Miksteatri suvelavastus „Rongirüüv” Karilatsis.

Pühapäeva teisest poolest elame sügises. Lõppenud palav ja vihmata suvi ei hellitanud siinseid põllumehi, kuid soosis mitmesuguseid lageda taeva all korraldatud üritusi ja neil osalenuid.

Pühapäeval lõppenud suvi jäi pikka aega kestnud kuumuse ja vihmata kõigile meelde.

„Läinudsuvine põuaperiood kinnitas, et kliima soojeneb ja sellega kaasneb palju ebameeldivusi, nagu tulekahjud ja kuumarabandused Lõuna-Euroopas, üleujutused Poolas, Tšehhis ja mujal,” rääkis Aita. Naine peab pensionipõlve Räpina vallas ja kasvatab enda tarbeks veidi juurvilja.

Ta märkis, et üksikuid kuumi päevi ja nädalaid on ka varem olnud, kuid nii pikka põuaperioodi kui äsja möödunud suve kuumalaine talle ei meenu. Lõppenud suvel viibis ta palju toas, sest ei jaksanud palavusega õues olla. Positiivse poole pealt tõi Aita välja, et palavus võimaldas mullusest enam raamatuid lugeda.

Läinud suvel rohis ta peenraid palju vähem. „Umbrohi kaitseb juurvilja kuumuse eest, kuna hoiab peenral niiskust. Alles juuli lõpus, kui vihma tuli, sain rohida. Porgandi- ja peedisaagikus on tänavu isegi mullusest parem,” kõneles Aita.

Kõik kagunurga teraviljakasvatajad saagikuse üle paraku rõõmustada ei saa. „Lõppenud suve põud mõjutas Võrumaa Väikemetsa talu teraviljasaagikust, võrreldes mullusega oli saak veelgi kehvem,” rääkis peremees Taavi Serv.

Ta täpsustas, et talirapsi võttis külm juba teist aastat ära. Talinisu andis enam-vähem normaalse saagi, kuid odrapõldudele tegi põud liiga.

Serv ütles, et neil viljakasvatajatel, kelle põllud said vihma mais ja juunis ehk viljakasvule õigel ajal, on saak hea. „Viljandi- ja Läänemaa ning Põhja-Eesti viljakasvatajad saagi üle ei kurda, sest nende põllud said õigel ajal vihma. Minu kaks põldu said ka vajalikul ajal vihma ja seal oli saak parem,” rääkis Serv. Ta lisas, et lisaks põuale rikkus saaki ka kahjur – hüpikpoilane.

„Lõppenud suve reaalsus on see, et kuigi oled aasta otsa tööd teinud, ei jää sulle üle suurt midagi,” sõnas Serv.

Turismitaludele oli suvi kõigest hoolimata töörohke. „Välismaalt tulijate arvukus võrreldes mullusega vähenes, üheks põhjuseks Vasknas oli see, et põhjanaabrite laagrid, mida nad planeerivad väga pikalt ette, jäid ära. Lõunanaabreid oli ka napilt, kuid üllatasid leedulased, keda käis meie talus mullusest enam. Kõige rohkem oli külastajaid Eestist,” rääkis Margit Utsal, Vaskna turismitalu perenaine.

Utsali sõnul ei ole taevas turismitalude kohal pilvitu, ehkki tulevaks aastaks on Vasknale juba mitmed broneeringud tehtud.

Urvaste koguduse olulisem üritus oli lastelaager

Urvaste koguduse õpetaja ja Võru praostkonna praost Üllar Salumets tõstis suvest esile praostkondliku lastelaagri, mis esimest korda toimus Urvastes. Kolmepäevases laagris osales ligi 80 last koos vanematega. Noorim osaleja oli viiene, vanim 16-aastane. Kuna ilmad olid soojad, olid laagrilised palju õues, käisid ujumas ja mängisid matkamänge.

„Laagrilistel käis külas piiskop Joel Luhamets, kelle kodukogudus on Urvaste. Ta on siin leeris käinud üle poole sajandi tagasi. Piiskop rääkis oma elust ja tööst ning lapsed kogesid, et piiskop on tavaline inimene oma murede ja rõõmudega,” rääkis Salumets.

Koguduse liikmed külastasid suvel sõpruskogudust Saksamaal, kuhu nad sõidavad iga nelja aasta tagant. Ületuleval aastal tulevad sakslased külla Urvastesse.

