Üks ilus priske kohakala ja viis läbitorgatud rehvi – selline oli hiljuti Võrumaale Vagula järvele kalastama tulnud mehe „saak”. Tartu kalamees oli teadaolevalt vähemalt kolmas, kelle auto ja/või paadihaagis on langenud Järveres toimetava vandaali noa või naaskli ohvriks. Silma torkab aga tõik, et eeskätt näivad rehvipurustajale ette jäävat uuemad ja uhkemad sõidumasinad.

Augustis ilmus LõunaLehes lugu „„Pärast pole seal enam kalal käinud, ei taha jälle uusi rehve osta””, kus kirjeldasime Vagula kaldal Järvere mõisa pargis toimunud vandaalitsemisi. 7. augustil oli USA päritolu kastiga maasturil peene terariistaga torgatud läbi kõik neli rehvi. Samal autol oli mõni nädal varem samas kohas purunenud esiklaas.

Juulikuus oli samas Järvere sadamas uuemal Mercedesel noaga läbi lõigatud neli rehvi. Veel oli kuulda loost, kus ühel autol oli purustatud neli rehvi ja lisaks üks paaditreileri rehv.

USA kastika omanik kohtas päev hiljem Järveres vanemat meest, kes teda sõimates lubas ta auto rehvid läbi torgata ja justkui tunnistas eelmisel päeval toimunud vandaalitsemise üles – hiljem küll ütles, et tegi nalja. Külaseltsi esindaja kinnitas aga LõunaLehele, et too 85-aastane endine kalamees on lihtsalt targutaja ja jutumees ning peaaegu liikumisvõimetuna enam järve ääres ei käigi. Ka oli külavanem veendunud, et Järvere rahvas nende vandaalitsemiste taga pole – pigem vaadaku kalamehed oma isiklike vaenlaste suunas.

LõunaLehe lugu sattus lugema üks rehvilõhkuja järjekordne ohver. Tartlane Avo andis toimetusele teada, et tema tuliuus Mercedes tehti sõiduvõimetuks 3. septembril. Õhtul Vagulalt Järvere sadama parklasse naasnud mees leidis, et kõik neli autorehvi olid läbi torgatud ja lisaks ka üks paaditreileri rehv. Avo tegi avalduse politseile ja teavitas ka Võru vallavalitsust.

Hilisem ohver eksles mersuga külavaheteel
Avo pidi enda sõnul tol teisipäevasel päeval tuttava kalagiidiga – enda 2024. aasta Mercedese, paadi ja uue kalapüüdmisaparatuuriga – Vagulale kalale minema. Mõni päev varem oli mees siinkandis Kubija spaas ja palus giidil endale Järvere sadama koordinaadid saata, et koht üle vaadata, varem polnud tal sinna asja olnud.

Google Maps juhatas Avo aga miskipärast Järvere küla läbivale ja supelranda viivale teele. Sellele oli pandud külla sissesõidu keelu märk. Põllu- ja metsamehena kaardiga tutvudes hindas Avo, et märk on paigaldatud omavoliliselt, ja ta otsustas seda eirata. Nii sõitis Avo oma uue mersuga – kindlasti kohalikele silma jäädes – järveni, tuvastas, et on vales kohas, ja pööras tagasi. Järgmisel katsel leidis ta sadama ja slipi üles, veendus, et kõik on korralik, ja sõitis koju, et teisipäeval kalapüügivarustuse ja paadiga tagasi tulla.

„Mina ei teadnud sellest rehviasjast mitte midagi. Siis läksin teisipäeval keskpäeva paiku kalale ja järve peal see Viljandi Mahlfishingu Rainer ütles, et siin on mingi kummitorkamise teema olnud. Ma ei pööranud sellele jutule absoluutselt tähelepanu,” kirjeldas Avo. „Kell 9 läksime järvelt välja. Ütlesin, et ma lähen ja toon auto siia, Rainer jäi paadi juurde. Hakkasin autoga sõitma ja vaatasin, et nii imelikult tuleb see auto, nagu kuradi nüha veaks seda käru järel. Pidasin kinni – rehviasi mulle ei tulnud ikka üldse meelde –, aga siis vaatasin, et ongi kõik rehvid autol tühjad, kärul üks rehv terve.”

Uue auto omanikuna pääses Avo suhteliselt mõõdukate sekeldustega. Mercedese tehnilise toe ja kaskokindlustuse abil remonditi paadihaagise rehv Võrus ära ning Mercedes ise sõidutati treileril Tartusse.

„Minul ju otsest kahju ei ole, minul on kasko, saan uued rehvid – no nood olid ka uued, sest auto on üldse 19 000 läbi sõitnud. Aga noh, see on ikka ebameeldiv,” tõdes mees, kes tol õhtul jõudis koju kell kaks öösel ehk alles viis tundi peale järvelt naasmist. „Ei saa niimoodi öelda, et enam Vagulale kalale ei kutsu, aga kohe küll tõesti ei lähe. Kindlustusfirma hakkab mõtlema, et teen seal mingit kindlustuspettust, kui ütlen, et jälle rehvid puruks.”

Avo hindab, et sarnase vandaalitsemise ohvreid võib olla rohkem kui avalikult teada.

