Kõhutõvepuhang murdis kümned sõdurihakatised maha, tõvest said osa naabridki
2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi pataljoni kasarmus plahvatas läinud nädalal sisuliselt oksepomm, sest kolmveerandsada ajateenijat haigestus tülikasse kõhugrippi. Vähemalt ühel korral olid selle tõvepuhangu otseseks tunnistajaks sunnitud olema ka tsiviilelu elavad võrukesed, kui nakatunud noorsõdur prillipoes oma maosisu maha laotas.
Võrulanna Marju käis läinud reede ennelõunal koos sõbrannaga Lembitu tänava optikapoes, et endale uusi prilliraame valida. Peale kahe naise oli seal veel neli-viis Kuperjanovi pataljoni laigulises vormis noort ajateenijat. Marju kuulis töötajatelt, et ta ei valinud prillipoe külastamiseks väga head päeva – neil oli seal tublisti tegemist ajateenijatega, kellest lausa 120 pidi vajama prilliabi.
„Sõduritele tehakse kaitseprille – no et ka prillidega poisid näeksid lasta,” rääkis võrulanna. „Aga teenindaja ütles, et eks vaadake ikka neid raame siis. Vaatasime neid sõbrannaga. Kaks sõdurpoissi hakkasid välja minema ja mina esialgu ei pannud midagi tähelegi, kui üks nendest kohe sinna ukse ette maha kummardas ja oksendas. Ju tal oli halb. Teine sõdur hoidis ust lahti ja mõtlesin, et mida nad seal seisavad, aga siis jooksis see esimene välja ja okse oli kohe ukse ees.”
„Meie ütlesime, et kuidas te üldse olete siia tulnud niimoodi, et juhtub see värk, kui haiged olete,” jätkas Marju. „Nood kaks läksid välja, aga üks noormees ütles siis ilusti, et tegelikult juhtub see jumala äkki. Tunned ennast tervena ja siis äkki hakkab paha ja siis juba tuleb see okse ka. Nad tulid poodi ja siis oli kõik OK. Mõtlesin ikka, et kuidas neid üldse saadetakse sinna prillipoodi, kui osad nendest ongi haiged, aga siis võib-olla ei olnud [väeosas kõhutõvepuhangut] veel avastatud. Ütlesid, et kui tulid sinna, siis ei olnud neil häda midagi, aga siis jumala äkki hakkas halb ja selline värk.”
Marju sõnul olid noorsõdurid tublid: haigestunu läks kiiresti välja, aga teistele toodi paberit, mopp ja ämber ja kaasvõitleja tõvehoo jäljed koristati kärmelt ära.
„Ja meie lasime ka sealt ruttu jalga, oli ka üsna vastik kogemus, natuke viskas seda okselõhna ka üles. Aga see oli juhus ja kõik oli viisakas, nad koristasid kenasti ära kõik. Ei olnud midagi sellist otseselt ekstreemset ... lihtsalt ebameeldiv olukord ja seda võib igaühel juhtuda ükskõik kus kohas, kui sul hakkab paha,” võttis Marju loo kokku.
Tõbi tabas kümneid ajateenijaid
Tõbi oli Võru linna ääres asuvasse Kuperjanovi pataljoni jõudnud varem. Õhtuleht kirjutas neljapäeval, et neile ühe ajateenija sugulase poolt saadetud teate kohaselt lõppes taasiseseisvumispäev Kuperjanovi jalaväepataljonis kurvalt, sest kümned ajateenijad nakatusid teadmata viirusega ja seis on kriitiline. Noorsõduri lähedane kahtlustas haiguspuhangu põhjusena taasiseseisvumispäeva puhul väeosas korraldatud pidulikku õhtusööki, aga kaitseväe teatel tehti koos terviseametiga kindlaks, et toit haigust ei põhjustanud.
2. jalaväebrigaadi teabeohvitser nooremleitnant Hannes Parmo teatas, et neljapäeva hommikuks oli väeosas haigestunud 69 ajateenijat ning tegu oli kõhugripi ehk gastroenteriidi puhanguga. Parmo tõdes nädalalõpu eel, et haigestunuid võib veel lisanduda.
Jaanuaris alustas Kuperjanovi pataljonis teenistust 70 talvise kutse ajateenijat, juulikuus lisandus neid Taara linnakusse veel 425. Lisaks baseerub Taara linnakus ka üle 300 USA jalaväelase. Tegevväelaste ja Ameerika sõdurite külge tõbi vähemalt esialgu ei hakanud.
Teabeohvitseri teatel isoleeriti haigestunud ajateenijad (haigustunnusteks peamiselt palavik, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus) eraldi kasarmusse, väeosa meedikud ja terviseamet asusid selgitama haiguspuhangu põhjuseid.
