Foto: Karoliina Kreintaal

Võrumaal nädal aega kestnud muusika-, metsa- ja sõnasündmus Aigu Om! jaapani eri inspireeris nii kohalikke kui ka külalisi kaugemalt.  

15.-21. juulini kestnud Aigu om!-il sai nii molutada kui ka osaleda eripalgelistel sündmustel ning loovates tegevustes. Lisaks toimusid inimeste omavahelised põnevad kohtumised ja avastamised nii küünis, metsas kui ka õpitubades. Rõuge kandis elava muusiku Mari Kalkuni eestveetav festival tõi tänavu Võrumale kokku nii esinejaid kui ka külastajaid üle Eesti ning kaugelt Jaapanist. Festivali Aigu Om! erinevatele sündmustele tehti üle 2000 külastuse. Kõige rohkem osalejaid oli RMK Pähni Metsapäeval, mis keskendus traditsioonilisele ja tänapäevasele metsatunnetusele Eestis ja Jaapanis. Metsapäeva huvilised said osa Jaapani erakmunga Daizaburo Sakamoto rituaalidest, jaapani retkejuhi Yutaka Miura ning japanoloogi Alari Alliku ettekannetest, kirjaniku Valdur Mikita metsatubadest ning vabaõhukinost. 

Täiskuu eel tehtud saunavihad, kohapeal loodud ja vaadatud filmid, kunstielamusi pakkuvad näitused, ühised meisterdamised ja toiduvalmistamised, loodusretked nii päeval kui sa öösel, metsatseremooniad, saunaskäigud, mõtisklused ja muidugi muusika – kõike seda sai Aigu Om! festivalil kogeda. Ühine keel leiti nii toidutegemisel, musitseerimisel, meisterdamisel kui ka matkates.

Jaapani kultuuri Eestisse toomine pakkus eestlaste jaoks vahetut kogemust kaugest kultuurist. Selle tipphetkeks oli kahel õhtul Aigu Om küünis aset leidnud eriline koostööprojekt, kontsert-vaatemäng „Mõts/Mori/Forest“, mis oli inspireeritud nii kohalikust pärandist kui Tokyo linnakõladest. Küünikontserdil musitseerisid pärimusmuusik Mari Kalkun kandle ja lauludega, Jaapani elektrikitarrist Arata Inoue ning tšellist Kotaro Saito. Kontsert-vaatemängul esitati festivali ajaks Mari Kalkuni ja esinenud jaapani muusikute koostöös valminud ühisalbumi lugusid. Esimesel õhtul olid kontsert-vaatemängule laulma kaasatud ka lapsed, kes osalesid eelnevalt Rõuge kunstikuuris toimunud muusika õpitoas. 

„Jaapani muusikud nautisid igat hetke siin oldud ajast – loodust, ühist musitseerimist ning Võrumaale ainuomast atmosfääri, mis on sedavõrd erinev Tokyo suurlinnamelust. Mina olen aga väga tänulik, et pikaaegne unistus see projekt Eestisse tuua lõpuks täitus ning festival rajas kultuurisilla Eesti ja Jaapani vahel!” kommenteeris Mari Kalkun festivali järel. 

Ühe suure festivali sees toimus ka mitmeid väiksemaid kontserte. Näiteks astusid mitmel korral üles Eva-Lotta Vunder ja Madis Meister, Muteki Taiko Grupi jaapani taiko trummi helisid jätkus nii Pähni metsa, Aigu Om küüni kui ka Viitina mõisaparki.

Nädala aja jooksul leiti kahe kultuuri ühendavaid ja eristavaid osasid ning Eesti kultuuri kogemust ammutasid endasse ka väliskülalised. Festivali programmis osalenud prantsuse dokumentalist Vincent Mooni tõi Eesti külastuse puhul eredalt välja kohalikud järved koos erakordse veega ning suitsusauna imelise traditsiooniga. Jaapani erakmunga Daizaburo Sakamoto hindas omasõnul eriti metsikust, mida Eestis veel palju alles on. Festivalil Aigu Om! kogetu ning nähtu põhjal tehtud ülesvõtete ja -kirjutistega viivad väliskülalised meediakajastuste kaudu siin kogetut erinevatesse maailma paikadesse. 

„Lemmik inimmõõtmeline festival: Aigu Om! Kõik on laetud,” iseloomustas Rõuge juurtega dokumentalist Jaan Tootsen Võrumaal toimunud muusika-, metsa- ja sõnasündmust.

Omanäoline muusika-, metsa- ja sõnasündmus Aigu om toimus tänavu neljandat korda. Sündmus on nelja aasta vältel aidanud edasi kanda Võrumaale omast “aigu om” mõtteviisi, väärtustades kohalikku loodus- ja kultuuripärandit. Sündmuse algatajad ja eestvedajad on Mari Kalkun ja Taavi Tatsi. Tänavu osales festivali tiimis 25 inimest nii Eestist kui Jaapanist, lisaks vabatahtlikud. 

Sel aastal esmakordselt nädal aega kestnud festivali Aigu Om tegevused toimusid Rõuge vallas Viitinas, Rõuges ja Pähnis, Võru vallas Hundiallikal ja Hõbessaarel ning Antsla vallas Roosikul. Tänavune programm keskendus eelkõige just Jaapani ja Võrumaa kultuuriruumile ning oli osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 24/07/2024 10:35:14