Palju on juba nenditud, et atentaadikatse USA presidendikandidaadile Donald Trumpile muudab ajaloo kulgu, täpsemalt küll see, millised reaktsioonid toimunule järgnevad. Arusaadavalt on tegu väga tõsise kuriteoga ning poliitilistest motiividest kantud vägivallal pole mingit õigustust, kuid ometi tuleb nentida, et üsna suure tõenäosusega suudab Trumpi kampaaniameeskond toimunu novembrikuistel valimistel võiduks pöörata ning vastuoluline endine president saab Valge Maja võtmed taas enda kätte. Toimunu mõjutab otseselt ka Eesti poliitikat ehk uuel valitsusel tasub juba läbi mõelda, kuidas Trumpi juhitud USA-ga hästi läbi saada.

Märgiline ajastus
Valimisvõitluses üles kerkinud küsimused president Bideni suutlikkuse üle oma ülesannetega toime tulla – olgu siis kurikuulus teledebatt või ränk nimeeksimus NATO tippkohtumisel – andsid loomulikult hoogu juurde Trumpi toetajatele ning meeskonnale. Praeguses kampaaniaetapis rullus vabariiklastele lahti parim võimalik stsenaarium, kui demokraadid hakkasid üha tõsisemalt ja avalikumalt kõhklema oma kandidaadis. Nii ei ole viimastel nädalatel Bidenil olnud võimalik rääkida oma ametiaja edusammudest, vaid pidi hoopis toetajaid ja avalikkust veenma, et saab hakkama.

Trumpi kampaaniameeskond reageeris ootuspäraselt ning asuti kättesattunud trumpi kasutama, näidates, kuidas 78-aastane (!) kandidaat on võrreldes Bideniga noor ja tegus mees. Atentaadikatse andis sellele narratiivile ohtralt lisamaterjali, sest foto verepritsmetes näo, kuid võidukalt üles tõstetud rusikaga Donald Trumpist asetub poliitfotode absoluutsesse paremikku. Raske on ettegi kujutada, milliseid emotsioone võib see kaader tekitada vabariiklaste toetajate hinges, kellest paljude jaoks oli Trump juba niigi pea ebajumala staatuses. Nüüd lisandub sinna veel tõdemus, et isegi kuulid ei murdnud nende kandidaati.

Juba mainitud erakordsed kaadrid sündisid aga seetõttu, et Trump taipas talle omaselt rusika võidukalt püsti visata. Vaevalt, et keegi inimkilbiks viskunud ihukaitsjatest seda talle kõrva sosistas, mistõttu otsustas Trump sekundi murdosa jooksul, kuidas tekkinud olukorda kasutada enda tugevuse demonstreerimisel. Kogu toimunu traagilisuse juures õnnestus see suurepäraselt.

Mis saab edasi?
Tegelikkuses pole muidugi asi nii ühene, sest isegi kui toimunut poliitkampaanias oskuslikult ära kasutada, ei kao kuhugi fakt, et Trump pääses väga napilt eluga – selline kogemus muudab kahtlemata inimest. Praeguseks on ta teinud pöördumise, milles rõhutas, et Jumal päästis ta elu ning kutsus üles rahvast ühtsusele ning mitte lubama kurjusel võita. Küllap selgub järgnevatel nädalatel ja kuudel, kas ja mil viisil muutub Trumpi käitumine poliitikas.

Ühelt poolt nähakse Trumpi võimalust tõusta rahva märtri staatusesse, teisalt leitakse, et Biden sümboliseerib toimunu valguses üha enam rahumeelsust ning kompromisside otsimise vajalikkust. Palehigis on tööle asunud ka demokraatide ja vabariiklaste strateegid, sest – nagu öeldud – otsustavaks saavad reaktsioonid ja käigud, mis atentaadikatsele järgnevad.

Kahtlemata on vabariiklased teinud järeldusi 2021. aasta jaanuaris toimunud rahutustest ja rünnakust Kapitooliumile, mille vari saadab neid siiani. Õli tulle lisab (ning tööd vandenõuteoreetikutele) aga asjaolu, et kahetsusväärselt ütles Biden vaid mõned päevad tagasi kampaaniaüritusel, kuidas sihik tuleb seada Trumpi suunas (it’s time to put Trump in a bullseye). Loomulikult pidas ta seda silmas poliitilises ning ülekantud tähenduses (ja sai jõulise esinemise eest ka kiita), kuid nüüd on olukord oluliselt muutunud ning nende sõnade kontekst hoopis teine.

Poliitikas pole midagi kindlat muidugi kunagi, kuid praegust olukorda hinnates tasub küll koalitsiooniläbirääkimiste käigus pühendada aega ka sellele, et arutada, mil viisil konstruktiivselt ning tõhusalt koostööd teha 47. Ameerika Ühendriikide presidendi Donald J. Trumpi ja tema administratsiooniga.

 

Autor: LAURI LAATS, riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
Viimati muudetud: 18/07/2024 09:34:24