Riigimetsa prügistamine ei näita kahjuks vähenemise märke – käesoleval aastal on riigimetsast ära koristatud ümmarguselt 150 tonni prügi, mis tähendab, et ligi 15 veoautokoormatäit prügi on viidud jäätmejaama asemel metsa. Sellesse arvestusse ei kuulu prügikoristus RMK lõkke- ja telkimiskohtadest või matkaradade äärest.

RMK juhatuse liiige Kristjan Tõnisson meenutas, et äsja oli üleilmne maailmakoristuspäev, millega juhitakse tähelepanu jäätmete õigesti käitlemisele. „Ka RMK paneb inimestele südamele, et prügi koht ei ole looduses. Prügi peab jõudma sorteerituna jäätmejaama – vaid siis tekib võimalus nende ümbertöötlemiseks ja uuesti kasutusse võtmiseks,“ rõhutab Tõnisson. „Prügi metsa viimise asemel palun tutvuda lähima jäätmejaama võimalustega, sest ainult nii saab jäätmed keskkonnaohutult ära anda.”

Suuremalt jaolt tuuakse metsa majapidamisest ülejäänud mööblit ja muid asju, samuti ehituse- ja remondijäätmeid, aga ka hulganisti rehve ja autode lammutuse jääke (istmed, armatuurlauad ja plastdetailid).

Metsa alla kallatakse maha ka vanapaberit, rõivaid, vanu kodumasinaid jms. Leidude seas on ka niisugust kraami, mida saab jäätmejaama ära anda täiesti tasuta, näiteks eelmainitud vanapaber, aga ka erinevast materjalist pakendid. Mõlemaid neid saab panna ka avalikesse konteineritesse. Niisamuti saab jäätmejaama tasuta ära anda sõiduautorehve.

„Kahjuks ei ole aastad muutusi riigimetsade prügistamise osas toonud ja ikka leidub neid, kes võtavad metsamineku ette selleks, et prügist lahti saada,“ tõdes RMK Kirde regiooni juht Avo Siilak. Kirde regioonis, kuhu kuuluvad nii Ida-Harjumaa kui ka Ida-Virumaa, ongi prügistamise teema kõige teravam. Ida-Harjumaalt on tänavu koristatud juba ligi 75 tonni prügi, Ida-Virumaalt 20 tonni ning koristamist vajavaid kohti on mõlemas maakonnas tublisti veelgi.

Edelaregioonist on koristatud ümmarguselt 40 tonni ja kaguregioonist ligi 10 tonni jäätmeid. Tänavune prügikoristus on RMK-le maksma läinud ligemale 70 000 eurot.

Eelmisel aastal koristati riigimetsast 237,6 tonni prügi, maksma läks see 114 000 eurot. 2022. aastal koristati metsast 146 tonni prügi, selleks kulus 76 000 eurot.

Riigimetsa külastustaristul puhkamas käivate inimeste seas on RMK aastaid püüdnud juurutada mõtteviisi „kõik, mis jaksasid endaga metsa tuua, jaksad ka tagasi viia“. Seda järgitakse, kuid siiski jäetakse prügi ka RMK puhkeobjektide juurde paigaldatud prügikastidesse ja vahel visatakse maha, kust loodusvahid need kokku korjavad.

Viimastel aastatel on RMK puhkeobjektidelt koristatava prügi maht püsinud kolme ja poole miljoni liitri piires ning selle ära koristamine on maksnud keskmiselt 70 000 eurot aastas.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 26/09/2024 08:16:36