Suvi 2024. Foto: keskkonnaamet

Suve viimasel kuul tuli taevast küll kohati vett nagu kopaga, aga üldkokkuvõttes sadas siiski vähem kui tavaliselt. Kogu suvi osutus pikaajalisest keskmisest soojemaks ja päikesepaistelisemaks – aga ka sademeterohkemaks.

Augustikuu esimese poole sadudega tundus, et vihm ei lõppegi, kuid kokkuvõttes jäi sademete hulk pikaajalisest keskmisest siiski väiksemaks, märkis keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi viimase suvekuu ilmaülevaates. Augusti keskmine õhutemperatuur oli 17,8 kraadi, mis on paljuaastasest keskmisest ligikaudu kraadi võrra kõrgem.

Kõige kõrgem temperatuur 29,9 kraadi mõõdeti 25. augustil Viljandis. Samal päeval püstitasid mitmed jaamad uusi päevarekordeid. Kuumust jagus ka 30. augustisse, mil õhutemperatuur kerkis taas üle 29 kraadi. Kõige jahedam oli Lääne-Nigulas 20. augustil, kui minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti kuus kraadi.

Suvekuule omaselt jagus sademeid ebaühtlaselt. Augustist jääb kahtlemata meelde Tartu üleujutus, kui mõne tunniga sadas enam kui 50 mm vihma. Kui vaadata Tartu pikka, alates 1865. aastast algavat andmerida, siis on ööpäeva jooksul üle 50 mm sademeid esinenud 21 korral. Viimati 2016. aasta 21. juunil, kui sadas 54 mm. 2009. aastal sadas 13. juunil 63 mm ja 2001. aastal 16. juulil 59 mm. Kõige rohkem on olnud sademeid 1869. aastal 19. augustil, kui vihma tuli alla 82 mm.

Türil ja Jõhvis oli juba kuu keskpaigaks sajunorm täis. Kõige kuivemad paigad olid Ruhnu, Heltermaa, Vilsandi ja Valga, kus sadas napilt pool pikaajalisest keskmisest. Kõige sajusem oli aga Tallinnas, Kundas, Jõhvis, Lääne-Nigulas ja Türil, kus sadas normist enam. Eesti keskmisena oli sademeid pikaajalisest keskmisest vähem.

Äikest oli viiel päeval. Kõige äikeselisem oli 11. august, kui registreeriti 2 727 pilv-maa välgulööki. Mitmel pool sadas ka rahet.

Augustis ei olnud ühtegi päeva ilma päikeseta ja kuu jooksul paistis päikest pikaajalisest keskmisest enam.

Normist soojem suvi, rekord sündis Võrus
Suvi oli normist soojem, märgiti keskkonnaagentuuri kokkuvõttes. Eesti keskmisena oli nii sademeid kui ka päikesepaistet normist pisut enam.

Klimaatiline suvi algas Eestis keskmisena 16. mail, mis on kaks nädalat paljuaastasest keskmisest ja kolm nädalat mullusest varem. Septembri alguseks polnud klimaatiline suvi veel läbi saanud. Klimaatiliseks suveks loetakse teatavasti perioodi, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületab püsivalt +13 °C.

Suve keskmine õhutemperatuur oli 17,8 °C (norm 16,4 °C). Sama soe oli suvi nii 1937. kui ka 1972. aastal. Soojemaid suvesid on olnud kaheksal aastal.

Suve keskmisena kõige soojem koht oli Pärnu 18,7 °C (norm 17,0 °C). Suve keskmisena kõige jahedam koht oli Väike-Maarja 17,2 °C (norm 15,8 °C).

Suve maksimaalne õhutemperatuur oli 33,1 °C, mis mõõdeti 28. juunil Võru meteoroloogiajaamas.
Suve minimaalseim õhutemperatuur oli 3,9 °C, mis mõõdeti 7. juunil Tooma soojaamas.

Troopilisi öid oli sel suvel juunis ja augustis siin-seal üks, juulis üksikutes kohtades üks-kaks.

