ERKi Otepää osakonna asutamine. Keskel Ruuben Kaalep, paremal Ants Frosch.

EKREst välja kasvanud värske erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) juured ja alustalad on sügaval meie kandis. Esimene kohalik osakond loodi veel enne esimest partei täiskogu Otepääl, põhikirja üks koostajaid ja erakonna aseesimees on kagueestlasest eksluureametnik Ants Frosch ning Lõuna-Eesti aadressiga partei esimees on tartlane Silver Kuusik.

ERKi asutamine sai alguse 15. juunil Paides, kus kohtusid mitmed endiselt EKREga seotud isikud, kes olid sisetülide tõttu erakonnast välja visatud või välja astunud. Asutamiskoosolek peeti 29. juunil Tartus, kus valiti loodava erakonna esimeheks Henn Põlluaas ning aseesimeesteks Silver Kuusik ja Paul Puustusmaa (lõpetanud 1982 Põlva keskkooli) ning kinnitati juhatus.

Juuli algul teatati erakonna loomiseks vajaliku 500 liikme kokkusaamisest. 7. augustil kandis Tartu maakohtu registriosakond äriregistrisse juunis asutatud uue rahvusliku erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid. Juriidiline aadress on parteil Tartus Annelinnas.

Esimene rakuke Kagu-Eestis
Eelmisel neljapäeval ehk 15. augustil kohtusid ERKi kohalikud liikmed Otepääl Ugandi restorani Eesti lipu toas, et asutada erakonna esimene kohalik osakond. ERKi Otepää osakond on partei teatel esimene oma liikmeskonna ja juhtimisega ametlikult registreeritud osakond, mis tähistab olulist sammu erakonna struktuuri loomisel.

Osakonna juhiks valiti ühehäälselt Ruuben Kaalep, kes tõi esile Otepää ajaloolise tähtsuse ja rolli rahvuslikus liikumises. „Otepää on olnud muinaspealinn, rahvusliku ärkamise keskus ja Eesti lipu häll – oleks veider, kui Ugandimaa poleks esirinnas nüüdki,” kommenteeris Kaalep. „Me teeme tööd päevast päeva selle nimel, et ERKi ülev aade – rahvusterviklus – pääseks võidule nii linnas kui maal, igas külas, tares ja peres.”

ERKi Otepää osakond seab enda teatel oma lähimateks eesmärkideks liikmeskonna kasvatamise ja kaasamise nii poliitilise kogemusega inimeste kui ka nende varal, kes seni poliitikaga tegelenud ei ole, kuid jagavad eestimeelset ja rahvuskeskset maailmavaadet. Eriti oodatakse osakonnaga liituma noori rahvuslasi.

Otepää osakonna loomisega samal päeval teatas ERK mitme tuntud inimese liitumisest parteiga. Üks neist oli Eesti piirivalve ülesehitaja ning piirivalveameti esimene peadirektor Andrus Öövel. 1995. aastal valiti ta riigikogusse. Aastatel 1995−1999 juhtis ta Tiit Vähi valitsuses kaitseministeeriumi. Väärib märkimist, et Ööveli isa Voldemar elas ja töötas enam kui poole oma elust Põlvamaal Ahja kandis. Kui Andrus Öövel veerand sajandit tagasi politseile kiiruseületamisega vahele jäi, andis ta oma koduna üles lapsepõlvekandi ja suvede veetmise koha Ahja, ehkki ta ametlikult seal ei elanud.

18. augustil ehk eelmisel pühapäeval peeti Tartus erakonna esimest täiskogu. Uueks esimeheks valiti Silver Kuusik. 136 häält kogunud Silver Kuusikut hakkavad aseesimeestena abistama Jaak Valge (128 häält) ja Ants Frosch (125 häält).

Erakonna juhatusse valiti teiste seas ka näiteks Põlvamaa metsade vahel kasvanud noor poliitik Helen Rebane ning juba mainitud otepäälane Ruuben Kaalep. Partei aukohtu üks liikmeid on omal ajal Võrus okupatsioonivõimu selgroogu murda aidanud tänane piirivalveametnik Meelis Ivask.