„Facebookist ka nüüd loen, et ei tea, kui palju neid rehvilõhkumisi seal üldse kokku võib olla olnud – kaks olid seal teie leheartiklis, ja saan aru, et neid on ikka veel olnud. Sest need, kel ei ole kindlustust, vaatavad lihtsalt, kuidas koju saada. Neil pole kuskilt midagi saada ja nad ei pane seda suure kella külge ka võib-olla,” leidis kalamees.

Kaugema kandi naasklimehe versiooni ei usu
Avo ütles, et ta ei oska välja käia erilist mõtet või versiooni, miks tema auto koos mitmete teistega on vandaali ohvriks langenud.

„Mul kindlasti mingeid vihavaenlasi ei ole. Aga mulle tundub praegu, et kõik on uuemad autod olnud vist: üks mersu, siis Ameerika džiip ja siis minu Mercedes,” arutles kalamees. „Kui käisin pühapäeval seal peale spaad kella nelja-viie ajal õhtupoolikul, siis oli seal kaldal mingi viis-kuus autot, kõik ei mahtunud isegi sinna väiksesse parklasse treileritega ära, üks oli pargitud külaplatsi muru peale. Ei saa öelda, et iga päev torgitakse. Mingil päeval tuleb kellelgi tuju. Ja ka enne meid läks üks paat ära, me lasime ta veel ette. Too pani minema, tal olid rehvid terved kõik. Või oligi too paat see rehvipurustaja ... mida ma väga ei usu. Ei usu, et kalamees teist kalameest nöögib, aga mine tea.”

„Kõige loogilisem on, et keegi sealtsamast külast teeb. Võrust ei hakka keegi nugade ja naasklitega sinna sõitma, Tartust ega Tallinnast ammugi, aga sa ei saa ju kedagi süüdistada,” nentis Avo.

Sealjuures oleks Avo tol päeval üldse võinud ilma sekeldusteta pääseda, kui kalastamiskoha valik oleks teisiti tehtud. Valikus olid Saadjärv ja Vagula. Korra Tamulal kohakala saanud Avo teadis, et Vagulas on ka koha, Saadjärves aga ainult haugid, ja nii mindigi Vagulale sudakut püüdma. Saak oli napp, aga kena.

„Saime Vagulalt koha, ühe kala küll ainult, oligi kõik. Aga ilus koha: 2,6 kilo ja hästi ilus,” sõnas Avo.

Muidu kenast paadisadamast ja slipist võlutud Avo teavitas juhtunust Võru vallavalitsust, sealt vastati, et väga kahju, et Järveres selliseid juhtumeid esineb. Politseist öeldi, et jäädvustagu mees juhtunu fotodele ja kirjutagu avaldus, seda ta tegigi.

Kalagiid: mis see loogika seal on?
„Ettevaatust – Vagula järve ääres slipi juures lõhutakse autode rehve!” kirjutas sotsiaalmeedias 4. septembril Mahlfishingu kalagiid Rainer. „Mingi aeg oli LõunaLehes sellest artikkel, kuidas keegi torkab avalikult kasutatava slipi juures parklas autode rehve läbi. Eile saime seda siis kahjuks omal nahal tunda, kui autol olid kõik neli ja treileril üks rehv läbi torgatud. Auto oli pargitud täiesti korrektselt ja kellelegi ette ei jäänud! Kes see haige inimene on? Järvel oli veel vist vähemalt kolm-neli paati, kellest vähemalt kaks võtsid paadid enne meid välja. Ju siis neil olid rehvid korras. Miks või kellele võib-olla just võõrad autod ette jäävad, ei tea ... Või mis see loogika seal on? Palun jagage oma tuttavatele kalameestele, sest kardan, et see auto ei jää viimaseks.”

Kalagiidi postitust kommenteerinud pakkusid, et juhtumite taga võib olla n-ö kohaliku klassiviha – et miks tullakse uhkete autode ja peente kajaloodidega kellegi „oma” kohta tühjaks püüdma. Veel arutasid kalamehed, et kindlasti tasuks Vagulale kalale minnes esmalt autoparklas kaamerad tööle panna.

Kommentaarides on veel märgitud, et kellelgi on samas kohas purustatud neli Toyota Land Cruiseri (uhkemapoolsem maastur) rehvi. Seekordse vandaalitsemise ohver on avaldanud positiivsust ja visanud naljagi.

„Üks meeldejääv kalapüük. Rainer on ikka oma ala proff. See action tõi elule vürtsi. On, mida sõpradele rääkida. Homme kõik uued rehvid all ja varsti jälle järvele. Eks Vagulale tuleb ikka veel minna, kala ju seal on. Järgmine kord tuleb lihtsalt varem ära tulla, et treiladega normaalsemal ajal koju saaks, kui rehvid jälle puru torgatud,” kirjutas Avo.

Politsei uurib kolme juhtumit
Uurisime politseilt, kas neile teadaolevaid rehvilõhkumise juhtumeid on praeguseks kolm või rohkem ning kuidas süüdlase väljaselgitamine edeneb.

„Jah, politseile on teada antud kolmest juhtumist. Asjaolude ja teo toimepanija väljaselgitamiseks on alustatud menetlust,” vastas lühidalt Martin Raid PPAst.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 15/09/2024 18:40:15