Ehkki elektritõukerataste n-ö navigatsioonihooaeg on lõppemas, peab kasvõi juba tulevikku vaadates nentima, et nende liikurite populaarsus üha suureneb, ent teadlikkus või hoolivus ohutu sõidu reeglitest ei ole suutnud kasvava sähkumaaniaga kaasas käia. Pessimistid leiavad, et varem või hiljem kuuleme ka mõnest Võrus, Valgas või mujal siinkandis elektritõukerattaga juhtunud liiklusõnnetusest, mis lõppes osalisele või osalistele oi kui pahasti. Halvimal juhul aga saab varem või hiljem elumuutvalt viga mõni täiesti süütu kaasliikleja.

Üks
Kool on alanud. Võru keskväljaku ümbruses tiirutavad rohelised Bolti tõukerattad. Ühelgi sõitjal pole peas kiivrit, see-eest paistab nii mõnelgi kõrvadest muusikat üürgavate klappide valget värvi. Keelust hoolimata on kaks neiut roninud sähkule kahekesi ja põrutavad gümnaasiumi poolt Jaagumäe kaupluse suunas. Tunnike hiljem saab näha kahekesi sähkuga sõitvaid noormehi. Natuke aega hiljem märkab silm taas kaht neiut ühel elektritõukerattal.

Kaks
Ajakirjanik astub LõunaLehe toimetuse uksest välja ning plaanib kõndida kirikuesisesse parklasse. Tartu tänava teisel poolel valmistub buss peatusest väljuma. Tekib mõte sammu lisada, et jõuda üle ülekäiguraja enne, kui pikk buss selle arvatavalt blokeerib. Mingi sisehääl aga hoiatab: „Pea nüüd, siin kihutavad ju need boldid.” Samm peatub. Viuh! Nina eest kihutab kõnniteel mööda roheline Bolt, gaas umbes kolmveerandi peal, juhiks nooruke tütarlaps. Ajakirjanik tänab õnne, et akudest raske mütakas (kaal teadaolevalt 35 kg ringis, lisandunuks ka juhi silma järgi 50 kg ja hoo mõju) sisse ei sõitnud ja luud-kondid terveks jäid.

Kolm
„Ai sa raisk, nägite, kuidas pani üle tee täie hooga, ei vaadanud paremale ega vasakule. Läks nagu välk. Sellise sõidustiiliga on iga sekund võimalus jääda eluks ajaks sandiks,” kommenteerib peatoimetaja toimetuse aknast Tartu ja Jüri tänava ristumiskohal tänavat ületanud rohelise tõukeratta manöövreid vaadates.

„Sa võid ju vasakule ja paremale ja vasakule vaadata, aga sihuke asi läheb nagu välk. On ainult aja küsimus, kui mõni sõidab end eluks ajaks invaliidiks. Halvimal juhul sõidab sinusuguse süütu jalakäija ka vigaseks. Iga päev kimavad siin akna all, gaas põhjas, sõidavad kõnniteel ja ülekäigurajal täishooga. Kergliikleja peaks kõnniteel liikuma justkui jalakäija kiirusega, aga ... Ja mida autojuhilgi on teha, kui sihuke täishooga sisse põrutab. Siin piirangualas suurem osa autojuhtegi ei sõida nii kiiresti. Ei tea, kas politsei neid tõuksisõitjaid ikka kontrollib ka?” kõlab lehetoimetuses veel elektritõukerataste ja nende juhtidega seotud morne mõtteid.

Neli
Politsei liiklusinfosse jõudis viimase nädala jooksul üheksa elektritõukerattaga juhtunud õnnetust. Liikusinfo kajastab vaid neid juhtumeid, kus keegi sai viga. Meenutuseks: tõuksihooaeg kestab laias laastus aprillist oktoobrini ja neid sündmusi tuleb kokku märgatavalt rohkem.

Lühikokkuvõte neist õnnetustest.

35-aastane mees kukkus öösel Pärnus elektritõukerattaga ja toimetati haiglasse. Öisel ajal kaotas 19-aastane alkoholijoobe tunnustega mees Tallinnas Bolti üle kontrolli, kukkus ja toimetati haiglasse. Taas öisel ajal kaotas lõhnadega 23-aastane Tallinna mees Bolti üle kontrolli, kukkus, toimetati haiglasse. Tartus sõitis 34-aastane lõhnadega mees sähkuga päevasel ajal punase tule ajal ülekäigurajale, sai löögi BMW-lt ja toimetati haiglasse. Tallinnas kaotas päevasel ajal 14-aastane poiss elektrilise tõukeratta üle kontrolli, kukkus ja viidi haiglasse. 12-aastane poiss kaotas Harjumaal kontrolli sähku üle ja sattus haiglasse. 16-aastane nooruk sõitis Tartus elektritõuksiga ülekäigurajale, sai löögi sõiduautolt ja toimetati haiglasse kontrolli.

