Kurenurme külaseltsi talgud. Foto: FB

Kagunurga igas külas toimetatakse isemoodi. Kus on tegusad eestvedajad, seal korraldatakse külarahvale tähtpäevade puhul üritus, ühtse kogukonnaga külas on plaanid kriiside üleelamiseks, kolmandates korraldab midagi ettevõtlik elanik või toimekas kultuurijuht. Kus elanike arv kahanemas, seal pole enam kooskäimisi.

Kui maakondade keskustes nagu Võru, Põlva jm toimuvate ürituste eel on enamasti suured reklaamid, siis külaseltsid korraldavad ettevõtmisi kas tagasihoidliku tutvustusega või ei tee seda üldse, sest need on mõeldud suuresti omadele.

Kui palju on neid, kes teavad, et eeloleval pühapäeval toimub Kurenurme külas Võru vallas järjekordne pannkoogipäev, või neid, kes teadsid, et läinud laupäeval oli Leevijõel Põlva vallas küla 490. tähtpäev ning sel puhul kogunes külarahvas koos naabritega seda tähistama?

Leevijõe külavanem Enn Kulp ütles, et leevijõelaste olulisimaks ürituseks on kokkusaamine iga aasta alguses. Ta lisas, et nad eelistavad üritustel tegevuste eestvedajate ja esinejatena oma küla tegijaid või siis naabreid, sest leevijõelastele meeldib kohalikku kultuuri tarbida.

Külavanema sõnul on Leevijõel poolsada suitsu ning majade tagasihoidliku ostu-müügi juures on elanike juurdekasv napp. „Viimastel aastatel on mõned majad vahetanud omanikku, kuid poolesaja suitsuga külas on selgelt ülekaalus eakad,” sõnas ta.

Külas tegutseb juba 15 aastat MTÜ Leevijõe, mille liikmed organiseerivad üritusi, külavanem MTÜ juhatusse ei kuulu, kuid aitab igati külaelu edenemisele kaasa. Vallavalitsus on rahaliselt leevijõelasi toetanud. Tänu abivallavanem Arne Tilgale sai Leevijõe viimati vallast purskkaevu kordategemiseks veidi rahalist toetust.

Kulp märkis, et kõige olulisem on, et inimesed soovivad koos midagi teha. „See, kas nad on seltsi liikmed või mitte, ei ole tähtis. Oluline on elanike rahulolu seltsi tegevusega. Liikmemaksu meil ei ole, aga meie inimesed toetavad seltsi tegevust: kes maksab viis, kes paarsada eurot.”

Ka kurenurmelastele on ühised üritused olulised, sest need pakuvad suhtlemisvõimalust.

Pannkoogipäevast vastlapäevani
... mille vahele mahub kurenurmelastel mitmeid sooja aastaaja ettevõtmisi, nagu Sulbi külateatri etenduse vaatamine oma külakeskuses ning mujale Eestimaale uudistama sõitmine. Tänavu käidi Valgamaal.

Pannkoogipäev on juba mõne päeva pärast, eeloleval pühapäeval, sest peagi algab järjekordne kooliaasta ning pannkoogipäev on mõeldud eeskätt just kooliminejatele.

Külaelu toimimise eest Kurenurme kandis on hea seisnud juba 2001. aastast Laine Rehkli. „Peame koos jõulupidu ja vastlapäeva, vaatame külla tulnud külateatrite etendusi, sõidame teistele külla. Meie inimestele meeldib kõige rohkem vastlapäev, millest võtab osa üle 60 erinevas eas inimese,” rääkis ta.

Piirkonna nooremad elanikud osalevad küll üritustel, kuid seltsi liikmeks ei astu, sest nad on kas väikeste lastega kodus või käivad kaugemale tööle.

Seltsielu eestvedajal on hea meel, et Võru vallavalitus toetab nende ettevõtmisi rahaliselt. „Igal sügisel arutame oma eelarvega seonduva vallamajas läbi,” sõnas ta.

Kurenurmelastel on sovhoosiaegne kahekorruseline väike paneelmaja külamajaks renoveeritud. Seda peab Rehkli oluliseks ettevõtmiseks, sest kogukonnale on tähtis oma kokkusaamise koha olemasolu.

Ta ütles, et külaseltsi juhatuses on kolm, seltsis vaid kümme liiget. Noorusega liikmed just hõisata ei saa, kuid see-eest soovivad kõik midagi teiste heaks teha. Kui selts alustas, oli liikmeid 24, kuid aastad on siin oma korrektiivi teinud.

Rehkli loodab, et kui praegused eestvedajad, kellel on aastaid üle 70, enam ei jaksa seltsielu vedada, asuvad asemele tänased noored. „Kahju oleks, kui ühised ettevõtmised kaoksid ja renoveeritud külamaja jääks tühjaks,” nentis ta.