Salumets märkis, et Urvaste kirikut kui arhitektuurimälestist külastas äsja lõppenud suvel mullusest rohkem huvilisi ja mitte ainult Eestist. Kaugemad tulijad olid Prantsusmaalt.

„Meie koguduse üks liige läks perekondlikel põhjustel üle kümne aasta tagasi elama Uus-Meremaale, kuid tänavu tuli proua oma kodukogudusele külla ja soovis ka õpetajaga rääkida,” meenutas Salumets.

Õpetaja märkis, et kui mullu suvel oli 17 ristimist, siis tänavu koguni 47.

Karilatsis jagus vaheldust
Võru instituudi muuseumiosakonna juhatajale Kersti Lilosonile oli äsja lõppenud suvi eelnevatest erinev, oluliselt ka elu- ja töökoha vahetuse tõttu Põlvast Võrru. „Aastakümnete järel sain taas olla võimalikult palju oma sünnikodus Navil, ilma et sellega oleks kaasnenud tüütud autosõidud,” rääkis ta.

Kui haridustöötajana sai ta suvel pikalt puhata, siis muuseumitööle asumine seda enam ei võimaldanud. „Muuseumides on just suvi külastatavuse kõrgaeg ja tänavu soosisid seda ka suurepärased suveilmad. Samas pakkus töine muuseumisuvi kuhjaga toredaid kohtumisi ja põnevaid sündmusi. Nii sai juba suve hakul Karilatsi vabaõhumuuseumis võõrustatud roheliste rattaretkel osalejaid, millele järgnes memme-taadi peo Põlvamaa kontsert, siis „Rongirüüvi” etendused, seejärel laste võro keele laager ja muidugi traditsiooniline ökofestival,” rääkis Liloson.

Ta lisas, et kõiki Vana-Võromaa muuseumide töötajaid rõõmustas suviste muuseumikülastajate rohkus ning nende soe suhtumine võro keelde ja huvi siinse kultuuriruumi vastu.

„Minu suvistesse puhkusepäevadesse mahtusid kenasti ära ka juba traditsiooniks saanud rattaretked Eestimaa looduses, mis sel suvel viisid nii Karula kuplite vahele kui ka Peipsi-äärsetele aladele,” meenutas muuseumitöötaja. „Lisaks külastasin erinevaid kultuurisündmusi, osalesin jooksuüritustel ja nautisin võrratut eestimaist suve.”

Sündmusterohke kultuurisuvi Räpinas
Räpina valla kultuurikeskuse juhataja Marge Trumsi sõnas, et Lõuna-Eesti kultuurikalender oli lõppenud suvel väga tihedalt üritustega kaetud. Teada ettevõtmiste kõrval oli uusi ja erilisi.

„Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 raames toimusid Räpinas vabaõhulavastus ja järvefestivali programm. Võhandu maratoni ajal oli avatud väike külakohvik. Neid üritusi ja kohvikut külastas palju inimesi Eesti eri paigust,” rääkis Trumsi.

Räpina Hea Kodu päevad leidisid tänavu aset koostöös Eesti puitmajaliidu ja Räpina aianduskooliga. Aianduskoolis peeti rahvusvaheline noorte aednike kutsevõistlus, mis oli osa Hea Kodu päevade kavast. See oli osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Noorte kutsevõistlustel osales esindajaid Eesti kõrval tosinast Euroopa riigist.

Hea Kodu päevadel toimus ka rahvusvaheline palkmaja ehitajate meistrivõistlus ning rahvusvaheline palkehituse konverents. „Võistlustel ja konverentsil osalenud viisid Euroopa eri paikadesse kaasa teadmise Räpinast kui ühest huvitavast kohast Eestimaal,” sõnas Trumsi.

Ta lisas, et Tallinna politseiorkestri kontsert Riivo Jõgi dirigeerimisel ning Margot Suure ja Marko Matvere osalusel valla kultuurikeskuses oli võimas ja meeliülendav.

„Muinastulede ajast kõlavad meeltes meloodiad Eesti kauni kodu aias toimunud kontserdist Pääsna külas,” meenutas Trumsi ja lisas, et talle jäi meelde ka Võru muusikakooli kontsert Tamula rannas.

Räpina valla kultuuritöötajad koos rahvatantsijatega käisid Kihnus, kus esineti koos sealse folkloorirühmaga. „Nii jõudis killuke meie kihelkonna rahvakultuurist kihnlasteni,” rõõmustas ta.
 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 26/09/2024 08:47:50