Sel suvel oli Eestis kaks kuumalainet. Esimene kuumalaine esines 26. juunist 1. juulini, maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid kolmel kuni kuuel järjestikusel päeval 27 °C-ni või kõrgemale. Teine kuumalaine oli 23.–27. juulil, mil siin-seal tõusis maksimaalne õhutemperatuur kolmel kuni neljal järjestikusel päeval 27 °C-ni või kõrgemale. Eriti ohtlikku kuumalainet (30 °C kolme või enama päeva jooksul) sel suvel ei olnud.

Kõige soojem kuu oli juuli. Juuli Eesti keskmine õhutemperatuur oli 18,9 °C (norm 17,8 °C). Alates 1922. aastast on juuli veel soojem olnud 18 aastal. Sama soe oli juuli nii 1999. kui ka 2006. aastal. Juuli teisel poolel esines ka üks lühike kuumalaine.

Kõige jahedam kuu oli juuni. Juuni Eesti keskmine õhutemperatuur oli 16,8 °C (norm 14,8 °C). Kuigi juuni oli suvekuudest kõige jahedam, siis pikas vaatlusreas oli juuni üks soojemaid.

Alates 1922. aastast on juuni veel soojem olnud üheksal aastal. Sama soe juuni oli ka 1961. ja 2022. aastal. Juuni viimasel dekaadil esines suve esimene kuumalaine. Kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi kahele seirejaamale uue juuni soojarekordi: 28. juunil tõusis maksimaalne õhutemperatuur Heltermaal 30,7 °C-ni ja Väike-Maarjas 31,5 °C-ni.

Keskmisest märjem suvi
Suve sajusumma Eesti keskmisena oli 238 mm (109% normist), norm 218 mm. Arvestatuna 1922. aastast on tänavune suvi sademete rohkuselt 30. koha vääriline.

Suvistele sademetele omaselt olid sajuhulgad piirkonniti väga erinevad – kui mõnel pool oodati pikisilmi vihma, siis mõnel pool põhjustasid tugevad sajuhood aga üleujutusi.

Juunis ja augustis oli sademeid enamikus kohtades normist vähem, vaid siin-seal normist enam. Juuli möödus enamikus kohtades rohkete ja sagedaste sadudega.

Kolme suvekuu jooksul kokku oli enamikus kohtades sademeid normist rohkem, vaid Lääne-Eestis oli siin-seal sademeid normist vähem.

Siin-seal Pärnu- ja Järvamaal ulatusid juulis ja augustis kuu sademete summad üle 200 mm. Näiteks Kaansoo hüdromeetriajaamas sadas juulis vihmavett 252 mm. Augustis mõõdeti Tahkuse hüdromeetriajaamas sademeid 205 mm.

Tartut tabas tugev äiksevihm 6. augustil, mil paari tunniga tuli vihmavett enam kui 50 mm.

Kõige sajusem koht suve keskmisena oli Narva meteoroloogiajaam 374 mm. Kõige kuivem koht suve keskmisena oli Ristna rannikujaam 114 mm (norm 175 mm ehk 65% normist). Päevi, mil sadas 0,1 mm ja enam, oli vähem Ristna rannikujaamas 32 ning Kunda rannikujaamas kõige enam, 51 päeva. Päevi, mil sadas 1 mm ja enam, oli kõige vähem Ristna rannikujaamas 19 ning Viljandi meteoroloogiajaamas kõige enam, 42 päeva.

Kagu-Eestis mõõdeti kolme suvekuu sademeid kokku kõige rohkem Tõrvas (382 mm) ja Piigastes (375 mm). Võru ja Tuulemäe mõõtmisjaamades jäi suvine sajuhulk alla 300 mm.

Kõige kuivem kuu oli juuni. Juuni Eesti keskmine sajuhulk oli 60 mm (norm 70 mm). Sademeid oli piirkonniti väga erinevalt – enamikus kohtades oli sadusid normist vähem. Mõnel pool tuli aga vihmavett ööpäevaga enam kui pool kuu sajunormist, mis põhjustas lühiajalisi üleujutusi.

Tugevam äikesevihm tabas Pärnut 3. juuni pärastlõunasel ajal, mil veidi vähem kui paari tunniga tuli vihmavett 46 mm (59% kuu sajunormist), sellest 35 mm sadas 50 minutiga.

