Siit pääses varem Peedu Taaleri kodupõllule (elektripostist vasakul kahe metsatuka vahel). Foto: Vidrik Võsoberg

Tänapäevane teeremont rikkus põhjalikult Põlvamaal elava eaka taluomaniku tuju. Muu hulgas pahandab meest see, et uued sügavad nn eurokraavid lükkasid pea peale ümbruskonna harjumuspärase veerežiimi – ja vähemasti oma 70 aastat toiminud masinatega juurdepääs põllule lõigati sügava kraavi tõttu läbi.

78-aastane Peedu Taaler elab Põlvamaal Tilsi-Naruski (kruusa)maantee ääres, mägede ja orgude vahel oma koduses Tammiku talus. Sel suvel võttis transpordiamet seal ette kahekilomeetrise teelõigu põhjaliku remondi, mille meetodid Taalerile teps mitte ei meeldi.

„2000. aastal tehti teele kapremont, pandi torud sisse ja ei kaevatud nii sügavaid kraave nagu need eurokraavid,” meenutas taluomanik. „Need on kohati nii sügavad, et mäe otsast juhitakse vesi kõik kokku kõige madalama kinnistu peale. Need kraavid olid just nii täis, et veel polnud enam kuhugi voolata. Ja kui järjest rohkem peale tuleb, siis hein ja soo on seal ligidal, sammal kasvab ju vee sees ja see sulgeb veeteed, mis on looduslikud olnud kogu minu rohkem kui 70 eluaasta jooksul.”

Taluomanik olla kraavikaevetööde käigus pöördunud teemeistri poole, too aga leidnud, et tema pahameelel pole alust – vesi ei saa tema kinnistule voolata. Lõpuks pandud aga ühe kriitilisema koha peale kraavi truup.

Peedu Taaleri nägemust mööda valgus varasematest kitsamatest ja laugematest kraavidest vesi põllu peale ja üldkokkuvõttes oli veerežiim põllupidajatele mõistlik. Nüüdne kraavide ja üksikute truupide lahendus aga kipub ujutama. Ühel õhtul ei saanudki mees vastpaigaldatud truubitorusid näha, sest need olid üleni vee all. Teele paigaldatud killustiku uhas vesi aga minema.

Et teeremont sattus suures osas hiljutiste paduvihmade ajale ja nende järele, siis võib see eelnev olla lihtsalt ajutine looduse vingerpuss. Kuid Peedu Taaleri põhimure on seotud juurdepääsuga oma kodupõllule ning sestap on ta juba püüdnud teeremondi osas abi ja järelevalvet leida nii vallavalitsusest kui ka isegi politseist. Mõlemast öeldi mehele siiski, et teeremont on selles lõigus puhtalt transpordiameti valdkond.

„Põhiasi on selles, et need uued kraavid varisevad kokku, ei pääse kinnistule masinaga,” kurtis taluomanik. „Öeldi, et ehitage ise truup. Kuigi eelmise maanteeremondi ajal kõige kõrgema koha peal oli vähemalt kaheksa truupi. Nüüd öeldi mulle, et see on meie asi, kuidas me tööd teeme.”

Lühidalt: enne teeremonti pääses traktoriga üle madala kraavi kenasti Taaleri enda väikesele põllumaale ja selle kõrval asuvale suurtaluniku põllule. Enam aga mitte. Põllule ei pääse ka teiselt poolt – seal tõkestab ligipääsu Taaleri enda talu maadelt vett allamäge ära juhtiv kraav. Eurokraaviga võrreldes küll väike.

„Hein tahab nüüd ju hekseldada ja see on põllumaa, sinna ei pääse ligi, üle sellise kraavi ei sõida. Vanasti olid madalad kraavid, sealt suured masinad läksid kõik vaikselt üle. Ja siis nüüd oli kraav ees ja ei saanud ka see talumees, kes seal põldu peab,” selgitas Taaler.

Transpordiameti selgitusest sai taluomanik enda sõnutsi aru, et põllumees sõitku vilja koristamiseks eemalt kombainiga vilja sisse ning võtku alles seal keset viljakõrsi heeder ette. See lahendus on aga tema meelest jabur. Endisele ülesõidukohale ise truubi ja täite paigaldamine käib eakale mehele üle jõu ja tema meelest peaks põllule juurdepääsu võimaldamine siiski olla transpordiameti asi – nemad aastakümneid toiminud lahenduse ju ära rikkusid.

Amet ei ole taluomaniku pretensioonide ja selle nägemusega aga nõus.

Transpordiameti teehoiuteenistuse Lõuna ehitusüksuse juhataja Toomas Tõnurist selgitas esmalt, et transpordiameti tellimusel teostatakse sellel aastal remonti Tilsi-Naruski kruusatee 7,4.–9,4. kilomeetril. Tööde käigus vahetatakse välja truubid, kaevatakse kraave ning paigaldatakse purustatud kruusast täiendav kulumiskiht.

„Tammiku kinnistuga piirneval alal on tõepoolest kaevatud kraavid eesmärgiga liigset vett kattest eemale juhtida. Mahasõitude ehitamisel oleme lähtunud olemasolevast olukorrast. Tammiku kinnistu osas on registreeritud üks mahasõit ning see juurdepääs ka säilib. Kuna tegemist on remondiga, siis täiendavaid mahasõite ette ei nähta, kui ei ole võimalik selgelt tuvastada juurdepääsuks kasutatud kohta,” kinnitas ta. „Tammistu kinnistu osas ei tuvastatud olemasolevale mahasõidule täiendavalt sellist kohta, kus oleks näha, et riigiteelt sõidetakse kinnistule. Samuti ei ole kinnistuomanikud meie poole vastavasisulise taotlusega pöördunud. Kindlasti vaatame kõik taotlused sisuliselt üle ja vastame neile.”

Tõnurist märkis, et olukorras, kus juurdepääs kinnistule on tagatud ning transpordiameti ehitustegevus seda kuidagi ei muuda, siis lisaks uue nõuetekohase mahasõidu rajamine toimub üldjuhul huvitatud isiku kulul.

„Kui kinnistule pääsemiseks kasutatakse lihtsalt riigitee nõlvalt alla sõitmist, siis kinnistuomanikud peavad arvestama sellega, et selline juurdepääs võibki kaduda, kui tee seisukorra tagamiseks on vajalik kraave kaevata,” sõnas ta lõpetuseks. „Riigiteelt mahasõitmiseks tuleb kasutada ikkagi selleks ettenähtud kohta.”

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 22/08/2024 09:14:58