Roosikul on tugev kogukond
Antsla valla külades napib külavanemaid, sest paljud peavad külavanema tööd liigseks ega soovi abivallavanem Kurmet Müürsepa sõnul sellepärast külavanemaks hakata. „Meie katsed saada ametisse külavanemad on suuresti luhtunud, sest inimesed ei taha vastutust võtta,” sõnas Müürsepp, kelle sõnul on vanem nii Luhametsa kui ka Roosiku külas.

Roosiku külavanem Ruuta Ruttas-Küttim sõnas, et nende küla ei ole trallitamise, vaid plaanide tegemise ja nende elluviimise küla. See muidugi ei tähenda, et küla tegusad jätaksid abivajajad hätta.

„Meie külal on kriisiplaan olemas, külal on generaator ja akupank. Mulluste tormide ajal viidi mõlemad külakorda ja nii said meie inimesed voolu puudumise aja üle elatud,” rääkis Ruttas-Küttim.

Üks külarahva turvalisemat elu tagav plaan läks aga vett vedama, nimelt tuletõrje veevõtukoha ja sinna tee ehitamine. Roosiku lootis veevõtukoha ja tee rajamiseks toetust saada kahest miljonist, mille valitsus eraldas Antsla vallale Nursipalu harjutusväljaku laiendamise raames, kuid paraku tuli neil sellest suu puhtaks pühkida, kuna vald otsustas raha mujale panna.

Ruttas-Küttimi sõnul on nad teinud ettepaneku, et omavalitsus võiks mingi summa valla igale piirkonnale ehk kandile eraldada. Selle ja lisaks kaasavast eelarvest saadava pisikese summaga saaksid valla piirkonnad juba rohkem teha.

Külavanema sõnul on Roosiku küla ligi 60 elanikku toredad ja alati aitavad üksteist. Ta märkis, et inimesel võib keldris paarsada purki hoidiseid olla, kuid kui ta ei tee koostööd kogukonnaga, on tal kriiside ajal raske üksi ellu jääda. „See küla, kus on tugev kogukond, elab kriisid üle,” sõnas Roosiku külavanem.

Külainimeste elu saavad teisedki elavdada
Selleks ei pea kohapeal selts ega aktiivne külavanem olema, mõneks ettevõtmiseks piisab tegusast inimesest.

Antslaga piirneval sadakonna elanikuga Kraavi külal oli aastaid tagasi külavanem. Siis toimusid mitmed ühisüritused, nagu jõulupeod ja külapäevad. Kui suusad risti läksid, läks külavanem ära.

„Nüüd on Kraavil vaikne ja igaüks nokitseb omaette ning külas ei ole kooskäimiseks kohtagi,” rääkis Kõrtsijüri talu perenaine Anne Uppin. Tänu temale saavad huvilised aastas korra või kaks kodukülast kaugemale sõita. Tänavu käidi Norras, mullu lõuna pool. Uppini sõnul jääb Kraavi küla ellu, kuna piirneb Antsla linnakesega.

Keskustest kaugemal asuvatel küladel aga ellujäämiskindlust ei ole, nagu näiteks Meerapalu külal Räpina vallas. Külas elab alaliselt ligi 20 inimest, selts on tegevuse lõpetanud ning aktiivsed inimesed sealt lahkunud.

Meerapalust on Räpinasse ligi 40 ja Mehikoormasse 20 kilomeetrit. Mehikoormas on ühised ettevõtmised kultuurijuhataja Tea Tensoni õlgadel, sest Mehikoormas külavanemat ei ole. „Väga ammu oli meil küll külavanem,” teadis piirkonnas 41. aastat kultuurielu korraldav Tenson.

Tema sõnul on Mehikoormas tegus maanaiste selts, kus käib koos 18 tublit naist. „Meil on ühised toiduvalmistamise päevad, koos teeme jõulukaarte ja muudki. Igal aastal käime vähemalt korra kutselises teatris,” rääkis Tenson, kes on seltsi juhatuses.

Ta juhib kultuurielu nii Mehikoormas kui ka Aravus. „Mehikoormas käivad rohkem noored aega veetmas, vaatavad filme ja mängivad lauatennist, Aravus on tantsu- ja kohviõhtud. Aravusse tullakse Ahjalt, Mellistest, Moostest ja Rasinalt. Tihti on neil üritustel ümbrusest rohkem osalejaid kui kohalikke,” kõneles kultuurijuhataja.

Piirkonda on noori vähe lisandunud ning karta on, et juurdetulijate arv kahaneb veelgi, sest algavast õppeaastast on kohalik kool kuueklassiline. Piirkonnas on vaid üks suurem tööandja, mis tähendab, et töökohti ka ei ole.
Tenson tunnistas, et Mehikoorma jaoks ei ole valla vahetus midagi muutnud, sest Meeksi valla ajal oli paik samuti serva peal.

„Mehikoormas Lämmijärve kaldal on ilus ja siin ootavad elanikke ka mõned majad,” kutsus Tenson inimesi oma kodukanti elama.

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 22/08/2024 09:00:55