Riita Pildi heina kasvanud aiamaa. Foto: erakogu

„Muru kasvas poole meetri kõrguseks ja kartul jäi kängu,” ohkab 75-aastane piiriäärne elanik, kelle põllu kõrvale rajati piirivalvetee koos võimsalt väetatud teeäärse haljastusega, mis vägisi püüab aiamaast tihedat muruplatsi teha.

Riita Pilt on 30 aastat majandanud Vastseliinast kümmekonna kilomeetri kaugusel piiri ääres asuvas Savimäe talus. Vanigõjärve (ka Vaniku järv) kaldal elav Pilt oli enda sõnul varem otseselt Putini naaber, kuus aastat tagasi aga arvati järv piiriveekoguks ja proual tuli osa maad, sealhulgas enda rajatud supluskoht, piiri parema valvamise huvides riigile loovutada. Mullu ehitati piirivalve tellimusel pea terve aasta Pildi talu kõrvale uut teed, mis lõppkokkuvõttes viskas nii mõnegi kivi kapsaaeda.

„Tehti uus tee – ja tehti minu kartulimaa servast läbi. Sügisel tulin ühel päeval hilja koju, lumekirme oli maas, ja vaatasin, et kogu põld on sinine ja maailmatu võimsad traktorirööpad läksid. Küsisin naabri käest, kas tal on käidud – ei olnud. Oli külvatud väetist koos heinaseemnega. Kevadel istutasin kartuli maha nagu tavaliselt. Käisin vahepeal kaks päeva kodust ära ja kui tagasi tulin, siis, teate, mu kartulimaa oli umbes 20-sentimeetrist tihedat muru täis,” kirjeldas proua oma muret. „Võtsin kõpla kätte ja tegin kõik korda. Aga nädala pärast oli veel hullem ja praegu on nabani. Kasvas kartulist läbi. Kokkuvõttes: muru kasvas poole meetri kõrguseks ja kartul jäi kängu.”

Pildi sõnul oli tal kartulipõllule korralikult sõnnikut pandud, aga piirivalvetee peenra sügisesel haljastamisel külvati lisaks heinaseemnele ka ohtralt kunstväetist. Proua käis kolm vagu uuesti kõplaga üle ja tahtis uue kartuli istutada, aga enne kui ta selleni jõudis, oli kahekordne väetamine oma töö teinud ja võimas muru kasvas taas põllust läbi. Piirivalvurite poole pöördunud naine oma murele lahendust ei saanud. Pilt nendib, et ju arvas tee rajaja, et ka tema põld on teeserv, mis tuleb tiheda muruga korralikult haljastada.

„Sel aastal ei saagi aiamaad korda. Kõplasin ära, trimmerdasin ära, püüdsin taastada kartulit, aga ei jõua enam seda heina maa seest välja tõmmata – no ei jaksa katkuda seda rinnuni rohtu,” ohkab taluperenaine. „Aiamaa oli sügisel küntud, kevadel lasin ühe riba juurde künda. Seal on mul natuke kapsast. Aga sibul, kartul, kõrvits lähevad kõik mädanema.”

Riita Pilt tunneb oma aiamaa üle uhkust ja kiidab, et tema korralikult sõnnikuga väetatud põllu saake on naabridki kadestanud: tunamullu saanud ta 20 kotti kartulit, naabrid aga sama suurelt lapilt vaid kuus. Ta kinnitab, et võiks huvilistele näidata videot selle kohta, milline puhas põld tal oli ja millised uhked kartulid. Aga tänavu seda rõõmu pole.

Pilt on enda sõnul mõelnud, et peaks esitama politsei- ja piirivalveametile avalduse kahjude hüvitamiseks. Seda enam, et piirivalvest olla talle mõista antud, et ehk külvas ta muru oma põllule ise.

„Kuskilt ilmselt abi loota ei ole,” kurvastab naine. „Olen 75 ja jumala üksi. Ju on nii ette nähtud, et vanainimesed peale 70. eluaastat koligu ära hooldekodusse.”

LõunaLeht küsis PPA-lt kommentaari Riita Pildi murele ja palus ka selgitada, kuidas on reguleeritud piiritsoonis teede rajamise seaduslik ja õiguslik pool.

PPA idapiiri väljaehitamise projektijuht Merle Tikk ütles alustuseks, et juhul kui PPA soovib rajada piiriribale juurdepääsutee, mis jääb eravaldusse või läbib seda, siis sõlmitakse maaomanikuga notariaalne isikliku kasutusõiguse seadmise leping. Lepingus määratakse kindlaks kasutusõiguse ala ning selle kasutamise tingimused.

„Antud juhul on tingimuseks seatud, et kasutaja on kohustatud kasutama isikliku kasutusõiguse ala heaperemehelikult ja vastavalt selle otstarbele. Samuti on kasutaja kohustatud ehitama välja juurdepääsutee ning kandma sellega seotud kulud. Pärast ehitustööde lõppu on kasutaja kohustatud heakorrastama isikliku kasutusõiguse ala ning taastama vajadusel ümbritseval alal omal kulul tööde alustamisele eelnenud olukorra. Lisaks on hooldus-, remondi- ning rekonstrueerimistööde läbiviimisel üldjuhul kasutaja kohustuseks seatud taastada omal kulul tööde alustamisele eelnenud olukord,” selgitas ta, andes nii Pildile lootust, et õigus heinavabale kartulipõllule on tal igati olemas.

Tikk lisas veel, et maaomanik peab hoiduma igasugusest tegevusest, mis takistab rajatise, kõnealusel juhul juurdepääsutee, sihipärast kasutamist. Samuti tuleb hoiduda tegevustest, mis võivad kahjustada rajatist, põhjustada rajatise seisundi või kasutamise halvenemist jne.
 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 26/07/2024 08:39:14