Keskkonnahindamine andis Nursipalu laiendamisele rohelise tule, väljakolitavate majapidamiste hulk kasvas
Kaitseministeerium saatis kooskõlastusringile ning riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) pani avalikule väljapanekule eelnõu Nursipalu harjutusvälja laiendamise korralduse muutmiseks ja Natura aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseks.
Teatavasti otsustas valitsus möödunud aasta oktoobris Nursipalu harjutusvälja laiendamise, ent esmalt sai harjutusväljal ellu viia vaid neid tegevusi, mille mõjud keskkonnale on välistatud. Näiteks ei lubanud mullune otsus uutel aladel suurekaliibriliste relvadega harjutamist, mis on kaitseministeeriumi hinnangul praeguses julgeolekuolukorras Eesti kaitsevõime tugevdamiseks ikkagi hädavajalik. Suurekaliibrilistest relvadest siiski on lubatud ka praegu Nursipalus oleval sihtmärgialal harjutada. Uued alad pole veel lubatud.
Et selgitada välja kõigi kavandatud tegevuste võimalikkus, viidi läbi Natura asjakohane hindamine ning täiendavad inventuurid ja uuringud, nagu kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamine, mürauuring ja arheoloogiline uuring.
Kaitseminister Hanno Pevkur: „Nagu valitsus aasta tagasi Nursipalu harjutusvälja laiendamist otsustades lubas, oleme seal kõigi tegevuste võimaldamiseks teinud ära nõutud keskkonnamõjude hindamise. Oleme kohalikele inimestele väga tänulikud mõistmast vajadust riigikaitset tempokalt edasi arendada.”
Kaitseministeerium andis teada, et Natura asjakohase hindamise aruandest nähtub, et harjutusvälja laiendamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ning alade terviklikkus säilib. Seega puudub leevendavate meetmete vajadus.
Korraldusega lubatakse ellu viia Nursipalu harjutusväljal vajalikud tegevused (raadamine ja ehitustegevus; väikesekaliibrilistest relvadest laskmine ja taktikaline tegevus; suurekaliibrilistest relvadest laskmine) kogu mahus vastavate keskkonnameetmete rakendamisel ja nõuetekohaste lubade olemasolul. Lisaks korrigeeritakse Nursipalu harjutusvälja pindala 8,3 hektari võrra, mille tulemusel on harjutusvälja kogupindala 9906,14 hektarit ja välispiiri pikkus 51 280,9 meetrit.
RKIKi harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru: „Oleme harjutusvälja välispiiri kohati korrigeerinud nii sisse- kui ka väljapoole, kuid tegemist on piiri minimaalse korrigeerimisega paarisaja meetri ulatuses. Eelkõige tulenes korrigeerimine asjaolust, et riik on omandanud eraisikute ettepanekul harjutusvälja piirist väljaspool eraomandis olevaid kinnistuid.“
Kooskõlastusele saadetud eelnõule oodatakse tagasisidet 28. oktoobrini. Avalik istung esitatud ettepanekute ja vastuväidete arutamiseks toimub Võrus 12. novembril.
Avalikule infole tuginedes võiks ju arvata, et kõik on nüüd korrektne, saag puusse ja kopp maasse ning hakkame aga paugutama! Aga kas ikka tegelikult on ka asi nii lihtne?
Kommenteerib Maarika Niidumaa, MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liige:
„Korralduse muutmisega tahab kaitseministeerium nüüd omastada 22 kodu asemel 27 kodu. Varem tahtsid nad saada kokku 215 kinnistut, nüüd ihuvad hammast 228 kinnistule. Tänaseks on osaliselt või täielikult omandatud 62 kinnistut, neist 10 hoonestatud. Kiiresti edasiliikumisest on asi kaugel.
Korralduse muutmisega tahetakse senisele ühele sihtmärgialale lisaks teha veel kolm uut sihtmärgiala: kaks Antsla külje alla Udsali kanti, üks Nursi kanti. Neli nimetatud sihtmärgiala on planeeritud sadu hektareid suured. Võru külje alla Juba külla tuleks üle 100 hektari suurune laskeväli. Lisaks lubataks veealused lõhkamistööd, laskeharjutused kõigist NATO käsutuses olevatest relvaliikidest, sh lennukitelt ja droonidelt. Samuti plaanitakse laskmist väljastpoolt harjutusvälja sihtmärgialadele üle tsiviilelanike kodude. Sihtmärgialad ongi kohad, kuhu hakkaks moon lendama.
RKIK on lasknud teha Natura mõjude hindamise. Väidetavalt mingit kahjulikku mõju kaitstavatele aladele ja liikidele ei ole ja leevendusmeetmeid polevatki vaja. Mõjude hindamisest on välja jäetud Timmase Natura ala, mis asub loodava harjutusvälja sees. Euroopa Liidu direktiivide alusel kaitstavate liikide ja alade kohta kehtivad väga ranged nõuded ja tingimata peab olema tegevuste lubamisel negatiivne mõju välistatud. Kuna üks Natura ala on täiesti hindamisest välja jäetud, siis on selge, et see tingimus täidetud ei ole. Nursipalus on leitud ka planeeritud laskealadel 1000 palu-karukella, mida ELi seadused ei luba hävitada. Seega ei saa sinna laskevälja teha.
RKIKi esindajad kinnitasid 19. septembril toimunud koosolekul vallajuhtidele, et mürauuring ei ole veel valmis, mõõtmised pidid tulema uuel aastal. Uuritakse müra mõju loomadele ja taimedele. Kahjuks ei ole uuritud müra mõju inimestele. Täiesti ongi hindamata mõju inimeste tervisele, varale, õhule, põhjaveele. Ka arheoloogiauuringus viidati, et ala tuleks täiendavalt uurida. Kindlasti puudub alus väita, et Nursipalu laiendusel ei oleks negatiivset mõju.
MTÜ Meie Nursipalu kindlasti ei nõustu väitega, et kõik mõjud on hinnatud, ning nõuab nende kodude väljajätmist, kes lahkuda ei soovi. RKIK on tutvustanud oma investeeringute kava aastani 2028. Seega on plaanid pikaajalised. Harjutusalasid on Eestis 42 000 ha, lisaks harjutatakse ka RMK metsades ja eramaadel. Näiteks oktoobris harjutatakse Kunnametsas ühel päeval, Kubijal viiel päeval, Järveres kaheksal päeval, Tabinas 23 päeval. Ei saa öelda, et harjutamiseks Eestis võimalusi ei ole.”
Autor: PILLE H. METSIS
Viimati muudetud: 07/10/2024 08:28:07