Eesti Lõõtsakuningas Kert Krüsban. Foto: Lauri Raitar / Artega Media

Võrus toimuva 29. pärimustantsu festivali „Kirivüs” ühele tähtsamale üritusele, lõõtspilli võistumängimisele kogunesid laupäeval, 13. juulil parimad lõõtsamängijad üle Eesti. Ässade võistlusklassi parimaks tunnistati Kert Krüsban, kes ühtlasi pälvis Lõõtsakuninga tiitli. Noorte võistlusklassis pärjati parimaks Kertu Hordo.

Tänavusest, 35. Võru lõõtsamängijate konkursist võttis osa 12 pillimängijat. Lõõtsamängijad said võistelda neljas kategoorias: algajad, noored, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võtavad mõõtu need, kes on varasemalt pälvinud täiskasvanute klassis koha esikolmikus. Kolmekordsele ässade klassi võitjale omistatakse Lõõtsakuninga tiitel.

Ässade klassis krooniti võitjaks Kert Krüsban, kes ühtlasi pälvis kolmanda ässade klassi esikolmikusse jõudmise puhul ka Lõõtsakuninga tiitli, olles sellega kuues Lõõtsakuningas Eesti ajaloos. Teise koha pälvis Oliver Leppik ning kolmanda koha Herbert Konnula.

Vastne Lõõtsakuningas, Kuusalu valla Vihasoo külast pärit Kert Krüsban, kes on ühtlasi Vabariigi Pillimehe tiitli kandja, ütles et on kõrge tunnustuse üle on tal väga hea meel ja see on erakordselt suur au. „Teekond Lõõtsakuningaks on olnud aastaid pikk ja selle saavutamine võrdlemisi keeruline, sest žüriile tuleb muljet avaldada korduvalt ning väga heal tasemel noori lõõtsamängijaid tuleb üha peale,” ütles ta.

Noorte klassis pälvis esikoha Kertu Hordo, kes auhinnatseremoonial tunnistas, et unistab esimesest lõõtsakuninganna tiitlist. Teise koha saavutas Juhan Koppel ja kolmanda koha Keijo Susi.

Eripreemiatest publikulemmiku tiitli sai Juhan Koppel ning Ain Lindvesti tunnustati lõõtspillimängu pikaaegse traditsiooni hoidmise eest. Täiskasvanute klassis tunnustati Hilja Kasejõed julge pealehakkamise eest.

Noorte klassis võtsid mõõtu Keijo Susi, Kertu Hordo, Oliver Merilo, Juhan Koppel ja Helir Hoop; täiskasvanute klassis Hilja Kasejõe; ässade klassis Ülar Saarniit, Herbert Konnula, Oliver Leppik, Ain Lindvest, Merili Murde ja Taivo Leis. Algajate klassis sel korral võistlejaid ei olnud.

„Teppo-tüüpi lõõtspilli võistumängimisel on Võrus juba aastakümnete pikkune traditsioon ning osavõtt on pillimeeste hulgas au sees. Võistumängimise omapära on see, et mängitakse vaid Eesti ühe kuulsama lõõtsameistri August Teppo tehtud või tema tehtu eeskujul valminud teppo tüüpi lõõtsadel,” tutvustas võistumängimise peakorraldaja Priidu Teppo. „Omapärane on seegi, et paljud mõõtu võtnud pillimehed on lõõtspilli oma kätega meisterdanud, esindatud oli ka August Teppo valmistatud pill.”

Parimate lõõtsamängijate mõõduvõtmisel tuli esitada kaks eriilmelist pillilugu, misjuures žürii hindas individuaalset meisterlikkust, sisukust, muusikalist väljendusrikkust, intonatsiooni ja kõla.

Neljaliikmeline žürii, kuhu kuulusid Toomas Ojasaar, Tarmo Noormaa, Harri Lindmets ja Siiri Konksi, tõid välja, et osalejate tase oli muljetavaldavalt kõrge ja ühtlase tasemega ning võitja väljakuulutamine tõi kaasa üksjagu tulist arutelu. Kaalukeeleks sai sel korral mängijate tehniline mänguoskus.

August Teppo (1875-1959) oli läbi aegade kuulsaim eesti lõõtspillimeister. Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud Teppo valmistas elu jooksul umbes 150 pilli. Üks vanemaid tema valmistatud pille on säilinud aastast 1894 ja on märgistatud järjekorranumbriga 8. Viimase pilli meisterdas 1959. aastal 84-aastasena. Teppo tüüpi lõõts on hinnatud simmani- ja kontserdipill, tüüpiliselt neljarealine ja kolmekooriline. Teppo-tüüpi lõõtspillide võistumängimise pikas ajaloos on Lõõtsakuninga tiitli varasemalt pälvinud Aivar Teppo (2000), Juhan Uppin (2003), Toomas Ojassaar (2014) Richard Ott Leitham (2016), Rasmus Kadaja (2022).

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 13/07/2024 21:15:50