Küsitlus

Millise vahendiga algaval talvel kodus lund roogid?

Festival Aigu Om toob Võrumaale metsapraktikud ja muusikud tõusva päikese maalt

Muusikud Kataro Saito, Mari Kalkun ja Arata Inoue. Foto: Charles Torres

Tänavu 15.–21. juulini Võrumaal aset leidev muusika-, metsa- ja sõnasündmus Aigu Om on Tartu 2024 kultuuripealinna tuules korraliku hoo sisse saanud, tuues kokku külastajaid ja esinejaid Jaapanist Prantsusmaani.

Nädal aega kestva festivali Aigu Om tegevused toimuvad Rõuge vallas Viitinas, Rõuges ja Pähnis, Võru vallas Hundiallikal ja Hõbessaarel ning Antsla vallas Roosikul. Tänavune programm keskendub eelkõige just Jaapani ja Võrumaa kultuuriruumile. Kahe kultuuriruumi kokku toomise idee sündis festivali eestvedajal Mari Kalkunil, kes on muusikuna käinud korduvalt Jaapanis ning Aigu Om jaapani suhete juhil Janne Funk’il. Ajapikku on kahel vägeval naisel seal väljakujunenud koostööpartnerid, kes osalevad Aigu Om festivali töös ka Eestis. 

„Alati on Jaapanis käies veidi selline tunne, et olen sattunud teisele planeedile. Samas on mind algusest peale kummitanud tunne, et midagi meie põhiolemuses on sarnane – olgu see siis usk looduse hingestatusse vastu või omapärased kombinatsioonid tehnoloogiast ning traditsioonidest. Et on ühendatud ürgsus ja kaasaegsus,“ sõnab Mari Kalkun.

Sündmuse üheks kulminatsiooniks on Jaapani-Eesti koostöös sündinud heliteose esmaettekanne. Mari Kalkuni ja jaapanlaste elektrikitarristi Arata Inoue ning tšellist Kotaro Saito ühisloomes sündinud koostöö on oodanud publikuni jõudmist koroonapandeemia algusest. 19. ja 20. juuli õhtul Viitinas Aigu Om küünis jõuavad need kahe kultuuri helimaastikud ühtelõimitult kahe eksklusiivse kontsert-vaatemänguna „Mõts/Mori“ lõpuks Eesti kuulajateni. Lastel on aga võimalus osa saada muusikute õpitoast. Erakordsust lisab esmakordselt Eestisse jõudev Prantsuse rändav filmitegija Vincent Moon. Maailmatasemel dokumentalisti sulest sünnib 19. juulil Aigu Om küünis publiku silme all elavas esituses uus kordumatu film, mille loomeprotsessile saab publik tunnistajaks olla.

RMK Pähni metsapäeval avastatakse koos jaapanlastega ühisosa kahe kultuuri metsatunnetuses. Populaarne jaapani retkejuht Yutaka Miura tutvustab Jaapani metsalooduse eripära ning teeb tähelepanekuid Eesti metsa kohta. Erakmunk Daizaburo Sakamoto räägib yamabushi traditsioonilistest tegemistest ja mõttemaailmast ning avab lähemalt neid praktikaid, mis tänast inimest võiks kõnetada. Metsapäeva peakorraldaja Taavi Tatsi usub, et jaapanlaste kaasamine aitab meil sisseharjunud mõtteviisidest vahelduseks välja saada ning avardada meie metsatunnetust.

Lisaks jaapanlaste loomingu ja mõtiskluste nautimisele on kõigil huvilistel võimalik õppida ise looma jaapani kultuurile omast – 17. juulil toimuvad Roosiku mõisas Hikari Tanaka ja Boris Meldre eestvedamisel jaapani toidu õpitoad ning Eeva Relli-Meldre juhendamisel saab endale savist voolida jaapanile omapärase chawan teetopsi. 19. juulil on Shion Yokoo juhendamisel Rõuge kunstikuuris võimalik tutvuda origami voltimiskunstiga, 20. juulil Viitina mõisas tutvuda jaapani taiko trummidega jne. Erakluse, molotamise, looduse ja jaapani kultuuri teemad põimib metsapäeva välikinos kokku tõsielul põhinev draama „“Mori*, kunstniku elupaik”.

Kuigi 2024. aastal on Aigu Om pühendatud jaapani kultuurile, ei ole kuhugi kadunud siinsete traditsioonide hoidmise ja jõustamise suund. Nii on festivali esimesed päevad pühendatud just pärimuslikule taimeravile, toidusalude loomisele ning suitsusaunadele. RMK Pähni metsapäeval saab aga iga huviline õppida saunavihtade punumist ning trükipaku meisterdamist. Samuti kõneleb japanoloog Alari Allik metsapäeval hingepuudest ning pärimuslugudest, mis räägivad sellest, kuidas puude sees peituv eluvägi kandub läbi erinevate metamorfooside lõputult edasi. Aigu Om mõtteviisi kannab ka Valdur Mikita molotamise metsatuba Pähnil.

Omanäoline muusika-, metsa- ja sõnasündmus Aigu om toimus esimest korda 2021. aastal Rõuge vallas ja selle algatajateks on Mari Kalkuni ja Taavi Tatsi. Sündmus on kolme aasta vältel aidanud edasi kanda Võrumaale omast “aigu om” mõtteviisi, väärtustades kohalikku loodus- ja kultuuripärandit. 2024. aasta juunis Jaapanis toimunud sündmuste ning meediakajastuste kaudu levitati Aigu Om seemet ka Jaapanisse. 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/07/2024 09:57:14

Lisa kommentaar