Värske info üleeilsest. Tartus sõitis autojuht otsa ülekäigurajal elektrilise tõukerattaga sõites sõiduteed ületanud 11-aastasele tüdrukule, tõukerattur toimetati haiglasse. Narvas kukkus elektrilise tõukerattaga sõitnud alkoholijoobe tunnustega 62-aastane mees ja toimetati haiglasse.

Meie kandis on olukord selles vallas õnneks – veel? – suhteliselt rahulik. Kagu-Eesti kolmes maakonnas on tänavu juhtunud viis liiklusõnnetust kergliikurite osalusel, neis on saanud viga viis inimest. Meil saab Bolte rentida Võru ja Valga linnas, mujal tuleb huvi korral hankida isiklik elektritõukeratas.

Aga lõunaregioon laiemalt on kurbade sündmuste osas pioneeriks. 2020. aasta suvel hukkus Tartus 49-aastane elektritõukerattur. Kiivrita meesjuht pidurdas järsult, et mitte peateel liikunud kaubikule sisse sõita, kuid paiskus oma sõiduvahendilt vastu tolle tagumist ratast. Ta suri sündmuskohal ja oli teadaolevalt esimene Eestis elektritõukeratta õnnetuses hukkunud inimene. 2022. aasta suvel aga suri Tartus oma kodus 13-aastane poiss, kes oli varem elektritõukerattaga sõites pea ära lööunud. Ta ei kandnud kiivrit, oli tarvitanud lahjat alkoholi ja väidetavalt varem sõitnud oma isikliku sähkuga kuni 45 km/h.

Viis
Leidub inimesi, kes arvavad, et kurja juur on mitmel pool raha eest liiga võimsaid rohelisi sähkusid laenutav Bolt. Mõelda vaid: lubavad inimestel end vigaseks sõita, teenivad ise miljoneid ja vigaseid sähkujuhte tuleb ravida maksumaksja raha eest. Sellist lähenemist ei saa siiski tõsiselt võtta – nii võiks traagilistes avariide süüdlaseks tembeldada ka autotootjaid ja verise näpu eest panna vastutama noavabriku. Õnnetuse põhjustab üldjuhul ikkagi nn rooli (lenksu) ja masina (istme või tallalaua) vaheline tihend ehk juht.

Bolt ise märgib, et nende tõukerataste maksimaalne kiirus on kuni 25 km/h ja mõnes tihedama liiklusega piirkonnas on tippkiirus väiksemakski piiratud. Bolt manitseb juhte turvaliselt sõitma, kutsub oma tõukerattakooli ja soovib kindlasti, et nii juht kui masin pärast sõitu ühes tükis oleksid.

Firma kodulehele toodud üldisi ohutusreegleid võib siiski pidada liiga napiks: kanna kiivrit, püsi valvel, ole kaine, järgi liiklusreegleid, sõida üksi jne. Kolmandik ohutusreegleist on pühendatud hoopiski parkimisele.

Nagu aga juba teame, võiks Bolt ilmselt oma kodulehele riputada kasvõi liikluseeskirja kommenteeritud täismahus väljaande, aga ikka leiduks inimesi, kes seda lugema ei vaevuks või lihtsalt sellele vilistaks.

Kuus
Liiklusseadus näib olevat lumepallina veerevast sähkude maailmast mõnevõrra maha jäänud. Ajakirjanik Hannes Rumm kirjutas läinud nädalal Maalehes oma (jalg)rattaõnnetusest ja viitas mitut puhku äsja „Pealtnägijas” olnud selleteemalisele loole.

Rumm veeres jalgrattal jalakäija kiirusega ülekäigurajale. Autojuht sooritas pööret ülekäigurajale, võttis hoo maha, ent andis siis gaasi ja põrutas Rummile sisse. Ratas paiskus eemale, mees ise lendas kapotile ja kõrgele õhku. Jalad ees õhus lennates jõudis ta loota, et maandub kaelale ja saab kohe surma, et mitte vigasena vireleda. Imekombel tegi Rumm aga inertsist salto ja sai vaid kriipida.

Tal oli autojuhi suhtes igati eesõigus. Rumm viitab liiklusseaduse keerukale paragrahvile: „(3) Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikurijuht või pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.“

Rumm märkis, et liiklusseadus võeti vastu 2011. aastal, mil rattureid oli vähem ja elektritõukse polnud siinkandis üldse. „Pealtnägijas” kutsus politsei esindaja omavalitsusi üles liiklusmärkide asukohti üle vaatama, Rumm aga leidis, et esmalt tuleks korrastada liiklusseadust ja teha see igale liiklejale selgesti mõistetavaks.

Seitse
LõunaLeht kurtis silma torganud selgeid ohtlikke manöövreid sähkujuhtide poolt politseile ja päris esmalt, kas ja kui sageli politsei spetsiaalselt neid kontrollib.