Sajune juuli
Kõige sajusem kuu oli juuli. Juuli Eesti keskmine sajuhulk oli 109 mm (norm 67 mm). Alates 1922. aastast on juuli veel sajusem olnud aastatel 1990 ja 1942.

Sadusid oli juulis rohkelt, kuid sajuhulgad olid piirkonniti väga erinevad. Enamikus kohtades oli sademeid normist enam, vaid üksikutes kohades sadas normist vähem. Siin-seal põhjustasid väga intensiivsed hoogvihmad üleujutusi.

Juulis on vaid üks päev (10. juuli), mil mitte ükski seirejaam ei registreerinud sadu.

Juuli paistis silma ka väga intensiivsete sadudega. Võrreldes eelnevate aastatega oli tänavu juulis enam juhuseid, mil 10 minutiga tuleb vihmavett enam kui 10 mm. Juhuseid, mil 10 minutiga sajab 15 mm ja enam, ei esine sugugi igal aastal. Sel suvel oli juulis selliseid juhuseid viiel korral.

Juuli lõpul, 28. juuli pärastlõunasel ajal jõudis Eestisse intensiivne vihmasadu. Eriti rohkelt sadas 29.–30. juulil Kesk- ja Lõuna-Eestis, mil ööpäevased sajuhulgad ulatusid 60–100 mm. Suurte sadude tõttu jäid nii põllu- kui ka aiamaad vee alla, samuti jäid siin-seal vee alla ka mõned maanteelõigud. Äikesega kaasnenud tugevamad tuuleiilid põhjustasid mõnel pool ka tuulemurde.

29. juulil sadas: Valgas 69 mm (s.o 104% kuu sajunormist), Võrus 91 mm (s.o 121% kuu sajunormist). Tuulemäe sademete mõõtejaamas 100 mm.

Võrus oli juuli sademete summa 190 mm, see on 253% kuu sajunormist. Juuli on Võru pikas vaatlusreas veel sajusem olnud vaid kahel aastal (1993 ja 1998).

Eriliselt sajune oli juuli ka Tiirikojal, kus sademete summa oli 155 mm, see on 228% kuu sajunormist. Veel sajusem on juuli Tiirikojal olnud vaid ühel aastal (1990).

Päikeseline juuni
Päikest oli suve jooksul Eesti keskmisena 849 tundi ehk 105% normist (norm 809 tundi). Päikest on tänavusest rohkem paistnud 22 aastal.

Kõige päikeselisem kuu oli juuni. Juuni Eesti keskmine päikesepaiste summa oli 327 tundi (norm 275 tundi). Kahel viimasel suvel oli samuti kõige enam päikest just juunis. Alates 1961. aastast on päikesepaistelisi tunde juunis enam olnud 14 aastal.

Kõige vähem paistis päikest juulis. Juuli Eesti keskmine päikesepaiste summa oli 247 tundi (norm 290 tundi). Alates 1922. aastast on juulis veel vähem päikest olnud 14 aastal.

Kõige rohkem päikest mõõdeti suve jooksul Roomassaares, 992 tundi. Kõige vähem päikest mõõdeti suve jooksul Tõraveres, 729 tundi ehk 97% normist (norm 754 tundi).

Äike ja rahe
Äikest detektori järgi:
Juunis 14 päeva – pilv-maa välke oli Eesti territooriumil 7685, kõige enam 1. juunil 3894 välku.
Juulis 22 päeva – pilv-maa välke oli Eesti territooriumil 10571, kõige enam 1. juulil 2128 välku.
Augustis 14 päeva – pilv-maa välke oli Eesti territooriumil 4568, kõige enam 11. augustil 2727 välku.

Sageli kaasnes tugevate hoogvihmade ja äiksega ka rahesadu, mis tekitas siin-seal õrnematele taimedele kahjustusi. Mõnel pool tekkis rahesajust maapinnale ka valge kiht, mis kiirelt sulas.

 

 

 

Autor: KESKKONNAAGENTUUR
Viimati muudetud: 12/09/2024 08:29:02