Kuritegude arv maakondades I poolaastal. Allikas: justiitsministeerium

Justiitsministeeriumi poolaasta kuritegevuse ülevaatest selgub, et 2024. aasta juuni lõpuks registreeriti 3,6% enam kuritegusid kui mullu samal ajal. Enamlevinud kuriteoliikidest on järjepidevalt suurenenud registreeritud kelmuste ja arvutikelmuste arvud.

2024. aasta kuue esimese kuu jooksul registreeritud 14 104 kuriteost moodustasid 51% varavastased kuriteod, lõviosa neist olid vargused ja kelmused. 24% kuritegudest olid isikuvastased, millest neli viiendikku moodustas kehaline väärkohtlemine. 9% kuritegudest olid liikluskuriteod, peamiselt joobes juhtimised.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga suurenesid esimesel poolaastal enim ehk 8% võrra varavastased kuriteod, seda peamiselt registreeritud kelmuste ja arvutikelmuste arvelt. Arvutikelmusi registreeriti 36% enam kui mullu samal ajal, kelmusi 30% ning vargusi 8% rohkem kui 2023. a esimesel poolaastal.

Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul tegutsevad kelmid jätkuvalt üsna levinud petukõnede ja -sõnumite skeemidega, mille suhtes tasub igaühel valvel olla. „Petukõnes hoiatatakse ohvrit enamasti väidetavast kahtlasest tegevusest tema pangakontol, mille takistamiseks tuleb kiiresti tegutseda. Sage on skeem, kus ohvriga kontakti loonud kelm suunab ta edasi järgmise kelmi poole, kes saab pahaaimamatult ohvrilt ligipääsu tema pangakontole. Meenutan, et mitte ükski õige pangatöötaja ei küsi mitte üheltki kliendilt ligipääsu tema pangakontole,“ rõhutas justiitsminister. 

Petusõnumites on jätkuvalt levinud skeemid, kus ohvrit teavitatakse peatsest postipaki saabumisest pakiautomaati ning mille kättesaamiseks tuleb tasuda tollimaks või sisestada pangakonto andmeid. Selliseid petusõnumeid saadavad kelmid enamasti pangatöötajaks või postiteenuse pakkujaks kehastudes.

Veel on levinud veebireklaamid, milles pakutakse kiirelt rikastumise võimalust investeerimise, börsil kauplemise või loosimängus osalemise teel. Kui ohver sisestab lehele oma isikuandmed ja pangakonto andmed koos ligipääsukoodidega, saavad kelmid teha ohvri nimel pangatehinguid ja võtta näiteks laene. 

Võrreldes mullu esimese poolaastaga vähenesid kuriteod perekonna ja alaealiste vastu 38%, seda ennekõike lapsporno ja lapseealise seksuaalse ahvatlemise arvelt. Sel perioodil on enam kui neljandiku võrra vähenenud ka õigusemõistmise vastased kuriteod, ennekõike lähenemiskeelu rikkumised. 3% on vähenenud isikuvastased kuriteod, ennekõike kehaline väärkohtlemine ja vägistamised.

Avaliku usalduse vastased kuriteod on poole aastaga suurenenud 37% võrreldes mullu sama perioodiga. Ennekõike olid need seotud võltsitud maksevahendi käitlemise ja dokumentide võltsimisega. Näiteks leiti esimesel poolaastal hulk võltsitud kaheeuroseid münte. Dokumentide võltsimise puhul registreeriti näiteks digiallkirja võltsimisi, kui rikkujad olid kasutanud teiste inimeste PIN-koode.

Viis korda enam kui mullu esimesel poolaastal registreeriti inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaseid kuritegusid. Peamiselt on need seotud rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumistega. „Sanktsioonide rikkumiste spekter oli lai, rikkujaid on nii teadlikke kui ka teadmatuid. Näiteks on püütud üle piiri tuua sanktsioonialuseid ca 10-euroste päikeseprillide partiisid, lubatust veidi suuremat kogust sularaha, aga ka tehnikaseadmeid,“ tähendas justiitsminister Madis Timpson.

Mullu esimese poolaastaga võrreldes 63% enam registreeriti üldohtlikke kuritegusid. Nende seas registreeriti enim tulirelva ebaseaduslikku käitlemist, mida mullu esimesel poolaastal registreeriti 25 ning tänavu 54 korda.

Ligi neli korda enam kui möödunud aasta esimese kuue kuu jooksul registreeriti keskkonnavastaseid kuritegusid. Peamiselt olid need seotud loodusliku loomastiku kahjustamisega. Nende kuritegude arv suurenes peamiselt tabatud salaküttide grupi tegevuse tõttu, mille suhtes käib praegu kriminaalmenetlus.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 10/07/2024 13:25:50