„Politseipatrullid kontrollivad nii jalgratturite kui kergliikurijuhtide joovet tavapärase liiklusjärelevalve käigus ja eraldi reide rikkujate tabamiseks pole seni tehtud. Augustikuus tuvastasid politseinikud Lõuna prefektuuri haldusalas kuue liiklusõnnetuse puhul, et tõukerattajuht oli joobes. Samuti registreeriti liiklusrikkumisi, kus juht oli joobes, puudus kohustuslik kiiver või sõideti tõukerattal kahekesi,” vastas PPA Kagu jaoskonna patrullitalituse juht Madis Soekarusk.

Palusime politseil selgitada, kuidas muudetud seaduse järgi saab karistada joobes jalg- ja tõukerattureid. Ning mida peaks üks elektritõukeratta juht selle agregaadiga liiklemisest enne lenksu minekut kindlasti teadma.

Soekarusk selgitas, et suvel jõustus liiklusseaduse muudatus, mis sätestab, et kergliikurijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem ega ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi või rohkem. Juhul, kui juht ületab lubatud alkoholi piirmäära, võib karistus olla kuni 200 eurot trahvi.

„Kergliikuritega liigeldes tuleb olla väga tähelepanelik. Kahjuks puutub politsei oma töös endiselt kokku juhtumitega, kus inimesed ei arvesta sellega, et nii jalgratas kui tõukeratas on mõeldud enamjaolt ühele inimesele sõitmiseks,” alustas politsei esindaja manitsussõnadega.

Ja jätkas: „Kaherattalised pole kahekesi sõitmiseks ning mitmekesi ühel sõiduvahendil liikumine seab mõlemad tõsisesse ohtu. Samas enamik õnnetusi, mis juhtuvad, on siiski ühesõidukiõnnetused ehk kukkumised, kus mingil põhjusel kaotatakse juhitavus ratta üle. Sageli on nende kukkumiste taga näiteks valesti valitud sõidukiirus, sobimatud sõiduvõtted või ootamatu takistus teel. Suuremate puude ja põõsastega ristmikel, kurvides ja kõrgete aedade läheduses on mõistlik valida väiksem sõidukiirus, et saada vajadusel ohtlikus olukorras ruttu pidama. Seetõttu tasub enne sõidu alustamist kontrollida üle ka kergliikuri pidurid ja veenduda, et need on töökorras.”

Soekarusk tõdes, et kuni 16-aastane kergliikurijuht peab sõites kandma kiivrit, aga enda tervise huvides on mõistlik kiivrit kanda vanusest olenemata. Kui lapsed kasvavad maast madalast teadmises, et mistahes vahendil sõites käib pähe kiiver, siis nad peavad seda teadmist tema sõnul iseenesestmõistetavaks ning neil ei teki kahtlustki kiivri tarvilikkuses.

Patrullitalituse juht lisas, et teada tuleks ka liiklusreeglid ja arvestada teiste liiklejatega. Mõned õpetussõnad. Kergliikurijuht võib sõita sõidutee paremas ääres, jalgrattarajal, jalgrattateel või jalgratta- ja jalgteel. Kaherattalisega tohib sõita ka kõnniteel, aga seda juhul, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra või liiklusolude tõttu raskendatud. Samuti võib kõnniteel sõita alla 13-aastane jalgrattur üksi või koos tema kuni kahe jalgratturist saatjaga. Juhul, kui elektritõukerattaga sõidetakse kõnniteel, peab jalakäijate läheduses sõitma kiirusega, mis ei sea neid ohtu. Soovitatav on sel juhul liikuda jalakäija kiirusel.

„Sõidutee ületamine on kõige ohutum ülekäigurajal tõukerattalt maha tulles ja seda käekõrval lükates. Ülekäigurajal võib sõiduteed ületada ka sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal kergliikuril sõiduki suhtes eesõigust ja teised juhid ei pea teed andma,” meenutas politsei esindaja reegleid. „Samuti tuleb meeles pidada, et ületades sõites teed ei tohi tõukerattur ohustada jalakäijat ja peab ületama sõidutee jalakäija kiirusel.”

Elektritõukerataste ja teiste kergliikuritega liiklemise põhitõed
* Suurim lubatud sõidukiirus on 25 km/h.
* Alla 16-aastane kergliikurijuht peab kandma kiivrit.
* Kergliikur on mõeldud korraga ainult ühe inimese transpordiks.
* Kergliikurijuht peab olema kaine.
* Kergliikurijuht peab pimedal ajal kasutama valgusallikat, et ta oleks kaasliiklejatele nähtav.
* Kergliikur peab jalakäijate läheduses liikuma jalakäijaid mitteohustava kiirusega.
* Kergliikurit parkides arvesta teiste liiklejatega.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 26/09/2024 09:06:11