Küsitlus

Millise vahendiga algaval talvel kodus lund roogid?

Rõugelased käisid Volõõnias panemas alust koostööle ukrainlastega

Rõugelased koos võõrustajatega varjevõrku punumas. Foto: Igor Tsvjud

Läinud nädalal viibis Rõuge valla delegatsioon Ukraina loodeosas asuva Volõõnia oblasti Šatski omavalitsuses, et sõlmida koostööleping ning kuulda-näha elu sõja läheduses ja saada selgust, millega saab neid abistada.

Rõuge vallavanem Britt Vahter meenutas, et nad hakkasid ligi aasta tagasi Ukrainast otsima kontakte sellise sealse omavalitsusega, millel oleks Rõugega sarnasusi.

„Šatski leidmisel aitas meid seegi, et möödunud aastal kandideeris meile tööle inimene, kes kõneles oma tööst Ukraina põgenike toetamisel, ja temalt saime teada, et sealsed omavalitsused soovivad Euroopa Liidu riikidest leida koostööpartnereid,” sõnas Vahter.

Ta lisas, et kuna Eestit aidati 1990ndatel palju, tundsid rõugelased, et nemadki võivad Ukrainat toetada oma kogemustega nii projektide valdkonnas kui ka edasi andes euroopalikke väärtusi. Siis võeti ühendust Ukraina linnade ja valdade liidu juhi Oksana Kiriljukiga, kellele muu hulgas tutvustati Rõuge valda.

„Olime seisukohal, et koostööks peaks meie Ukraina partner olema sarnase profiili ja tegevussuundadega, sest nii saame erinevatel tasanditel koostööd teha,” märkis Vahter.

Kiriljuk pakkus rõugelastele kaht võimalikku sobivat omavalitsust, millest nad valisid Šatski.

Vallavanema sõnul tunnetasid nad juba esimestest veebikoosolekutest, et neil on kaugel ekraanide taga istujatega hea sobivus. Mõlemad on maaomavalitsused, mõlemad asuvad riigi kagunurgas, mõlemal on piirid kahe riigiga, kusjuures ühega neist on keerulised suhted. Volõõnia oblast piirneb Poola ja Valgevenega.

Rõuge kommunikatsioonispetsialist Viivika Nagel tõi välja, et Šatski elanike arv on küll Rõuge omast kolm korda suurem, kuid pindala on mõnesaja ruutkilomeetri jagu väiksem. „Mõlemas on palju järvi, kusjuures mõlemas asub oma riigi sügavaim järv. Mõlema omavalitsuse elanikud tegelevad ka turismi ja toidu tootmisega,” lisas ta.

Ametliku poole kõrval soovisid rõugelased, niipalju kui aega jagus, ka kohaliku eluoluga tutvuda, et saada ettekujutus, millist abi ja tuge tasub tulevikus pakkuda.

Sõjaga puututakse kokku päevast päeva
Kuigi Šatskist on rindejooneni 1000 kilomeetrit, on siingi olnud üksikuid pommitamisi. Vahter märkis, et otsese sõjategevuse puudumine ei tähenda seal rahulikku elu.

„Vastupidi, sõda puudutab neid väga. Sealsed ametnikud kulutavad nende endi sõnul ligi poole oma tööajast vallast sõtta läinute toetamisele. Sõjaga seotud kulutused on võtnud valla napist, kahe ja poole miljoni suurusest eelarvest viiendiku,” tõdes vallavanem.

Vallas on sõjaväekohuslasi 4000, kellest ligi 1000 on praegu rindel. Oma elu on sõjas jätnud 43 ja teadmata kadunute seas on 27 valla elanikku.

Rõuge abivallavanem Uno Kangro sõnas, et paljud pered on lõhutud ning inimesi rusub kõige enam teadmatus sõja lõpust. „Hirm igapäevaste halbade uudiste ees on tuntav, kuid siiski oli näha, et inimesed püüavad optimismi säilitada ka olukorras, kus keegi lähedastest on sõjas,” ütles ta.

Rõugelastele tundus, et võitlus elukalliduse ning koolide ja haiglate ülalpidamine on suuresti naiste õlul.

Vahter sõnas, et sealse omavalitsuse töötajad ei saa tegeleda piirkonna arendamisega ega investeerimisega. „Pidevalt kogutakse elanike niigi väikestelt sissetulekutelt annetusi sõjameestele. Ametnikud püüavad sõjas olijaid igati toetada neile varustuse, masinate ja muu tarviliku kogumisega. Hommikuti toimus omavalitsuse ees vaikuseminut sõjas hukkunud šatskilaste auks ning nende nimed loeti ette, kusjuures iga nime järel kõlas gongilöök. Oli ilus ja valus kuulata, kui inimeste suust kõlas spontaanselt „Slava Ukraini. Herojam slava”,” kirjeldas ta.

Kangro märkis, et olles tagasi kodus, lastakse nähtul-kuuldul selgineda, siis mõeldakse konkreetsemalt ühistele tegemistele ja ukrainlaste abistamisele. „Viimaseks võib olla ka meiepoolne võimaluste otsimine sõjas osalejate toetamiseks või ka mõne huvitatud organisatsiooni suunamine koostööle šatskilastega,” sõnas abivallavanem.

Vahter lausus, et koostöös on meil võimalus ka üksteiselt ühte-teist õppida ja üksteist nõustada. „Meie saame neid toetada teel Euroopa Liitu, abistada projektide taotlemisel, jagada nõu oma 20 aasta tagustest kogemustest. Neilt on meil õppida elanikkonna kaitsmise, riskide ja kriiside reguleerimise kohta,” rääkis vallavanem.

Kui kõik läheb plaanitult, tulevad šatskilased Rõugesse tuleva aasta jaanuaris.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 17/08/2024 19:37:15

Lisa kommentaar