Veel sai erakond endale uue, Andres Aule ja Ants Froschi koostatud põhikirja ning kinnitas täiendatud programmi. Uus põhikiri sisaldab mitmeid uuendusi, näiteks saab Eesti Rahvuslastest ja Konservatiividest Eestis esimene erakond, kus on ette nähtud erakonnasiseste referendumite korraldamise võimalus olulisemate küsimuste otsustamiseks.

Värske esimees rõhutas, et aeg on keeruline ja tööd seisab ees oi kui palju. „Eesti riigi laev on seilanud juba mitu aastat vales suunas, järjest kaugemale sellest, mida on silmas peetud vabariigi põhiseaduses. Probleemide nimekiri on pikk. Majandus on viletsas seisus, inimestest ei hoolita. Maksud kasvavad ilma, et inimestelt küsitaks. Lähedal käib sõda, kuid vajaliku kaitsevõime saavutamine lohiseb. Riigieelarve on muudetud hämaks ning avalik sektor lokkab selle varjus kontrollimatult. Ja nagu sellest oleks veel vähe, on rahvastiku olukord jõudnud vabariigi ajaloo halvimasse seisu. Kõik see tahab lahendamist. Meie töö on neid lahendusi programmidena hakata välja töötama. Just seda me tegema hakkamegi,” teatas Silver Kuusik (40), Tartu linnavolikogu liige ja haldusfirma omanik. „Kui aga tahame mingeid muutusi ka päriselt läbi viia, peame suutma senisest rohkem ühte hoida. Eesti rahvas on liiga väike, et kogu aeg kakelda ja olla üksteisele vaenlaseks. Peame proovida üksteisega rohkem leppida ja olla rohkem rahvuspere moodi.”

Aseesimees: „ladinaeestlased” on tõhusalt esindatud
Nagu mainitud, on ERKi programmi üks loojaid ja üks kahest uuest aseesimehest Ants Frosch – Põlvas sündinud, Valgas keskhariduse omandanud ja Otepääl elav endine advokaat, luureametnik ning diplomaat.

Kui LõunaLeht 20. augusti hommikul kommentaaripalvega Froschi poole pöördus, ei olnud meile veel teada, et Eesti Vabariigi 33. taasiseseisvumispäevaga samal päeval tähistas mees oma 65. sünnipäeva. See jäi silma veidi hiljem äriregistrist ERKi andmeid vaadates.

Frosch tõdes, et ERKil on üsna tugevad meie kandi juured.

„ERKi juhatusse kuuluvad peale minu ka Ruuben Kaalep ning Helen Rebane, nii on kagueestlased või humoorikas vaates „ladinaeestlased” 15-liikmelises juhatuses tõhusalt esindatud. Põlva-, Valga- ja Võrumaa on rahvusluse kindel kants,” kinnitas ta.

Partei põhikirja ühe koostajana peab Frosch erakonna programmist olulisimaks otsedemokraatia jõulise sisseviimise vajadust.

„Otsesõnu tähendab see referendumite kasutamist riigielu oluliste küsimuste lahendamisel analoogselt Šveitsiga,” märkis ta. „Täiesti loomulik on sama põhimõtte rakendamine ka erakonna ülesehituses ja toimimises. Meie põhikiri ei loo võimuvertikaali, vaid jõustab liikmete laiapõhjalise kaasamise mudeli, mis on üdini demokraatlik. Punkt, mis käsitleb referendumi korraldamist erakonnas, eristab meid teistest ja on märgilise tähendusega.”

Mis aga võiks olla poliitiliselt kõige olulisem erinevus ERKi ja EKRE vahel?

„ERK on üdini demokraatlik erakond – laiapindse kaasamisega loodud, n-ö alt üles initsiatiivil toimiv,” leidis Frosch. „EKRE fikseeris mõned kuud tagasi uue reaalsuse oma liikmetele, kui erakonna juhid kinnitasid presidentaalse erakonna moodustamise läbi uuendatud põhikirja. Üks oluline erinevus ongi poliitilises kultuuris. Rahvusterviku mõiste käsitlus on tänasel poliitmaastikul unikaalne ja annab eestlaste püüdlustele uue hingamise!”

Erinevustest rääkides kaldus ERK-i aseesimees filosofeerima.

