on tauriini liha- ja kalatoodetes. Päevas tarbime me 40 kuni 400 mg tauriini.

Energiajookide tauriinisisaldus võib olla koguni 2000-4000 mg/l, mis tähendab seda, et tarbides 500 ml energiajooki, saab meie organism 1000-2000 mg tauriini.

Seega on energiajookidest saadav tauriini kogus kuni viis korda suurem võrreldes tavatoidust saadava kogusega.

Uuringud seostavad suurtes kogustes tauriini tarbimist kõrvalekalletega käitumises, mis väljendub suurenenud aktiivsuses ja liikumismotoorika häiretes. Viimane on tingitud tauriini mõjust kesknärvisüsteemile. Samuti võib kofeiini ja tauriini koosmõjul tekkida lühiajaline diureetiline reaktsioon ehk organism toodab rohkem uriini, mis põhjustab organismi vedeliku ja elektrolüütide (naatrium ja kaaliium) kadu.

Glükoronolaktoon
Glükoronolaktoon tekib glükoosist (suhkrust) ja teda toodab ka meie organism. Glükoronolaktooni sisaldus energiajookides on kuni 500 korda suurem võrreldes sellega, mida me saame igapäevase toiduga.

Kui 10-aastane 30 kg kaaluv laps tarbib päevas üks-kaks purki ehk kokku 500 ml energiajooki, mille glükoronolaktooni sisaldus on 2000-2400 mg/l, saab ta 1200 mg glükoronolaktooni ehk 40 mg ühe kilogrammi kehamassi kohta. Igapäevase toiduga saadakse glükoronolaktooni kokku ainult 1,2 kuni 2,3 mg päevas.

Miks inimesed tarbivad energiajooke?
Energiajooke kasutavad Eestis peamiselt noored.

Poodides on müügil mitmeid jooke, mida kasutatakse süsivesikute varude ja seega energia suurendamiseks.

Paljud noored ja ka lapsed tarbivad energiajooke enne spordiüritusi või nende ajal, uskudes, et energiajoogid annavad neile lisaenergiat.

Enamik energiajookide nime all müüdavaid jooke on mõeldud hoopis profisportlastele suure füüsilise koormuse puhul või inimestele haigusjärgsel taastumisperioodil ning need ei sobi lastele ja noortele, kes ei tegele spordiga professionaalsel tasemel.

Paljud noored kasutavad energiajooke ka töö ajal või õhtul pidutsema minnes, kuna arvatakse, et joogid annavad juurde energiat.

Puuduvad teadmised energiajookide kahjulikust toimest organismile!

Energiajoogid ja tervis
Enamik inimesi ei saa energiajookide tarbimisest enne sportimist mingit kasu.

Kuigi on uurimusi, mis viitavad, et kofeiini tarbimine võib parandada sporditulemusi professionaalsel tasandil, võib energiajookide suur kofeiinisisaldus kutsuda esile mitmeid ebameeldivaid kõrvalmõjusid.

Energiajookide suur suhkrusisaldus võib suurendada vee kadu organismist. See muudab ohtlikuks energiajookide tarbimise füüsilise aktiivsuse ajal või selle järel.

Energiajookide suure kofeiinisisalduse tõttu on mitme riigi ametkonnad soovitanud nende jookide tarvitamisest hoiduda järgmistel gruppidel: lapsed ja noored, südamehaiged, rasedad (eriti raseduse esimese kolme kuu jooksul), kofeiini suhtes tundlikud inimesed.

Energiajoogid ja alkohol
Ööklubides on muutnud populaarseks kasutada energiajooke kokteilides. Sellistel kokteilidel arvatakse olevat ergutav mõju. On inimesi, kes segavad energiajooke alkoholiga, leides, et see võimaldab neil tarbida rohkem alkoholi purju jäämata.

Energiajookide segamine alkoholiga suurendab veekadu, kuna nii kofeiin kui ka alkohol on diureetikumid ehk ained, mis suurendavad organismis uriini tootmist.

Nende ainete koostarbimine võib tekitada unisust ja reflekside aeglustumist. Kui on tarbitud alkoholi ja energiajoogi kokteile, siis võib olla raske kindlaks määrata, kui palju alkoholi on inimene juba joonud.

Kõrge kofeiiniannus omab stimuleerivat toimet, mis takistab joobetunde tekkimist, ent otsustusvõime, reaktsioonikiirus ja liikumisvõime on siiski vähenenud.

Selline „ärkvelolekus purjutamine“ viib aga üksteisele järgnevatele halbade valikute tegemiseni, mitmesugusele riskikäitumisele jne.

Nii võib juhtuda, et inimene tunneb ennast kainena, kuid autorooli istudes ilmneb, et ta seda ei ole. Joobes juhtimine on aga seadusevastane.

Sagenenud on juhtumid, kus mürgistusteabekeskusese töötajatel tuleb nõustada noort inimest, kes on peale mitmepäevast pidutsemist uue nädala algul ära joonud mitmeid purke energiajooke, et tööl/koolis kuidagi toime tulla ning ärkvel püsida. Selline tegevus võib viia terviseprobleemideni, milleks on iiveldus, oksendamine, närvilisus, rahutus, värisemine, unetus, higistamine, peavalu, südamepekslemine ja deliirium ning inimene vajab kohe haiglaravi.

Kokkuvõtteks
Kuigi energiajooke defineeritakse küll kui täiendava energia saamise allikat, tähendab see siiski seda, et energiajoogi toimel vabastatakse organismis endas energiat paremini, seda juhul, kui organismis on tagavarasid, mida energiaks muuta.

Ohtlik on seega tarbida energiajooki peale magamata ööd või pärast paaripäevast pidu, kui organismi reservid on otsas.

Energiajoogid ei ole tavalised joogid. Neid eristab teistest jookidest kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimeainete ning taimsete ekstraktide oluliselt suurem sisaldus.

Energiajookide mõju võib kesta paar tundi kuni terve päev.

Uuringud viitavad, et kofeiini mõju noorte käitumisele ilmneb suurenenud ärrituvuse, närvilisuse või rahutusena.

See mõju on tingitud kofeiini oluliselt suuremas päevases koguses energiajookide pruukimisel. Ka tauriini tavapärasest suuremad kogused võivad põhjustada käitumishäireid.

Tauriini ja kofeiini tarbimine pärast intensiivset treeningut võib suurendada südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Samuti suureneb vee ja naatriumi kadu organismist.

Energiajookide mõju noorte tervisele on kahjuks veel vähe uuritud. Samas võib kindlalt väita, et energiajookidega liialdamine võib tekitada tõsiseid tervisehäireid ja käitumisprobleeme.

Piirid paika!

Energiajoogid peaksid kaubanduses asuma alkohoolsete jookidega ühel riiulil, mitte limonaadidega.

Kehtestada vanuseline piirang.

Kehtestada müügikeeld haridusasutustes ja spordivõistlustel!

Maailmas on tuhandeid teisi jooke – eelistage tervislikumaid valikuid!

Sarnaselt muudes riikides tegutsevate mürgistustebakeskustega on ka Eestis see keskus olemas, kus helistades numbrile 16662, annavad kogenud õed ja arstid esmaspäeva hommikust kuni laupäeva hommikuni ööpäevaringselt asjakohast nõu.

 

 

Autor: VEEVI HÕRAK, Lõuna-Eesti haigla õde
Viimati muudetud: 11/10/2024 10:51:12