Foto: Kaitseliit

Pühapäeva pärastlõunal lõppes ametlikult päästeameti ja kaitseliidu ulatusliku evakuatsiooni õppus „Lõuna Sild 2024”. Eesti suurima sellise õppuse raames viidi ligikaudu 800 inimest Kagu-Eesti omavalitsustest Viljandimaale, õppus toimus paralleelselt 14 omavalitsuses ja evakuatsioonikohti oli seitse. Kõik evakuatsioonimängust osavõtnud inimesed transporditi pühapäeval tagasi kodukohtadesse ja evakuatsioonikohti asuti sulgema. Õppusega loodi realistlik olukord, mis võib tekkida, kui Eesti inimesi tuleb koordineeritult ja ulatuslikult evakueerida.

Õppuse raames planeeriti läbi 37 500 inimese evakuatsioon, mängust võttis koos treenitavate, korraldajate ja evakueeritavatega osa hinnanguliselt enam kui 1300 inimest. Treenitavate seas oli muu hulgas umbes 200 kaitseliidu ja naiskodukaitse ning 70 päästeameti eksperti. Lisaks hinnanguliselt poolsada kohalike omavalitsuste ja partnerite töötajat. Samuti osales veidi alla saja inimese regionaalse kriisikomisjoni töös.

Siseminister Lauri Läänemets külastas suurõppust laupäeval nii Tääksi kui ka Abja-Paluoja evakuatsioonipunktides. „Ulatuslikku evakuatsiooni ja sellega kaasnevat väga laiapõhjalist koostööd on vaja harjutada, et võimalikult palju inimesi pääseksid kriisikoldest elu ja tervisega. Kaitseliidu ja päästeameti korraldatud õppus ongi oluline just suurte inimmasside liigutamiseks vajalike juhtimisstruktuuride ja käsuahelate reageerimiskiiruse suurendamiseks,” sõnas ta.

„Kõikide õppusel osalenud inimeste teadmised ja kriisiks valmisolek pärast seda nädalavahetust kindlasti paremad. Nüüd tuleb järgmiseks sihiks seada Balti riike katva õppuse korraldamine, et saaksime koos Läti ja Leeduga harjutada evakuatsiooni ka piiriülese liikumise puhul,“ rääkis Läänemets.

Päästeameti peadirektor Margo Klaos sõnas, et ulatusliku evakuatsiooni läbi mängimine toimus ilma vahejuhtumiteta ning sujuvalt. „Nüüd algab õppuse analüüs, et olla tulevikus evakuatsiooni korraldamisel edukam ja tõhusam. Kõige olulisem õppetund oli meile juba ette teada – ulatuslik evakuatsioon on teiste sõnadega ulatuslik koostöö. Selle edukus sõltub ühest küljest päästeameti, kaitseliidu, omavalitsuste ning teiste osapoolte oskusest ühte sammu astuda. Teisest küljest aga iga Eesti inimese teadmistest ja oskustest, kuidas kriisis käituda. Mulle annab kindlust, et suutsime edukalt läbi viia nii vajalikud juhtimis- kui ka koostöötegevused,” märkis päästeameti peadirektor.

Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm sõnas, et evakuatsiooniõppuse Lõuna Sild korraldusse on panustanud mitmed osapooled. „Väga tänuväärset tööd on teinud Lõuna maakaitseringkond just ametkondade vahelise võrgustiku ja ühiste arusaamade loomisel. Ametkondadevaheline ühismõtlemine on kestnud juba pikemalt, kuid nüüd on paadis ka kohalikud omavalitsused, kes said siit õppuselt ehk esimese seemne, kuidas võiks selline olukord päriselt välja näha ning milliste aspektidega tuleb arvestada,“ ütles kaitseliidu ülem.

Kindralmajor Tamm rõhutas, et õppuse läbiviimise juures hindab väga kõrgelt naiskodukaitse panust: „Näha on, et nad ei tee seda esimest korda ning väljaõppe tase ja varasemad kogemused kannavad vilja.“ Kaitseliidu ülem lisas, et taolisi õppusi peab korraldama ka edaspidi, et kõik osapooled ja sealhulgas kohalikud omavalitsused oleksid kriisiks valmis.

Mida evakuatsiooni kohta teada: evakuatsioonikorraldus on mõeldud elude päästmiseks

Ulatuslik evakuatsioon tähendab päriselus tuhandete inimeste ümberpaigutamist turvalisemasse kohta, et kaitsta nende elu ja tervist. Riik võib selle välja kuulutada suure üleujutuse, tööstusõnnetuste, õhureostuse või sõjalise konflikti ohu korral.

Evakuatsioonikorralduse saabumisel tuleb seda viivitamatult täita: selle ignoreerimine võib tähendada ohtu enda ja lähedaste elule, kuid ka võõraste inimeste elule. Võib juhtuda, et päästjad, meedikud ja teised abistajad peavad hiljem aitama päästa ka neid inimesi, kes õigel ajal vabatahtlikult ohutsoonist ei lahkunud, ning sellevõrra saavad vähem abistada teisi inimesi. Evakuatsioonikorraldust ei anna riik mitte kunagi kergekäeliselt.

Avalikud evakuatsioonikohad on mõeldud eelkõige inimestele, kellel pole ise võimalik kusagile mujale minna. Soovitav on leida võimalus olla oma sugulaste või lähedaste juures, võimalusel tuleks evakueeruda kindlasti oma transpordiga. Riigi organiseeritud avalikud evakuatsioonikohad on mõeldud eelkõige neile, kellel puudub alternatiivne elamiskoht või ajutine peatumispaik.

Evakueeruda tuleb varudega. Evakuatsioonikott on oluline ning peab tagama vähemalt ühe ning ideaalis kolme päeva toiduvaru iga inimese kohta, vastavalt oma vajadustele. Eelistada tuleb valmistoitu, mis on energia- ja kaloririkas. Arvestama peab, et evakuatsioonikohas pole toidu säilitamise ega valmistamise võimalusi. Kaasas peavad kindlasti olema vajalikud retseptiravimid, dokumendid, sularaha, pangakaart ning mobiiltelefon koos laadijaga.

Evakuatsiooniks tuleb igal inimesel valmistuda. Evakuatsioonikorralduse saabudes ei pruugi olla piisavalt aega, et kõiki vajalikke asju varuda. Kui on näha, et tekkimas on oht, et kodukandist tuleb evakueeruda, tuleb esmatähtsad varud juba ise läbi mõelda ja soetada.

 

Autor: LL, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 10/10/2024 08:46:00