Järjekordne vald asub oma kultuurielu ümber korraldama
Nagu mitmel pool mujalgi (näiteks Rõuges juba mullu aprillist), reformitakse ka Põlvamaal kultuurikorraldust. Kanepi vallavolikogu võttis vastu otsused Kanepi valla kultuuriasutuste ühendamiseks ning kinnitas asutuste põhimäärused. Senise 12 asutuse asemel hakkab 1. jaanuarist tegutsema kaheksa, millest viis raamatukogu-külakeskusena: Põlgastes, Erastveres, Valgjärvel, Krootusel ja Maaritsas.
„Maaritsa kultuurimaja ja Maaritsa rahvaraamatukogu ühendatakse, uus asutus hakkab olema Maaritsa raamatukogu-külakeskus. Samuti ühendatakse Krootuse külakeskus, Krootuse rahvaraamatukogu ja Karilatsi rahvaraamatukogu, uus asutus saab olema Krootuse raamatukogu-külakeskus,” selgitas Kanepi vallavalitsuse kultuuri ja avalike suhete spetsialist Kerli Koor. „Kultuuriürituste kalenderplaan ja eelarve koostatakse ühiselt koos kõikide kultuuriasutuste juhtidega, arvestades piirkondlikke traditsioone. Kultuuriürituste osakaalu erinevates asutustes lepime kokku eelarve koostamisel ning see võib iga aasta muutuda, suuremad vallaülesed sündmused käivad külakorda.”
Koore sõnul jääb 10,5 valla kultuurialasest töökohast alles kaheksa ehk kaks ja pool töökohta koondatakse.
„Selge on see, et järgnevatel aastatel valdkonda raha juurde ei tule, kuid ürituste korraldamine on läinud järjest kulukamaks ning loomulikult on surve ka palgatõusu osas. Kokkuhoid on juba seegi, kui saame samasuguse eelarvega maksta kultuuritöötajatele väärikamat palka ja koostöös kasutada ürituste eelarvet otstarbekamalt,” sõnas valla esindaja.
Koor rõhutas, et kogukondade jaoks ei muutu suuresti midagi, ümberkorraldustega on tagatud kultuurivaldkonna teenuste säilimine piirkondades, majad ja ruumid jäävad avatuks huvitegevuse, kogukonnaürituste ja kultuurisündmuste korraldamiseks. Igal majal on juht, kes kogukonda toetab ja loob võimalused kogukonnaelu arendamiseks. Piirkonna elanikelt ootab Koor aga aktiivset panustamist ja osalemist.
Ta tõi heaks näiteks Ihamaru külakeskuse: maja kuulub vallale ning valla eelarvest seda ka majandatakse. Ihamaru küla kogukond on aga oma tegevusteks aktiivselt taotlenud eelarvelisi vahendeid nii valla MTÜde toetuste taotlusvoorust kui teistest riiklikest programmidest.
Koor lisas, et selle aasta kultuurielu saab väga kirevaks pidada. „Oleme ju koos Tartu ja kogu Lõuna-Eestiga Euroopa kultuuripealinn. Tähtsündmused olid kindlasti Kanepi festival, Kanepi Karmoonika, Postitee puupäevad, Külaharmoonika Krootusel. Oma küla kogukonnale on kindlasti väga olulised külapäevad, mida meil ka aktiivselt korraldatakse. Ees ootavad tunnustusüritused, Kanepi valla sünnipäev, Kostitee laadapäev, Kanepi segakoori 140 aasta juubel ning ka jõulukuu on meil vallas üritusterohke,” ütles ta kokkuvõtteks.
Erastvere raamatukogu-külakeskust muudatused ei puuduta
Erastvere raamatukogul on oma püsilaenutajad, kes kasutavad ära kõik kolm lahtiolekupäeva. Neid ei ole küll väga palju, aga nad tulevad isegi siis, kui eelmine raamat pole veel läbi loetud. Raamatukogu-külakeskuse juhataja Katriin Raudsepa teab juba ette, kes mis päeval ja mis kell tuleb ning millised on lugeja soovid ja huvid.
Raamatukogus toimuvad ka üritused, näiteks lugemistunnid, mis on mõeldud eelkõige lastele. „Oodatud on muidugi kõik. Eesmärk on see, et lapsed harjuksid raamatukogus käima, mitte ainult raamatute pärast, vaid selleks, et kummutada eksiarvamust, et raamatukogud on mingid hirmsad kohad, kus midagi puutuda ei tohi ega ka midagi teha. Tahan, et nad teaksid, et raamatukogu on midagi enamat kui range raamatukogutädi ja palju tolmunud raamaturiiuleid,” rääkis Raudsepp.
Muidugi nõuab see palju suhtlustööd lapsevanematega, sest tuleb kokku leppida, kuidas lapsed kohale ja pärast koju saavad – praegu saavad nad kohale koolibussiga, pärast viivad koju vanemad. Kui see pole võimalik, siis mõnikord ka Raudsepp ise.
Külakeskuse pool on aga rohkem kohaliku MTÜga kahepeale, koos tehakse plaane ja korraldatakse üritusi. Üksinda oleks Raudsepa sõnul midagi korraldada väga raske ja sel puhul poleks ka kogukonna tuge. Koostöös MTÜga on plaanis neli suuremat üritust aastas, sinna vahepeale jäävad väiksemad, nagu näiteks talgud.
„Suurematest üritustest on traditsiooniline külapäev keset suve, oleme teinud ka talvevõlumaad, kuna meil on madalseiklusrada, kus on meeleolukas valgustus, eriti kui on mõnusalt lumine. Sel aastal oleme mõelnud, et äkki prooviks katsetada talvegrilli, see oleks midagi teistsugust. Oktoobris plaaniks teha midagi ka noortele, kutsuda kellegi stand-up-artisti,” kirjeldas raamatukogu-külakeskuse juht.
Autor: PILLE H. METSIS
Viimati muudetud: 12/09/2024 08:54:22