26.–27. septembril toimub Võru Kandles Eesti IX omavalitsuspäev, mis keskendub teemale „Kultuuriline eripära on piirkondliku elujõu allikas“. Üritus toob kokku riigi, kohalike omavalitsuste, teadlaste ja kultuuri- ning loomevaldkonna esindajad, et arutada kohaliku kultuuri ja loomeettevõtluse arendamise strateegiaid.

Kaks päeva kestva ürituse jooksul arutletakse kultuuri ja kohaliku omavalitsuse koostöö tähtsuse üle ning uuritakse, kuidas kultuuriline eripära aitab kaasa piirkondliku elu edendamisele ja säilitamisele. Osalejatele pakutakse mitmeid töötubasid ja arutelusid, kus käsitletakse järgmisi teemasid:

• Riigi ja omavalitsuse läbirääkimised ja ülesanded kultuuri edendamisel ja rahastamisel: Kuidas saavad riik ja omavalitsused koostööd teha kultuurilise arengu toetamiseks.

• Et pärimus kestaks – noored ja haridus: Noorte hariduse roll pärimuse säilitamisel ja edendamisel.

• Loomemajanduse mõju kohaliku arengu ja majanduse arengule.

• Maakultuuri kättesaadavus – olevik ja tulevik: maakultuuri kättesaadavus ja selle arenguvõimalused tulevikus.

Esitluste ja arutelude käigus jagavad oma teadmisi ja kogemusi riigi, kohalike omavalitsuste ning ülikoolide esindajad, sealhulgas Võru linnapea Kalvi Kõva, Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik, Setomaa vallavanem Raul Kudre ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Erilist tähelepanu pööratakse ka kultuurilise eripära ja kohaliku arengu vaheliste seoste analüüsimisele.

Võru linnapea Kalvi Kõva on seisukohal, et praegusel ajal, kui Eesti elanikkond kõigis maapiirkondades ja väikelinnades kiiresti kahaneb, on eriti tähtis, et meil kõigil tekiks maast madalast tugev vaimne side oma kodukandiga, et oleksime uhked oma kultuuriliste juurte ja piirkonna pärimuse üle. Sellise sideme olemasolu suurendab oluliselt tõenäosust, et inimene tahab oma edasise elu siduda just selle kalliks saanud maanurgaga ning et ta on huvitatud selle piirkonna arengust. Kultuurilise eripära tähtsust võrukeste elujõule on raske üle hinnata.

Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas usub, et selle aasta Eesti omavalitsuspäeva teemad peaksid meid kõiki kõnetama ning haakuvad laiemalt vaadates sügavuti Eesti iseseisvusega. Meie omakultuuri erinäolisus on motiiviks, mis kutsub inimesi oma kodukohast kaugemale uudistama minema või siis kaugemaltki Eestisse tulema. Loodan, et ühiselt läbi mõeldud ettepanekute ellurakendamine aitab oluliselt kaasa eri piirkondade arengule ja seeläbi ka kohalike kultuuritraditsioonide alahoidmisele. Mul on hea meel, et omavalitsuspäevad on kujunenud tõhusaks koostööformaadiks, kus ühiskonna ees seisvatele sõlmkohtadele parimaid lahendusi otsitakse.

Sulev Lääne, MTÜ Polis president ning Tallinna Ülikooli õppejõud on seisukohal, et Võrus toimuva omavalitsuspäeva teema kultuuriline eripära piirkondliku elujõu allikana on väga oluline nii Eesti erinevate piirkondade identiteedi hoidmise kui ka kogu ühiskonna arengu aspektist. Põhiseaduse preambulis toodud põhimõte, mille kohaselt peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, ei tohi muutuda vaid loosungiks ning seda eriti keerukatel aegadel, kus me praegu ju elame. Lääne jätkab, et Võrumaa kogemus on siin paljuski eeskujuks ning omavalitsuspäeval saavad nii riigi, kohalike omavalitsuste kui ka ülikoolide esindajad väljakutsetele „otsa vaadata“ ning mõelda, mida ning kuidas ühiselt meie kultuurilise rikkuse arendamiseks edasi teha.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor, Viimsi Vallavolikogu aseesimees Jan Trei on seisukohal, et kultuuri kättesaadavus omavalitsustes on investeering tulevikku. Selleks peavad riik ja omavalitsused käsikäes töötama, et pakkuda kogukondadele tuge piirkondliku elujõu säilitamiseks. Kultuurivaldkonna teemad on ka liidus omavalitsuste esindamisel olulisel kohal ja riigieelarve läbirääkimiste töölaual ning on osa targast regionaalpoliitikast.

Indrek Grauberg, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor rõhutab, et omavalitsuspäev on kujunenud foorumiks, kus erinevad osapooled analüüsivad aktuaalseid teemasid. Oluline on seejuures, et üha enam on hakatud ka ülikoolis ning selle instituutides tajuma ühiskonna oluliste probleemide lahtimõtestamise vajadust ning koos sellega teaduspõhiselt aktiivsemalt panustama probleemidele lahendusteede otsimisse. Grauberg märgib, et lisaks tema instituudi panusele on väga oluline ka haridusteaduste ning humanitaaria valdkonna esindajate protsessis osalemine ning jätkutegevuste ühine kavandamine.

Üritusel tunnustatakse konkursi „Aasta omavalitsustegu“ võitjaid ning võetakse vastu OVP 2024 deklaratsioon, mis edaspidi antakse üle Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatusele. Omavalitsuspäeva raames toimub ka Riigikogus esindatud erakondade esindajate debatt. Samuti saavad osalejad osa kultuurilisest programmist ja tantsuõhtust, kus pakutakse ainulaadset võimalust tutvuda Võru kultuuri ja traditsioonidega.

Eesti IX omavalitsuspäev 2024 pakub olulist platvormi kultuuripoliitika arutamiseks ja piirkondliku elu edendamiseks, pakkudes osalejatele võimalust jagada häid praktikaid ja osaleda inspireerivates aruteludes.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 25/09/2024 13:39:24