SISUTURUNDUS

Täna tahan teile tutvustada üht kindlat Eesti meest. Tema nimi on Andro Roos. Andro Roos on sündinud 2. augustil 1983. aastal. Ta on kahe lapse isa, Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees ja Eesti Keskerakonna Tartu linna piirkonna esimees. Tema visioon on tõsta Eesti riik ja rahvas välja sellest mülkast, kus me praegu oleme ja kuhu järjest sügavamini tänase valitsuse sõgedal toimetamisel vajume. Selle peame ühiselt peatama ja siin Lõuna-Eestis koonduma selleks ühiselt Andro Roosi taha.

Igale perele oma kodu!
Ühel kohtumisel valijatega esitati Andro Roosile põletavalt probleemne küsimus: „Olete rahandusega seotud inimene, Tartu Hoiu-laenuühistu juht. Kuidas on Eesti oludes ja seaduse ruumis võimalik saada just riiklikku toetust elamise soetamisel või ehitamisel? Minna ja vormistada pangalaen pole suur kunst, kuid teame, millised on praegu intressid ja laenu vormistamise tasud. Pealegi pankadel on laenude väljastamisel ranged ja sageli ületamatud kriteeriumid”.

Andro Roos praktikuna pakub välja mõttekäigu, mille teostamiseks on vaja laiade valijate hulkade ja seetõttu ka mitme partei toetust. Aga see tuleb järgmiste valimistega saavutada ja Roos tahab seda teha. Tema seisukoht on, et meie ühiskonna alus oli, on ja jääb – perekond. Ema, isa ja lapsed. Olgu üks, kaks, kolm või veel rohkem lapsi. Iga perekond peab olema Eesti Vabariigi jaoks hindamatu. Selleks on Andro Roos esitanud nõudmise ja ta tahab selle ühiselt valijatega välja võidelda, et Eesti Vabariik peab igale Eesti Vabariigi perekonnale, kes soovib ehitada või soetada kodu (olgu maja või korterit), andma Eesti Panga vahendusel ilma intressita pikaajalist laenu. Oma kodu peab olema iga eestlase inimõigus!

Elekter peab olema meie kliimavöötmes inimõigus, mitte luksuskaup!
Andro Roosi eestvedamisel on tema juhitav Tartu Hoiu-laenuühistu ühiselt oma 4000 liikmega rajanud Ida-Virumaale Kiviõli linna lähedale viie suure tuulikuga tuulepargi, mis töötab ja toodab omanikutulu ühistu liikmetele. Sellest tulenevalt nõuab Andro Roos energiamajanduse praktikuna, et kõikidele kodumajapidamistele ja tegelikult ka kodumaistele ettevõtetele tuleb riiklikult tagada tasuta elekter. Mitte ainult elektrihinna, vaid ka võrgutasude kaotamise mõttes. See mees teab, mida räägib.

Kui kriitikud vaidlevad vastu, et siis läheb arutuks kulutamiseks, on vastus, et alati saab seada mõistlikud kogused, mis on tasuta. Oma mõistlikud kogused kodumajapidamistele ja oma mõistlikud kogused iga valdkonna ettevõtetele.

Riigi seisukohalt poleks asi mitte selles, et jagame midagi tasuta, vaid selles, et mõttetu on võtta raha elektri eest ja maksta siis pärast justkui erakondade „armust“ läbi riigieelarve toetusi eraisikutele või ettevõtetele. Mõttetu on panna käibevahendid kinni elektri alla ja siis kerjata välismaalt intressiga laenusid, orjastavaid projektirahasid. Samuti on perekondade jaoks alandav esitada kohalikele omavalitsustele abitaotlusi, et toime tulla.

Kodumajapidamistel jääks tasuta elektri tulemusel rohkem raha kätte. Seda on vaja eriti praegusel ajal, mil Eesti perekonnad ja kodud tahetakse valitsuse poolt rahvusvahelise sõjapidamise ettekäändel surnuks maksustada. Tasuta elektri korral suureneks siseriiklik tarbimine, millega suureneb kohalik raharinglus, sh käibemaksu laekumine. Samuti suureneb sellest kohalike ettevõtete toodang, sest tarbitakse peamiselt kohalikku kaupa ja teenust.

Eesti inimesed saavad tööd ja leiba, riigieelarve tööjõumakse. Siit edasi – kui näiteks Eesti tootmisettevõtete jaoks oleks elekter tasuta, väheneks nende toodete omahind, samuti väheneks oluliselt käibekapitali vajadus, seega väheneksid intressikulud ja laenuvajadus võõramaistest pankadest, mis eelmisel aastal eestlaste arvelt miljardikasumi teenisid. Eestlastele oleks kodumaiste
ettevõtete toodangu hind vastuvõetavam, suureneks Eesti sisekaubandus, jälle paraneks maksulaekumine ja tuleks juurde töökohti eestlastele, riigieelarve tulud suureneksid selliselt, et maksutõuse poleks vaja.

Tasuta elektri arvelt väheneks Eesti toodangu omahind, mis muudab Eesti toodangu ka rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks, järelikult suureneb eksport ja Eestisse hakkab sisse voolama rohkem intressita omanikutulu, mille abil saame laiendada kodumaist tootmist, palgata rohkem eestlasi, teenida riigieelarvesse rohkem tulu.

Jääb veel küsimus, et kas meie suudame Eestis nii palju elektrienergiat toota.

Suudame, kui seljatame igasuguse tootmise ja ettevõtluse verivaenlase – bürokraatia diktatuuri! Täna on paljud energiaprojektid Eestis kinni riikliku bürokraatia diktatuuri taga. Bürokraatlikud poliitkorrumpeerunud piirangud tulevad maha võtta ja Eesti tootmisvõimsus kasvab kiiresti.

Paneme uuesti tööle põlevkivijaamad, aga kus sobilik ja rahva huvides, toodame elektrit ka tuulest,
päikesest, biogaasist, puidust ja maasoojusest. Oma kodanikele ja oma kodanike omanduses ettevõtetele tasuta elektrit anda on õige. Kõrget börsihinda tuleb võtta aga oma elektri ekspordilt, mis lubab omanikutulu sissevoolu meie riiki, st kodanike rikastumist ja riigieelarve tulude kasvu välismaailma arvelt.

Lihtne ja loogiline. Nagu on lihtne ja loogiline ka Tartu keskerakondlaste juhi Andro Roosi seisukohad.

Kuulake selle mehe esinemisi Kaguraadios või otsige üles YouTube'is Ühistegevuse Uudiste videokanal, kus ta iga nädal sõna võtab. Toetage seda meest, siis tõuseb meie riik ja rahvas jalgadele!

 

 

Autor: TOOMAS PAUR
Viimati muudetud: 10/10/2024 08:31:24