Kiirabi Põlvas Piiri tänaval murettekitavat naisterahvast rahustamas. Foto: FB

Põlvas Piiri tänaval häirib kortermajade elanikke ilmselt vaimsete muredega naisterahva karjumine ja räuskamine, väidetavalt pole korduvalt abi saadud ei kiirabilt ega politseilt. Vallavalitsus annab delikaatsetele asjaoludele vihjates läbi lillede mõista, et probleemiga tegeletakse – aga lahendust pole sugugi lihtne saavutada.

Sotsiaalmeedias ilmus septembri alguses postitus, kus kirjeldatakse, kuidas Põlvas Piiri tänaval on iga päev kuulda naisterahva karjumist, seda nii varahommikul kui õhtul. Tihtilugu segab see õhtuti laste magama jäämist. Üks kommenteerija märgib, et äratus koos äreva südamepõksumisega on maja elanikele garanteeritud. Lärmi üle on kurtnud ka naabermajade elanikud.

Kirjutatakse ka, et lapsed ei julge üksi õue mängima minna ning valivad kooliminekuks teise tee, koeraomanikud ei julge koeri jalutada. Paha tuju korral karjub kõnealune naisterahvas igal pool, sõimab roppuste ja mõnitavate sõnadega ning vehib kepiga. Selge on aga see, et abi vajavad nii naabrid kui ka räuskaja ise.

Väidetavalt on kohal käinud nii politsei kui kiirabi, aga olukord pole paranenud.

PPA Põlva piirkonnavanem Kalle Vall selgitas, et politsei on olukorrast teadlik ning kohapeal asjaolusid ka korduvalt kontrollimas käinud. Ka kaasati kiirabi, et too hindaks naise terviseseisundit. Lisaks suheldi sotsiaaltöötaja ja korteriühistu esindajaga, et nad koos abivajava naise ja tema lähedastega lahenduse leidmiseks edasi tegeleks.

Põlva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Jüri Kõre ütles, et kirjeldatud olukorraga kokku puutuvate inimeste mure – naabruskonnas elab tavalisest erinevalt, häirivalt ja mõnikord hirmu tekitavalt käituv isik – on mõistetav.

„Püüame selgitada omavalitsuse käitumist, õieti võimalusi käituda, sellises situatsioonis. Isikuandmete kaitse seadus piirab oluliselt meie võimalusi infot jagada, sest konkreetne isik oma terviseprobleemide läbi ei tohi olla äratuntav. Seetõttu detaile nendest sammudest, mida oleme astunud või kavatseme astuda, me ei jaga,” märkis Kõre alustuseks.

Ta märkis, et tervis on privaatsfäär, kus vastutus on isiku enda kanda. Ehk: tervishoiutöötaja poole pöördumine, ravi jms on isiku enda otsustada. Loomulikult on nii tervishoiutöötajal, pereliikmetel ja juhul, kui isik on sotsiaalhoolekande klient, ka sotsiaaltöötajal kohustus veenda inimest, et ta pakutava abi vastu võtaks. Seda on Kõre sõnutsi sotsiaaltöötajad ka teinud.

„Oleme teadlikud, et juhtumiga on tegelenud nii kiirabi kui politsei, seda ka koos meie sotsiaaltöötajaga. Ilmselgelt on olemas piirid, mille puhul kohaliku omavalitsuse korraldatav üldhooldusteenus ei ole piisav isiku toimetuleku tagamiseks ja vajalik on pöörduda riigi korraldatavale erihoolekandeteenusele. Nende teenuste kasutamine on nende vajalikkuse korral aga isiku enda otsustada,” kirjeldas Jüri Kõre.

Sotsiaalhoolekande seadus annab võimaluse paigutada isikut hoolekandeasutusse erihoolekandeteenusele kohtumääruse alusel. Seda juhul, kui 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Kohus langetab teenusele suunamise otsuse, kui kõik kolm tingimust on täidetud.

Politsei esindaja Kalle Vall aga kinnitas veel kord, et kui tekib kahtlus, et keegi on ohus või vajab abi, siis on politsei soovitus ikka ja alati helistada 112, misjärel saab juba täpsemalt selgitada, kas ja millist abi see inimene vajab.

 

 

Autor: PILLE H. METSIS
Viimati muudetud: 23/09/2024 08:46:11