„Erinevustest rääkides ei saa mööda asjaolust, et inimesed on erinevad. Inimesed aga teevad tegusid ehk poliitikat. Kui inimesed on erinevad, on järelikult ka teod erinevad. Erinevad saavad olema paljud valikud, erinevad saavad olema otsused, erinevad saavad olema plaanid, protsessid, tegutsemiskavad, kõik saab olema erinev. Missugune neist erinevustest kujuneb tähtsaimaks – aeg näitab,” sõnas Ants Frosch.

Erinevustest rääkides pidas LõunaLeht tarvilikuks ka testida pisut ERKi tegija konservatiivsuse taset. Kuidas aseesimehena suhtute äsja Tartus peetud seksuaalvähemuste rongkäiku Pride’i?

„Kummaline ettevõtmine Euroopa kultuuripealinn 2024 ürituste raames. Kisub sinna ekshibitsionismi ehk maakeeli „liputamise” poole. Pride’i rongkäigud on dekadentlik moevool, mis paneb õlgu kehitama,” teatas Ants Frosch.

Uue erakonna kriminaalse minevikuga loojad
Õhtuleht raalis kohe erakonna üldkogu järel välja, et ERKi 559 liikme seas leidub 42 inimest, keda on kriminaalkorras karistatud, paljusid korduvalt. „UUE PARTEI LOOJAD: tapja, politseinike šašlõkivarrastega ähvardaja, ärandajast roolijoodik ja vägistaja, väikelaste ja ema peksja,” kirjutas leht. Seadus ei keela süüdimõistetuid erakonda võtta, aga ÕL osutas, et uue erakonna põhikiri on rangem – see ütleb, et liikmeks ei võeta ega või olla kehtiva kriminaalõigusliku karistusega isikud.

Erakonna algne esimees Henn Põlluaas ütles Õhtulehele, et nad ise ka vaatasid liikmetega seotud kohtulahendeid, aga kõiki ilmselt tuvastada ei suutnud. „Karistusregister on tasuline. Meil finantse ei ole. Sinna läheb üsna märkimisväärne summa,“ nentis ta.

LõunaLeht leidis ÕLi nimekirjast ka vähemasti kolm meie kandi inimest, keda on kriminaalkorras karistatud.

Tauri on saanud kriminaalkorras karistada neli korda, seda varguste, asja omavolilise kasutamise, avalikku korda kaitsvale isikule vastu hakkamise ja omavolilise sissetungi eest. Ühe korra karistati teda vangivalvuri sõimamise eest.

Kristjan on saanud kohtulikult karistada kaheksa korda, muu hulgas omavolilise sissetungi, varguse ja joobes sõidukijuhtimise eest.

Imre on saanud kohtulikult karistada selle eest, et kui kohtutäitur arestis võlgade katteks tema kinnistu koos varaga ja selle oksjonile pani, siis ei leidnud uus omanik korterist õhksoojuspumpa – Imre mõisteti süüdi üleskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumise eest.

„Täna on teada, et Õhtulehe viidatud isikutest on üheksa liitumine vastuolus erakonna põhikirjaga nõudega, kuna neil on kehtiv karistus,” teatas ERKi aseesimees Ants Frosch „Lahendus saab siin olla nende inimeste väljaarvamises.”

Frosch leiab, et partei liikmete minevikupatte välja tuues tehakse inimestele ülekohut. Ta viitas ERKi juhatuse liikme Andri Kiige vastukajale, mis näitab partei lähenemist: „Kümnete aastate eest toime pandud kuritegude ja kantud, kehtivuse lõpetanud ning kustutatud karistuste loetlemine ühes inimeste nimede taasavalikustamisega ajakirjanduses on vastuolus nii üldinimliku kui kristliku põhimõttega, et inimene peaks väärima elus uut võimalust ja saama tehtud vigu heastada. Aastakümnete eest oma karistuse kandnud ja käesolevaks hetkeks kehtivuse kaotanud või kustunud karistusega rahvuskaaslasi, kes elavad tänaseks seaduskuulekat elu, ei peaks erakond asuma ajakirjanduse õhutusel tõrjuma ja ahistama. Selle asemel soovin neile jõudu ja meelekindlust, et jätkata sirget teed.”

 

Autor:
Viimati muudetud: 22/08/2024 09:20:09