Eestis jätkub majanduslangus. Läinud aasta arvestuses kukkus Eesti majandus Euroopa liidu riikide arvestuses enim. Objektiivselt keerulist olukorda on süvendanud Reformierakonna valitsuste majandusvaenulik ja ebakindlust taastootev poliitika.

Euroopa parlamendi valimised andsid Eesti poliitilisele juhtkonnale signaali, et inimesed ootavad muutust valitsuse poliitikas. Peaministri vahetus oli võimalus tänasel valitsuskoalitsioonil korrigeerida poliitilist kurssi ning seda lootsid paljud heausksed inimesed.

Kahjuks on ametisse astunud Kristen Michali valitsuse poliitiline programm ning tegevus näidanud, et ühiskonnale kindlustunde pakkumise asemel jätkatakse senist Kaja Kallase valitsuse poliitilist kurssi.

See ei vasta Eesti rahva ootustele ja tekitab kindlustunde asemel ebakindlust.

Kavandatavad uued tulumaksu, käibemaksu, maamaksu ning aktsiiside tõusud ja kehtestatud automaks halvendavad inimeste toimetulekut ning lükkavad edasi majanduse taastumist.

Plaanitav ettevõtete investeeritud kasumi tulumaksuvabastuse süsteemi lõhkumine halvendab veelgi Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Uued maksutõusud toovad kaasa täiendava valitsuse poolt esile kutsutud inflatsioonilaine.

Isamaa kutsub valitsust üles loobuma senisest maksutõusude poliitikast, jätma ära kavandatavad uued maksutõusud ning vaatama kriitiliselt üle juba langetatud maksuotsused.

Valitsusliit põhjendab poliitilisi valikuid vajadusega täha võimulpüsimise huvides kompromisse.

See ei ole halva poliitika jaoks piisav põhjendus.

Nii pidid sotsiaaldemokraadid nõustuma väiksema sissetulekuga inimeste lisamaksustamisega ning Reformierakond ettevõtete tulumaksusüsteemi lõhkumisega. Neid otsuseid langetati, nagu eelmisel kevadel, ilma huvirühmade kaasamise ning mõjuanalüüsita.

Eesti majanduse huvides on maksurahu. Uute maksutõusude lainega pikendame majanduslangusest väljumist.

Valitsus põhjendab uusi makse julgeolekuvajadusega. Samas valitseb siiani selgusetus, millal ning millises ulatuses kavatseb valitsus ellu viia kaitseväe poolt juba eelmisel aastal tagajärjetult taotletud ühekordse moonahanke.

Isamaa kutsub valitsust üles langetama selge otsuse vajaliku laskemoona venitusteta soetamiseks mahus, nagu seda on varasemalt ette pannud kaitseväe juhataja oma nõuandega. Selle ühekordse kulu rahastamise otstarbekas viis on maksutõusude asemel riigikaitse võlakirjade emiteerimine.

Julgeoleku vallas deklareeris valitsus, et ei kavatse agressorriikide kodanike valimisõigust piirata, kuna selle vastu olevat sotsiaaldemokraadid.

Isamaa kutsub võimuparteisid loobuma arast hoiakust ning andma oma parlamendiliikmetele riigikogus vabaduse hääletada Eesti huvisid silmas pidades.

Valitsus on põhjendanud lisamaksude vajadust eelarve korrastamise põhjusega. Samal ajal ei ole suutnud valitsus astuda veenvaid samme riigi valitsemiskulude vähendamiseks.

Isamaa kutsub valitsust üles piirama jooksvalt valitsuse otsusel valitsemiskulusid ning esitama viivitusteta riigikogule negatiivse lisaeelarve eelnõu, mis planeeritud kolmeaastase kulude kokkuhoiu eesmärgi saavutaks koheselt.

Valitsuse langetatud üksikotsused energiapoliitikas ei taga varustuskindlust ega konkurentsivõimelist energiahinda. Kindlad on paraku vaid planeeritavad lisakulud energiatarbijatele.

Isamaa kutsub valitsust üles kujundama selge ja tervikliku vaate energiapoliitikas, mis tagab Eesti jaoks piisavas mahus juhitavad tootmisvõimsused ning seab lähtekohaks konkurentsivõimelise elektri hinnataseme.

Valitsus on kõnelenud bürokraatia vähendamisest, kuid tegelikkus on paraku vastupidine. Nii ei sisalda ka kavandatav kliimaseadus sisulist hinnangut inimeste ja ettevõtluse täiendavale koormusele. Selline poliitika kujundamise stiil tekitab täiendavat ebakindlust.

Ebakindlus lükkab edasi peredes laste saamise otsuseid. Oleme silmitsi kiirelt süveneva rahvastikuriisiga. Eestis tuleb prognoositavalt juba kolmandat aastat järjest sündimuse kahanemise sajandi must rekord.

Seda ebakindlust võimendavad valitsuse perede kindlustunnet habrastavad otsused.

Isamaa kutsub valitsust üles loobuma peretoetuste vähendamise kavadest. Eesti pered vajavad kindlustunnet. Seda kahjustab riigi poolt antud lubaduste tagasipööramine.

Valitusparteidel on enamushääled parlamendis, kuid see ei vabasta demokraatlikus riigis võimulolijaid ka valimistevahelisel ajal vastutusest pidada ühiskonna ning huvirühmadega dialoogi. Võimuvertikaalina sellist tüüpi poliitika jõustamine, millele ei ole valimistel saadud ühiskonna mandaati, vähendab kriitiliselt usaldust.

Seda ebakindlust ja tasakaalupunkti puudumist tajub täna Eesti ühiskond.

Isamaa ülesanne on olla nende inimeste esindaja, kes ootavad praegusel ebakindlal ajal kindlustunnet.

 

Autor: ISAMAA VOLIKOGU
Viimati muudetud: 29/08/2024 09:15:14