Foto: Aigar Nagel

Selle suve viimasel nädalavahetusel oli Võrumaal Kubija laululava männimetsas võimalus osa saada ainulaadsest õhtuhämaruses toimuvast sündmusest „Paganlik PärimusÖÖ”. Ühte õhtusse mahtusid jalutuskontsert, pealavastus, kirmaskid, tuleshow ja ööpidu. Mitmekesine programm ühendas teatri, rahvatantsu ja muusika, luues unustamatu kogemuse igale osalejale.

Sündmusel astus üles 615 tantsijat üle Eesti, kogu lavastust saatis elav muusika kuueliikmelise bändi ja Ott Kaasiku juhendamisel, lisaks olid laval 38 koorilauljat, kuus professionaalset näitlejat ja 18 harrastusnäitlejat, nende hulgas Võru Kreutzwaldi kooli õpilased. Peaaegu aasta kestnud ettevalmistustega oli seotud 24-liikmeline põhimeeskond ning vabatahtlikud, keda oli kokku 25. Üritusest sai osa üle 2000 pealtvaataja.

Korraldajad on saanud üritusele palju positiivset tagasisidet ning nagu ka sotsiaalmeedia kommentaaridest võib näha, on Paganlik PärimusÖÖ ja Öötantsupidu jätnud sügava ja unustamatu mälestuse. Mitmed tantsukollektiivid väljendasid korraldajatele oma rõõmu ja rahulolu, et suvi on saanud väärika punkti. Ka kaugemalt tulijad on rahul olnud, et pikk ja küllaltki kulukas teekond sai ette võetud, emotsioonid ja kogemus olevat igat senti väärt olnud. Kuuldavasti olevat ÖÖsimmanni tantsuplats algusest lõpuni olnud kaetud rõõmsate tantsijatega ja lõpuloo ajal tantsiti ning lauldi kätest kinni hoides, mis jättis peole eriti sooja ja ühtse lõpunoodi.

Ürituse planeerimise oluline osa oli ka võimalikult paljudele külastajatele ligipääsu loomine. Nii oli esmakordseltVõrumaa teatriajaloos Paganlik PärimusÖÖ teatri- ja tantsulavastusel eesti viipekeelne tõlge ja kostüümide kompimistutvustus pimedatele ja vaegnägijatele. Kubija laululava ja infrastruktuur soosib ka ratastooli, käimisabivahendiga ja lapsevankriga külastajaid, sest laululava ette viib asfalteeritud kergliiklustee ning teekonnal ei ole trepiastmeid. Võrumaa arenduskeskuse kultuurispetsialisti ja Paganliku PärimusÖÖ projektijuhi Kristi Valsi sõnul oli sündmus eriline mitte ainult seetõttu, et pakkus ainulaadseid elamusi, vaid ka seetõttu, et võimaldas erinevate vajadustega inimestel sellest täiel määral osa saada. „Mitmed pealtvaatajad pidasid just viipetõlke jälgimist üheks kõige meeliliigutavamaks kogemuseks. Võib-olla võiks see saada ürituste korraldamise heaks tavaks, et mõtleme erinevate inimeste ja takistuste peale, miks neil ei ole võimalik kõikidest põnevatest üritustest osa saada ning loome neile võimalused nende ületamiseks. Kui täna osales neli-viis inimest erivajadustega inimeste sihtgrupist, siis ehk järgmine kord on neid juba 20 – tore oleks, kui nad kõik tunneksid end teiste seas võrdsetena,” lausus ta.

Vals lisas, et oluline osa sündmuse korraldamisest oli ka taaskasutuse ja kohalike ressursside maksimaalne kasutamine: „Alati on lihtne luua uusi asju, vahel on tore, et piiratud eelarve sunnib mõtlema loovaid lahendusi. Läbi erinevate üleskutsete ja kohalike kontaktide said mitmed vanad esemed uue elu. Inimesed aitasid hea meelega ja nii saidki rekvisiitideks näiteks pesapallikurikad, pudrunuiad, rehad, vanad sukkpüksid, kiivrid, villamütsid ja palju muudki. See on väga hea tunne, kui kogukond mõtleb kaasa ja ei pea paljuks ka ise ürituse toimumisse kaasa aidata.”

Ta rõhutas ka, et suureks üllatajaks olid ürituse vabatahtlikud. Noored olid aktiivselt kaasatud ja tõid meeskonda palju häid ideid, näidates kui lõbus ja arendav võib olla põlvkondadevaheline koostöö.

„Unistus korraldada Võrumaal teine ÖÖtantsupidu on nüüd teoks saanud. Olen südamest tänulik kogu meeskonnale, kes selle projektiga on suure pühendumusega töötanud. Olen lõpptulemusega väga rahul,” jagas muljeid idee autor Maire Udras. „Etenduse lõpuloo „Munakõllane kuu” masside lavaletoomine küünaldega ja sellele koreograafia loomine oli kogu pika protsessi kõige rohkem rõõmupakkuv osa.”

 

Autor: LL, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 29/08/2024 08:56:22