Palu- karukell. Foto: MTÜ Meie Nursipalu

MTÜ Meie Nursipalu esitas 25. septembril kliimaministeeriumile taotluse Nursipalu liigirikka ala kaitse alla võtmiseks. Kaitstav ala jääks ida laskevälja piirkonda Nursi ja Võru vahele. 

Ettepaneku kohaselt loodaks palu-karukella ilmselt Eesti kõige esinduslikuma kasvuala terviklik hoiuala, mis tagaks EL direktiiviga kaitstava liigi kasvukoha kaitse. Lisaks sellele tagataks looduslik kasvuala teistele alal ohtralt esinevatele kaitsealustele liikidele nagu roomav öövilge, laialehine neiuvaip, karukold, mets-vareskold, valgeselg-kirjurähn, musträhn jt. Kaitstavale alale jääks ka iidne pühapaik Jumalläte, mitmed teised pärandkultuuri objektid ja arheoloogiatundlik ala. Ettepaneku kohaselt tuleks ala kaitse alla võtta Natura alana.

On selgunud, et Nursipalu alal kasvab enneolematul hulgal Euroopa direktiivi kohaselt rangelt kaitstavat palu-karukella. Lisaks registrisolevaile on MTÜ leidnud 221  uut  kasvukohta, milles kokku on loendatud 781 puhmikut. Kokku on planeeritaval kaitsealal tänaseks Keskkonnaametil teada ligi 300 uut palu-karukella kasvukohta ligi 1000 puhmikuga. Samuti asuvad seal looduskaitse all olevate käpaliste ja karukolla esinduslikud kasvualad. Näiteks käpaliste hulka kuuluvat roomavat öövilget on leitud 163 kasvukohas 1672 taime, laialehist neiuvaipa 57 kasvukohas 539 taime. Alale jääb ka iidne pühapaik Jumalläte seda ümbritsevate ürgse ilmega kooslustega.

Varasemast oli teada, et palu-karukell alal kasvab. Kuna kaitsealuseid taimi ei tohi hävitada, tellis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) MTÜ Meie Nursipalu survel Eesti Orhideekaitse Klubilt (EOK) eksperthinnangu. EOK leidis välitööde käigus samuti hulgaliselt uusi kasvukohti ja andis soovituse ala kaitse alla võtta. RKIK tahab aga palu-karukelli hoopis ümber istutama hakata ning on keskkonnaametile saatnud vastava taotluse. Varem on Eestis küll palu-karukella ümber istutatud, kuid on teada, et ellu jäi vaid 26% taimedest. Kuna palu-karukell vajab eluks üht kindlat mullas asuvat seeneliiki ja on tundlik valgustingimuste suhtes, ei saa taimi suvaliselt ümber istutada. Liik on Euroopas range kaitse all.

EOK vaatas siiski ümberasustamiseks võimalike alade leidmiseks üle 23 Võrumaal asuvat palu-karukellade kasvukohta. Neist kasvukohtadest leiti palu-karukelli vaid üheteistkümnel ja ümberistutamiseks need ei sobi. Suurema osa kasvukohtade ala oli varasemate andmetega võrreldes vähenenud. EOK leidis, et uuritud paikades on palu-karukelladele sobivate tingimustega ala Nursipalu palu-karukellade asurkonna mahutamiseks ebapiisav. Samuti ei mahu need ära Nursipallu, kuna sobilike kasvutingimustega ala on kokku kordades väiksem, kui oleks vaja inventeeritud alade kõigi palu-karukellade ümberasustamiseks.

Palu-karukell kuulub Euroopa Loodusdirektiivi II ja IV lisasse ja lisaks II kaitsekategooriasse. Looduskaitseseaduse kohaselt on II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine keelatud.

Kokku on MTÜ Meie Nursipalu praeguseks Keskkonnaametile Nursipalus arvelevõtmiseks esitanud 3950 kaitsealust isendit 23 eri liigist. Neile lisanduvad arvele võetud 78 sipelgapesa kohtades, mis võivad hävida. Kõik metsakuklased on Eestis looduskaitse all ja nende pesade hävitamine on keelatud.

MTÜ Meie Nursipalu rõhutab veelkord, et militaaralade rajamisel ei ole antud eriõigusi looduse hävitamiseks.

Kaitse alla võetavale alale soovitab MTÜ Meie Nursipalu panna nimeks Tõrvaahupalu, nagu piirkonda on ajalooliselt kutsutud.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 27/09/2024 08:15:13