Tõbi algas vabariigi aastapäeval
Sel teisipäeval täpsustas Hannes Parmo LõunaLehele, et eelmisel nädalal haigestus kokku 75 ehk kolmveerandsada 2. jalaväebrigaadi ajateenijat. Teisipäevase seisuga olid neist isolatsioonis veel vaid mõned üksikud. Uusi haigestumisi pole rohkem olnud ja kõik haigusjuhud olid kerged.
„Isolatsiooni pikkuse puhul arvestati eeldusega, et tegemist on noroviirusega, mille puhul terviseameti soovitus on, et isik võib olla nakkusohtlik ka kolm päeva pärast tervenemist (sümptomite kadumist). 26. augustil saadi ka laboratoorne kinnitus, et tegemist on noroviirusega,” selgitas Parmo.
Teabeohvitseri teatel tekkisid esimesed kaebused 20. augusti õhtul, 21. augustil sai selgeks, et tegu on ulatusliku puhanguga ja haigustunnustega isikud isoleeriti.
Kust haigus tuli ja kuidas selle levikut tõkestati?
„Nii noroviiruse kui ka enamiku teiste nakkushaiguste puhul on peamiseks leviku tõkestamise meetodiks haigete isoleerimine tervetest ja kätehügieen, eriti enne söömist ja pärast tualetis käimist,” teatas nooremleitnant Parmo. „Haigusepuhangu alguse kohta saame kindlad olla ainult selles, et esimesed haigestunud olid kahes allüksuses, kelle seast osad viibisid 20. augustil väljaloal ja osad viibisid Taara sõjaväelinnakus. Isoleeritud ajateenijad olid kasarmus isoleeritud ka nädalavahetusel, ülejäänud isikkoosseisu liikumise piiramiseks linnaku meditsiinikeskuse poolt soovitust ei antud.”
Haiguspuhang pole haruldus
Kõhugripp on sõjaväeosi niitnud varemgi. Näiteks 14 aastat tagasi haigestus enam kui 50 ajateenijat mereväe üksustes. Kuna haiguspuhang langes kokku nädalavahetusega ja kõik haigestunud parenesid päeva-paariga, siis haigus väljaõpet ei seganud.
Üle 11 aasta tagasi aga tabas kõhugripp Kuperjanovi pataljoni nüüdsest rängemalgi moel. Märtsis 2013 nakatus kõhutõppe 248 kuperjanovlast.
Mis on kõhugripp?
Kõhugripp ehk talvine oksendustõbi ehk noroviirus on kogu maailmas laialt levinud äge soolenakkus. Kõige sagedasemateks kõhugripi põhjustajateks on rotaviirus- ja noroviirusnakkus.
Noroviirusega nakatunud isikud levitavad viirusi mõnikord juba enne haigusnähtude teket ning pärast paranemist veel 2–3 päeva kuni kaks nädalat.
Viirus levib peamiselt mustade käte vahendusel, mistõttu on kätepesu äärmiselt tähtis. Käsi ei pea pesema mitte ainult haige pereliige, vaid ka teised samas koosluses elavad inimesed. Levik on mõnede viiruste puhul võimalik ka piisknakkusena.
Pärast nakatumist hakkavad noroviirused seedekulglas paljunema ja haigusnähtude tekkeni kulub aega tavaliselt 1–2 päeva. Kui viiruseosakesi on sattunud soolestikku massiliselt, võivad haigusnähud tekkida juba 10–12 tunni möödudes.
Haigus algab järsult ja nakatunud inimene tunneb ennast väga haigena: iiveldus, oksendamine, vesine kõhulahtisus kõhuvaluhoogudega, külmavärinad, peavalu, lihasvalud ning üldine väsimustunne. Tüüpiline on vesine roe. Umbes pooltel haigestunutel on ka väike palavik. Haigusnähud kestavad tavaliselt 24–60 tundi ning tavaliselt tervistutakse ilma jääknähtudeta ja täielikult.
Spetsiifilist ravimit kõhugripi vastu ei ole. Kõige olulisem on joomine. Kaotatud vedeliku peaks asendama 3–4 tunni jooksul. Soovitatav on juua gaseerimata vett, kummeliteed või vähese suhkruga mahlajooke.
Rasvasest ja lihtsuhkruid sisaldavast toidust peaks hoiduma, hästi ei sobi ka piimatooted ja leib, mida on organismil raske seedida. Toidulaual on kõhuhädade puhul teretulnud röstsai, riisipuder, banaan, mustika- ja rosinakissell. Samuti on kasu soolestiku normaalset mikrofloorat taastavatest tablettidest-kapslitest.
Allikas: kliinik.ee
Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 02/09/2024 08:54:50