Suveperiood, mil väljas on soojakraadid ja päevavalgust rohkem kui talvel, võiks justkui tähendada ka madalamaid elektrihindu. Siiski on sel suvel olnud tunde, kui Eestis ja laiemalt Baltikumis on elektrihinnad jäänud kõrgeks. Miks see nii on?

Reeglina tekib kõrge börsihind olukorras, kus piirkonna elektrinõudlus ületab olemasoleva pakkumise. Hiljutised kõrged hinnad Eestis ja Baltikumis on niisamuti sellest tingitud, põhjuseks mitme erineva teguri kokkulangevus.

1. Piiratud ülekandevõimsus Soomega
Viimastel kuudel on ühendus Eesti ja Soome vahel olnud piiratud võimsusega, kuna EstLink 2 kaabel on rikke tõttu kasutusest maas. See tähendab, et Eestil pole võimalik importida piisavalt elektrit Soomest, kus elektri hind on sageli soodsam kui mujal Baltikumis.

Piiratud ülekandevõimsused riikide vahel vähendavad konkurentsi elektriturul ja suurendavad survet hindade tõusuks.

2. Vähenenud elektritoodang Balti riikides
Elektritootmine Baltikumis on olnud madal mitmel põhjusel:

Tuulevaikne ja pilvine ilm. Taastuvenergia, eriti tuule- ja päikeseenergia toodang on suvel olnud oodatust väiksem. Tuuleenergia toodang sõltub otseselt tuule kiirusest ja suunast, samas kui päikeseenergia toodang on pilvisel ajal madalam.

Läti hüdroenergia toodangu vähenemine. Kui kevadel tootsid Läti hüdrojaamad suuremas koguses energiat, siis suve saabudes on hüdroenergia toodang vähenenud aastaajast tingitud veetaseme languse tõttu. Mõju avaldab ka EstLink 2 puudumine, mis kevadel ei olnud Läti hea hüdroenergia toodangu tõttu nii tugevalt tuntav.

3. Vähene kodumaine toodang
Kodumaine elektritoodang katab keskmiselt alla poole Balti riikide elektritarbimisest. Selleks, et katta nõudlust, tuleb ülejäänud elektrivajadus importida. Baltikumis imporditakse elektrit maksimaalses võimalikus mahus läbi kõikide ühenduste Poolast, Soomest ja Rootsist.

Küll aga tuleb arvesse võtta, et importvõimsused on piiratud ja ei suuda katta kogu tarbimisvajadust, mis omakorda tõstab hindu.

4. Elektrihindade volatiilsus
Elektrihinnad on päeva lõikes volatiilsed ning kõrged hinnad esinevad tavaliselt vaid mõnel järjestikusel tunnil, kui tarbimine on suurim. Seetõttu ei pääse ka gaasi- ja põlevkivijaamad sageli turule. Kõrged tipu elektrihinnad tekivad väga väikeste koguste pealt ja on enamasti seotud tarbimise juhtimisega.

Mida päikeselisem ja tuulisem on ilm ning suurem taastuvenergia toodang, seda soodsamaks läheb elektrihind. Paraku on suvine ilm Eestis ja Baltikumis sageli ettearvamatu, mistõttu on taastuvenergia tootmist raske ette ennustada.

 

Autor: ENERGIATARKUSE BLOGI
Viimati muudetud: 25/07/2024 08:46:15